Lamatiste profülaktika ja hooldus – küsimused 1. Mis on lamatis? Lamatis e. Decubitus on lokaalne naha survest põhjustatud naha ja/või nahaaluse koe kahjustus. 2. Miks lamatis tekib? Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe, tekib verevarustus- ja innervatsioonihäirete tagajärjel. 3. Millise aja jooksul võib lamatis välja kujuneda? Survemõjutuse tekkeks kulub kaks tundi, mille järel hakkab muutusi tekkima ka tervetes kudedes. Lamatis tekib alati, kui survemõjutus on kestnud üle kuue tunni. 4. Millistesse keha piirkondadesse tekivad lamatised tavaliselt esimesena? Tavaliselt tekivad lamatised luueendite piirkonnas (kehapiirkonnad, kus luu on nahale lähedal): kukal,kõrvad, küünarnukid, abaluud, istmik, puusad, põlved, pahkluud ja kannad) 5. Kas lamatised võivad valu teha? Jah 6. Kuidas on piiratud liikumine seotud lamatistega?
• Inimesed, kelle veri on madala hapnikusisaldusega (aneemia, vähk, südame- ja kopsupuudulikkusega pt) • Kõhnad ja ülekaalulised KÕIGE TAVALISEMAD SÜMPTOMID • Dekuubitus • Pneumoonia e kopsupõletik • Tromboos ja emboolia e veretromb • Lihasatroofia ja väärasendid • Luustiku nõrgenemine • Neerukivid • Kuseteedepõletik • Kõhukinnisus • Depressioon e tuju langus, raskemeelsus LAMATISED • Lamatis ehk survehaavand on naha ja nahaaluskoe haavand, mis tekib pikaajalisest survest, kui vere ja toitainetega varustatus ühes kehapiirkonnas on häiritud või lakkab täielikult. 1 • Lamatise tekkimine on individuaalne, kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ning kauem kestnud lokaalset survet. LAMATISE RISKIPIIRKONNAD • Ehkki lamatised võivad tekkida ükskõik, millisesse kehapiirkonda, esineb neist
- küllaldase vereringe eest - vähendada nahale suunatud survet Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis; 3. NAHAALUNE RASVKUDE Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket. Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks. 6 Beebi nahk on õrn ja vastuvõtlik igale väiksemalegi ärritusele, lapse kasvades vastuvõtlikkus paraneb. Vananedes hakkab nahk õhenema, väheneb nahaalune rasvkude, nõrgeneb hormonaalne tegevus nahk kuivab ja kortsub. Vananemisel ka higi- ja rasunäärmete tegevus väheneb ja
ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................
ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
Kõik kommentaarid