bakterite levik Alejo ja Martin Bakterid ⦿ Baktereid on prokarüoodid ⦿ Bakterid on erakordselt vastupidavad ⦿ Võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas ⦿ Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel Haiguste jagunemine ⦿ Pärilikud – geenidega kanduvad ⦿ Mittepärilikud – nakkusega levivad Patogeensed bakterid ⦿ Elavad parasiitidena taimedes ja loomades ⦿ Põhjustavad mitmesuguseid haigusi ⦿ Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad: difteeriat, kõhutüüfust, leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud –
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab
Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitu ja hapnikku. Veresoonkonnahaigu sed · Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi? · Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR SOTSIAALTÖÖ OSAKOND KATRIN MÖLDRE ST 11 LIIKUMINE JA VANANEMINE Kursusetöö liikumises Juhendaja: Anna Lamber TALLINN 2009 SISSEJUHATUS Vananemine on seotud paljude tunnete ja mõistetega. Tegelikult on see normaalne arengukäik, mis tekitab palju uusi olukordi, millede mõistmine ja neist järelduste tegemine edaspidiseks eluks on tarvilik. Vananemist seostatakse eriti küpsemise mõistega. Vanemasse ikka jõudnud inimesed saavutavad teatud täiuslikkuse oma elutarkuse ja tasakaalutusega ning neid koheldakse teiste poolt vastavalt. Teisest küljest on meie hulgas levinud ja negatiivseid eelarvamusi vanematest inimestest eriti siis, kui nende jõud iseseisvaks tegutsemiseks on kahanenud. Vananemine väljendub ja avaldub suurel määral ka liikumises ja kõigis füüsilistes tegemistes. Vananemisel toimuvad kõigis elundkondades eal...
Kanep Kanep on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kanepitaimed on lahksugulised taimed, üheaastased taimed. Nad on 2-3 meetri pikkused põõsataolised taimed. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kasvatanud. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Taime on kasvatatud suurtel pindadel (ka Eestis 1930.–1940. aastail) kiu ja seemnete pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, lisaks hulga ühendeid mida nimetatakse kannabinoidideks Kanep kui.. Tööstuskanep Mõnuaine Ravikanep Kanepi tervist mõjutavad toimed Valu leevendamine Ravikanep leevendab kroonilist valu. Glaukoom Ravikanep vähendab silma siserõhku vähemalt sama hästi kui muud ravimid. Hulgiskleroos Ravikanep vähendab hulgiskleroosi põdevate patsientide lihasjäikust. Ravikanep parandab hulgisklerootikute elukvalit...
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid
lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on probleemiks nii arenenud kui ka arengumaades. · Esinemissagedus Sepsis 15/100000 elaniku kohta aastas. · Igal aastal sureb selle bakteri tõttu pea 3 miljonit inimest maailmas. Meningiit Milliseid haigusi põhjustab pneumokokk? · Keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletik. · Baktereemia, meningiit, baktereemiaga kulgev kopsupõletik, sepsis. · Endokardiiti, osteomüeliiti, perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi.
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine
Algloomad algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3
Valgud koosnevad aminohapetest Inimese organismis on sadu tuhandeid või isegi miljoneid erinevaid valke ja igaühel neist on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. Rakud koosnevad 50% ulatuses valkudest. Valgud on tohutu suured molekulid, mis koosnevad sadadest ja isegi tuhandetest väikestest aminohappe molekulidest ning neid valmistatakse rakkudes. Looduses esineb üle 100 aminohappe, kuid peaaegu kõikide organismide valkude koostises on vaid 20 erinevat aminohapet. Geenid määravad valgu aminohapete hulga ja järjestuse. Aminohappeline järjestus on valgu esmane ehk primaarstruktuur
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
surnud taimeosiste lagundajad. Sellesse seenerühma kuulub ka puujuurte sümbionte ja taimede 2arasite. Kokkuvõte Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise aine lagundajatena toovad sapotroofsed seened süsiniku, lämmastiku jt. elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Paljud seened on kohastunud toituma elusatest organismidest, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Kõik biotroofid aga pole haiguste tekitajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitidest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvahe- seintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku. Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees või mujal, kus leidub konkreetsele
nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega - villid huultel või suguelunditel 11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi? Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid, mis takistavad valkude tööd. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk- tolmunakkusega. Haiusetkitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgeb haigestumine. Difteeria (kurgutõbi)- levib piisknakkusena, kuid ka süljeganing saastunud esemete ja toidunõudega. Salmonelloos- inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga
· Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. · Ürgsed algloomad elasid maakeral enne hulkrakseid organisme3. · Paljudel ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed. · Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4 3 Vt. ptk. 1.1 algus 4 Parasiitsed algloomad:. 1) düsenteeria-amööb tekitab amöboidset düsenteeriat, mille puhul tekib verine kõhulahtisus. Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega. 2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi.
Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning
küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuidas hing mõjutab keha ja keha mõjutab hinge. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Keha ja vaimu arutlusel on kindlasti seost tervisehoiuga, kuna on väga palju füüsilisi haigusi, mida tekitab vaimne tervis. Kehv vaimne tervis võib näiteks mõjutada söögiisu kadumist ning see omakorda võib olla üks haiguste tekitajates. Lisaks halb vaimne tervis võib mõjutada näiteks ka rasedus. Rasedatele alati öeldakse, et ei tohi muretseda ega stressida, kuna selle tõttu võivad tekkida komplikatsioone rasedusega.
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on päriliku struktuuri (geenide või kromosoomide)muutuste põhjustatud haigused või väärareng.Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi(suhkrutõbi,hüper- kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest,
MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus.
III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi
toidumürgistustest, -infektsioonidest ja helmintoosidest. Üheks suurimaks haiguspuhanguks on peetud näiteks salmonelloosi puhangut. Kas ettevõtted teevad kõik oleneva selleks, et nende poolt ei tekiks haiguspuhanguid ega toidumürgistusi? Kas nad on nõuete kohaselt teinud oma ettevõtte ja kas töötajad annavad endast parima nõuete täitmisel? Kas tervisekaitseamet teeb oma tööd rangelt või vahel vaatab ka leebema pilguga Enamik inimesi ei teagi kui palju on igasugu haigusi ja mida need neile põhjustada võivad. Tõsisemate mürgistustega või sattuda haiglassevõi isegi surra. 4 2 HAIGUSPUHANGUD Kokku registreeriti haiguspuhanguid 2009. aastal 27 rühmaviisilist haigestumist viie ja enam haigusjuhuga. Haigestunute arv oli 492. Hospitaliseerimist vajasid 146 inimest, mis moodustab 30% puhangutes haigestunud isikute üldarvust. Esinenud haiguspuhangud
Kasutatud on Kai Rünk’i raamatut „Sõnajalad looduses, aias, toas”, Jane Bland’i ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist. Hooldamise osas on oluline teave kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta ning lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi. Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused. 3 1. SÕNAJALAD „Sõnajalgu on alati ümbritsenud teatud salapära. Rikkust, õnne ja võluvõimeid andvat sõnajalaõit on otsinud meie esivanemad, seda otsitakse veel tänapäevalgi... Kuid ta on leidmata ja leidmata ta jääbki, sest sõnajalad ei ole õistaimed.” (Rünk 1999: 7) Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu)
*Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd. *Enne kui asub verd imema, laseb haava natuke sülge. *Seedib seda paar päeva kuni nädala. Tähtsus looduses: *Levitab haigusi Tähtsus inimese elus: *Levitab haigusi. *Inimene võib nakatuda puukborrelioosi või puukentsefaliiti. Iseäralikkus, olulisus, erilisus: *Toitub ohvrite verest. * Põhjustab haigusi. *Haigused ei ole surmavad, surma tõenäosus 0,5-1% Viited: http://www.puuk.ee/?content=7&SID=f5b89d26bdfeecc543225ebab84c7088 http://209.85.129.132/search? q=cache:GyRG05RGR_0J:www.jg.tln.edu.ee/bioloogia/8/PUUK.ppt+%22puuk %22&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a
meditsiin: toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine; põllumajandus: valmistatakse nende abil silo, tõrjutakse taimhaigusi ja kahjureid ning tehakse taimede kasvu soodustavaid bakterväetisi; energeetika: põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi, mida kasutatakse küttelisandina. 12. Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Nimeta neid algloomi ja nende poolt põhjustatud haigusi. Nad tekitavad haigusi. trihhomonoos-sugulisel teel, lamblioos-pesemata puu- ja aedviljadest, malaaria-sääsed, toksoplasmoos -läbi kassiliiva. 13. Teadlaste viimase aja uurimuste tulemusena ei peeta vetikaid enam taimedeks, vaid protistideks. Millise olulise tunnuse alusel peeti seni vetikaid taimedeks? Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. 14. Põisadru ehitus. lk 49. 15. Selgita kolme lausega, mida näitab vetikate rohkus veekogudes? Kui vetikaid on palju, siis võivad organismid hukkuda
Seente kasutamine meditsiinis. Seente kasutamst erinevate haiguste raviks nimetatakse seeneteraapiaks. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on
MIKROBIOLOOGIA HARUD: · Põllumajandus huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist · Tööstuslik toiduained, revimind, parfürmeeria. · Veterinaarne nakkushaiguste tekitajate uurimine · Meditsiiniline nakkushaiguste tekitajate uurimine · Erimikrobioloogia käsitleb patogeenseid mikroobe. MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele Tinglikult patogeensed mikroobid suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana.
Seetõttu esineb lastel sageli sarnaseid jooni oma vanematega. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks. Reeglina on rakkudes 46 kromosoomi. Me saame kromosoomid oma vanematelt: 23 kromosoomi emalt ja 23 kromosoomi isalt, seega on meil kaks komplekti ehk 23 paari kromosoome. Mõnikord esineb ühes geenis muutus (mutatsioon), mille tõttu see geen ei tööta enam korralikult. Muutus võib põhjustada geneetilisi haigusi, sest geenid ei anna siis kehale edasi õigeid instruktsioone. Mõnda haigust pärandatakse perekonnas dominantse pärandumismustriga. See tähendab, et inimene on pärinud ühe normaalse ja teise muutusega geeni. Kuna muutunud geen on dominantne, siis ta on ülekaalus või muudab tühiseks teise töötava geeni olemasolu. See põhjustab geneetilisi haigusi. Missugusesse geneetilisse haigusesse inimene haigestub, oleneb sellest, millises geenis muutus asub.
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees. Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on päriliku struktuuri (geenide või kromosoomide) muutuste põhjustatud haigused või väärareng. Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid.
haigus(avaldub tõuseb tõenäosus. sügavam puue. Oluline on noores eas) immuunsus !! hemofiilia, daltonism **oluline diagnostika,geneetika konsultatsioon- tõenäosus haiguse avaldumiseks III NIMETA 1. kombinatiivse muutlikkuse põhjused-järglase genotüüpi satuvad retsessiivsed alleelid,mis määravad päriliku haiguse avaldumise. 2. genoommutatsioonidest tingitud haigusi-Downi sündroom, Patau, Edwardsi sündroom, 3. keemilisi mutageene-*aromaatsed ühendid-sisaldavad benseeni tuuma *orgaanilised halogeeniühendid *mürkmetallid(Pb,Hg) *DDT-moskiitode tõrjeks, dioksiinid füüsikalisi mutageene-kiirgused (UV, röntgenkiirus, radioaktiivnekiirgus ) *radoon-Põhja-Eestis. 4. laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid-*keskkonna mõju suhteliselt
Millised Haigused on siis pärilikud? Pärilikkus tuleneb teatavasti kromosoomides paiknevatest geenidest. Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks
Mutatsioonid jagunevad geenmutatsioonideks, kromosoommutatsioonideks ja genoommutatsioonideks. Haigused Kui inimene haigestub, on see tingitud kas pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest. 1) pärilikud haigused 2) mittepärilikud haigused 3) päriliku eelsoodumusega haigused Pärilikud on haigused mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustada kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse tekke. Teine osa pärilikke haigusi on tingitud mutatsioonidest sugurakkudes. Pärilike haiguste sünnieelseks diagnoosiks uuritakse loote rakkude kromosoomistikku. Vastsündinu arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest
viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi. Isasorganid toodavad sperme, emasorganismis valmivad munarakud. Uue organismi kujunemiseks on vajalik sugurakkude ühinemine e viljastumine. Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid. Need võivad esineda nii geenides kui kromosoomides. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ja kasvajad. Enamik kandub vanematelt järglastele, kuid on ka uuetekkelisi haigusi. Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Selliseid haigusi võib põhjustada ka üks kindel geen v mitu muutunud geeni. Mitmete geenide muutusest põhjustatud haigusi on palju, ntks kreuma,suhkrutõbi jms
Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Miks on asbest on EU riikides keelustatud? Vali üks: a. Asbesti tootmisel kasutatakse ülimürgiseid kemikaale b. Asbest on kahjulik keskkonnale. c. Tegu on keemiliselt ebastabiilse ainega d. Asbest võib põhjustada kopsuhaigusi ja kasvajaid. Kontrolli Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Miks on radoon ohtlik töötaja tervisele? Vali üks: a. Põhjustab erinevaid kroonilisi haigusi. b. Põhjustab silmade kipitamist ja nohu. c. Põhjustab astma ägenemist. d. Võib põhjustada kopsuvähki Kontrolli Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millist töötajate gruppi ohustab SBS/IAS kõige enam? Vali üks: a. Peamiselt autojuhte b. Peamiselt kontoritöötajaid Õige c. Peamiselt programmeerijaid Kontrolli Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst
Lodjapuu Lodjapuu on huvitav puu. See õitseb ilusasti, on väga mürgiste marjadega ja aitab ravida mitmeid haigusi. Lodjapuu marjad on ilusad väikesed ja punased. Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia.
Ülevaade muusikute professionaalsetest haigustest ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil Maria Elonen, 1k, PP *Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov. Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord
Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine- Suitsetamine, praadimine, keetmine o Kala lõhn! Kala on eelkõige hea südame haigusi põdevatele inimestele Vajalik meie aju normaalseks tööks Sobib dieeti pidavatele inimestele Mereriikides ja rannas elavatel inimestel on vähem südame haigusi! Tänan kuulamast!
Osoonitaset on kerge mõõta, sobib hästi automatiseeritud süsteemide juurde ja on võimalik kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni. 3. Osoneerimine on odav. USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm 8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15' jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju. Normist kõrgemad osooni sisaldused tööruumide õhus süvendavad hingamisteede haigusi, kutsudes esile astmahooge. Seepärast ei soovitata töötada osooniga astmaatikutel ja kroonilise kopsuhaigusega inimestel. Ühisköökide, nõudepesuruumide või abiruumide kanalisatsioonitrapist, rasvakogujatest tulenevad gaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi, mis võivad töötajail põhjustada mürgituse ilminguid pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust. 4
Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7
Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks sobiv koht leida. Sageli on nahale kinnitunud puugid väga väikesed ning neid on raske märgata. Haigusi siirutavad nii täiskasvanud puugid kui nümfid. Seetõttu on ülioluline nii väikesed nümfid kui täiskasvanud puugid kiiresti avastada ja ohutult eemaldada. Mitte kunagi ei tohi seda teha aga palja käega, vaid näiteks spetsiaalsete puugieemalduskonksudega. Seda, et puugid kannavad edasi haigusi, teavad kõik ja inimestele ohtlikest puukentsefaliidist ja puukborrelioosist on palju räägitud ja kirjutatud
Tulevikuriied Tänapäevased teadlased ja ülikooli õpilased püüavad aktiivselt leida lahendusi keskkonna- ja inimeste probleemidele. Näiteks: Euroopa teadlased valmistavad kangast, millest tehtud riided suudavad nende väitel inimese tervist jälgida. Sellistest riietest eriti kasu haigusest paranevatel patsientidel, kroonilisi haigusi põdevatel inimestel ning vigastatud sportlastel. Teadlased loodavad, et see tehnoloogia suudab tulevikus avastada haigusi nende varajases faasis ning jälgida haavade paranemise protsessi. Põhja-Iirimaa teadlased püüavad luua kõrgtehnoloogilisi rõivaid, mis suudaksid anda infot busside sõidugraafiku koht, kodu temperatuuri mõõta ja selle põhjal automaatselt termostaati reguleerida või jälgida kandja pulssi ja selle langemisest perearstile või sugulastele märku anda. Rõivatööstus on hetkel maailma üks suurimaid keskkonnareostajaid. Puuvillataimede
SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad
võimlemine. Selleks ettekandeks lugesin palju erinevaid materjale tervislike eluviiside, toitumise ja muude teemade kohta ja pean tõdema, et see pani mind ikka korralikult mõtlema. Tervislikuks eluviisiks on mõeldud näiteks järgmised spordialad: jalgrattasõit, ujumine, sörkimine ja kõndmine. Informeerisin ennast ka sellega, et tuleb jälgida pidevalt mida sööd, sest kolesterooli kõrge tase võib tekitada mitmesuguseid haigusi ning samuti tekib kõrge vererõhk, mis on sama moodi tervisele ohtlik ja võib põhjustada ravimatuid ja surmaga lõppevaid haigusi. Kindlasti vajab tervisliku eluviisi alustamine suurt tahtejõudu ja pühendumust, kuid pika peale harjub inimese organism sellega ära ja see saab osa inimese igapäevasest elust. Kohe kindlasti ei seisne tervislik eluviis enda näljutamises ja ainult puu- ja köögiviljade söömises, vaid elamises
kromosoomi ja tõenäosus, et emb kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X ja Y kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. KORDAMISEKS 1. Dominantsete alleelide poolt määratud tunnused avalduvad fenotüübis
toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Looduses: Kasu: Tolmendavad(mesilased, liblikad, herilased), levitavad seemneid(Sipelgad), hävitavad taime kahjureid(herilased, lepatriinud), puhastavad metsa(sipegad), toiduks(loomadele), lagundajaks. Kahju: Kahjustavad taimi(lehetäi), levitavad haigusi(Sääsed)
3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole?
Kasutatakse toiduaine tööstuses(Hellus), Bakteritest tehakse ka ravimeid,vitamiine ja vaktsiine. 25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28
imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti kahjutud. • Emased sääsed ksutavad verest saadud valke munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat. Malaariat levitavad troopikas esinevad hallasääsed (Anopheles). • Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel aladel. • Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad
Suitsetamine ja haigused Valga põhikool 5D Cätrin Rikka, Maria-Helena Noorlind Suitsetamine ja haigused Suitsetamine on noorte seas populaarne asi. Mõned suitsetavad sellepärast, et mõtlevad saada peenemaks. Noored suitsetades lihtsalt rikkuvad oma kopse. Peale selle, et noortele meeldib suitsetada tekitab see ka haigusi, raskeid haigusi. MÕNINGAD HAIGUSED: Vähkkasvaja Ajuinsult Vähkkasvajad Vähkkasvaja on raske haigus. Kasvajat ei tea kunagi ette kuna ta tulla võib. Nii ei oska me kasvaja vastu võidelda ja võitlus võib lõppeb surmaga. Vähkkasvajat on kahte sorti healoomuline ja pahaloomuline. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole
annaabi.ee 
