sagedamini. Patogenees Ühe ebaküpse vereraku maliigne transformatsioon kasvajarakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis normaalse vereloome supressioon kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre erinevate kudede infiltratsioon Ägeda leukeemia kahtluse korral tuleb patsiendi esmased uuringud viia läbi mõne päeva jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt verepilt ning kui see ei anna selget diagnoosi, siis luuüdipunktsioon (niudeluu, rinnakuluu). ALL-i korral on levinud kesknärvisüsteemi profülaktiline ravi. Alla 40-50 aastastel patsientidel püütakse teha remessioonifaasis luuüdisiirdamine. Liigitus: Äge lümfoidne leukeemia jaguneb omakorda mitmeks erinevaks alatüübiks. Leukeemiliste lümfoblastide mikroskoopilisel uuringul jaotatakse nad raku suuruse ja ehituse alusel L1, L2 ja L3 alatüübiks
Sotsiaalne anamnees (perekond, haridus, töö ja vaba aja sisustamine). Eluviis (füüsilised harjumused, suitsetamine, alkohol, dieedid jm). Objektiivse leiu uurimisel on rõhuasetus närvijuure ja/või seljaaju kompressiooni tunnuste otsimisel ja patsiendi funktsionaalse seisundi hindamisel. Laboratoorsed uuringud: kui jääb kahtlus tõsise või spetsiifi lise haiguse suhtes, siis on soovituslik määrata SR, CRV, Hgb, Hkt, verepilt, uriinianalüüs. (Vaher 2010). Radioloogilised uuringud: röntgen; müelograafia; magnetresonantstomograafia; elektromüograafia. (MFMER 2017). EMOsse või kiirabi Kui seljavaluga kaasuvana nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes (ühe- või kahepoolne erinevas astmes väljenduv, progresseeruv või persisteeruv). Kui seljavaluga kaasuvana kusepeetus (-pidamatus), roojapidamatus.
Haava paranemist pärsib ka perifeerse vereringe puudulikkus ja veresoonte ahenemine. Organismi immuunsüsteemi seisund. Häired immuunsüsteemis nõrgestavad organismi vastureaktsioone haigustekitajatele ja haava paranemine on komplitseeritud. Sellisteks seisunditeks organismis võivad olla sepsis, alatoitumus, patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi. Laboratoorsed näitajad (albumiin, prealbumiin, täisveri, verepilt) Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski. Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset informatsiooni tema haava/haavandi seisundi kohta. Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav,
10 Linnuroni Linnuroni on peamiselt karplaste kõhukoopahaigus, mida põhjustavad kaks paelussi liiki: Ligula intestinalis ja Digramma interrupta. Need liigid on väliselt väga sarnased. Linnuroni leitud ahvenatel, haugidel, kohadel ja mõnedel lõhilastel. Pleritserkoidid kasvavad kala kõhukoopas väga suureks ning avaldavad survet siseorganeile, põhjustades verevalumeid ja isegi kärbumist. Surve ujupõiele põhjustab liikumishäireid. Muutub verepilt. Kala kühnub. Kala kõhukoopas elab parasiit 2-3 aastat. Suguküps paeluss elab peaperemehes (linnus) 1-2 nädalat. Linnu sooles olev täiskasvandu uss on mõne sentimeetri võrra lühem kui kala kõhukoopas tegutsev vastne. Värvuselt on ta valge kuni tumekollane, laius 2cm, paksus kuni 3 mm, pikkus tavaliselt 20-30cm, kuid on leitud ka üle 1m ja isegi üle 3m pikkusi isendeid. Oma peaperemeest ja teist vaheperemeest linnuroni eriti ei kahjusta, sest parasiit viibib
Organspetsiifikata e generaliseerunud autoimmuunhaigused e süsteemsed sidekoehaigused: nt süsteemne erütematoosne luupus (SEL), reumatoidartriit, polümüosiit ja dermatomüosiit, süsteemne skleroos, Sjörgeni sündroom. Neile on iseloomulik patoloogilise protsessi süsteemsus, mis on tingitud sellest, et autoantikehad reageerivad mitmesuguse lokalisatsiooniga rakkudega. Kui on tegemist süsteemsete nähtudega, on alati vajalikud verepilt, uriinianalüüs, neeru ja maksa funktsiooni näitajad. Selle kõrval on enamlevinud testiks (just reumatoloogias) ANA määramine. ANA testi sensitiivsus ning spetsiifilisus on kõige kõrgem just süsteemse luupuse korral, oluliselt madalam on see aga teiste süsteemsete sidekoehaiguste korral ja samuti vanemaealistel patsientidel. Spetsiifiliste autoantikehade uuringud (nt anti-dsDNA, anti-Ro, anti- La jne) ei ole rutiinuuringud.
annaabi.ee 
