Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks.
3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega
proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare Jutustus Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Kolm Põhikompunenti on süzee, tegelased ja miljlöö. Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõpeb puändiga.
N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane. Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid.
suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 16. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid
Paradiis RENESSANSS Renessanss Renessansiks (prantsuse keeles renaissance ,,taassünd") nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. Sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. POEEM- pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav suzee.Sisuliselt haardelt ja mahult väiksem kui eepos, vormi poolest suhlteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilisele luuletajatele ( nt Byron, Pushkin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli Francesco Petrarca ( 1304-1374) Kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles.Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale.Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks`` Laulude raamat``
hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat sentimentaalset tundlemist või otsejoonelist didaktikat hakkas välja tõrjuma asjalikum ja humoorikam vaateviis. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenes romaanile. Selline oli näiteks Maximillian Põdderi ,,Bob Ellerhein." Esimeseks algupäraseks eesti romaaniks on kirjandusteadlased tunnistanud siiski romantilise teose, Jaak Järve ajalooainelise ,,Vallimäe neitsi." Ka eesti kirjanduskriitika tegi suure sammu edasi ilmusid esimesed eesti kirjanduse ajalooraamatud. 7.) E.Vilde loomingu iseloomustus Keskaegne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ka tasemelt
tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13. saj Itaalias väljapääsmatusse olukorda õigus", Albert Kivikas loodud luulezanr ja hukkub ebavõrdses ,,Nimed marmortahvlil" · 14 värsirida võitluses jutustus novelli ja · itaalia ja prantsue soneti · August Kitzberg romaani vahepealne zanr värsid jagunevad ,,Libahunt", William · sündmustiku haardelt stroofidesse skeemi Shakespeare ,,Hamlet" novellist ulatuslikum, 4+4+3+3 järgi, inglise draama tõsise sisuga romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja
periood 1992. aastast ehk kapitali kogumise periood ja majanduskuritegevuse periood alates 1995. aastast. Eesti organiseeritud kuritegevuses eristatakse kahte arengusuunda, nn konservatiivset ehk vene ja nn progressiivset ehk euroopa suunda. Esimesele on omane vägivaldsus, sellega võib seostada eelkõige venekeelseid grupeeringuid, nn progressiivse suuna moodustavad eestlased, kellel on suurem rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Eesti organiseeritud kuritegevus ei ole võrreldav oma haardelt Lätiga, rääkimata Venemaast. Teatavasti sõltub endise NSV Liidu või sotsialismileeri kuulunud riikide organiseeritud kuritegevus suurel määral Vene organiseeritud kuritegevusest, mida ei saavat väita Eesti kohta. Eestis asuvad vaid sealse kuritegeliku maailma ladvikuga hästi läbisaavad isikud. Kindlast aitas Vene organiseeritud kuritegevuse mõju vähendamisele Eestis kaasa Vene vägede lahkumine 1994. aastal.
Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee aeglaseks. [Anton Tsehhov, Mark Twain, Eduard Vilde ja Mati Unt. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju päritolu, tegevus, huvid, välimus,
tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal.
tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meelisžanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puškin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (1304–1374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is – trubatuuride luule sünnimaal.
Tegija Rääkija Teejuht Suunanäitaja Juhtimine Eestvedamine Tehnilised oskused Inimestevaheline suhtlemisoskus Õpitav Kaasa sündinud teataval määral arendatav Haardelt ulatuslikum Haardelt kitsam 3. Nimeta tähtsamad eestvedamisteooriate alaliigid, too vähemalt üks näide igast liigist. Isikuomaduste teooria erilise isiksuse teooria, liidri rollid Käitumuslikud teooriad Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks, eestvedamise(juhtimise) stiilid Situatsiooni ehk olukorrateooriad Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey ja Blanchardi mudel 4. Nimeta vähemalt 5 Sinu jaoks olulisemat liidri omadust. Põhjenda.
tänapäeva ooperiga. Varane tragöödia käsitles aega ja paika kaunis vabalt, hiljem kulges tragöödia sündmustik ühel kohal ega ületanud kestuselt ühte päeva. Tragöödias esitatakse elust ja inimesest käsitlus, mis erineb tunduvalt igapäevasest tegelikkusest. Hästi loodud ja esitatud tragöödia vaatamine on hingeliselt vapustav kogemus, seal kujutatud kannatused ja kired loovad igapäevaelukõrvale teistsuguse maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et nõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud kolme suure tragöödiakirjaniku Aischylose (u. a
tänapäeva ooperiga. Varane tragöödia käsitles aega ja paika kaunis vabalt, hiljem kulges tragöödia sündmustik ühel kohal ega ületanud kestuselt ühte päeva. Tragöödias esitatakse elust ja inimesest käsitlus, mis erineb tunduvalt igapäevasest tegelikkusest. Hästi loodud ja esitatud tragöödia vaatamine on hingeliselt vapustav kogemus, seal kujutatud kannatused ja kired loovad igapäevaelukõrvale teistsuguse maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et mõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud
(Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti
(Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti
kohaldatavana. Enamikus Ühendriikide ja Euroopa suuremates linnades on kas Uus Kadampa Traditsiooni keskus või meditatsioonigrupp (D.F.Fennelis : 2003 ; 254). Lisa 2 Reiki ühendus ja Reiki Liit Reiki ühendus annab välja kvartaliajakirja, mis muuhulgas sisaldab ka infot reiki kursuste aja ja koha kohta ning värskeid uudiseid reikikogukonnast, Reiki Abiliinilt ning Reiki Rahvusvaheliseslt Haardelt organisatsioonilt, mis tegeleb reiki kaugravi saatmisega maailma kriisikolletesse, piirkondadesse, kus valitsevad näljahäda ja vaesus, käib sõda, on toimunud looduskatastroof või on puhkenud mõni muu konflikt (D.F.Fennelis : 2003 ; 255). Lisa 3 Vastunäidustused Reiki praktika nõuab eelkõige austust inimese Vaba Tahte suhtes. Siin peab tingimata meeles pidama kust ja millisest Eluallikast pärineb see energia. Sellele allikale on antud palju nimetusi -
romantismihoovuse ees. Maailmas on ka tuntumad realistid olnud romaanikirjanikud, nii ka Eestis. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realism sai populaarseks järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sagedased tegevuspaigad lähemad ja kaugemad linnad. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenesid romaanile. Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine kirjanik elu kujutab, kuidas oma teose maailma loob, varem õieti arutluse alla tõusnud. Kiitva arvustuse kirjutamiseks piisas, kui jutt leiti olevat mõnus ja ladus, arvati lugejale pakkuvat lõbusat ajaviidet või õpetlikku iva. Realismi esiletõusuga kaasnes põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle.
· Tammsaare ,,Tõde ja · 14 värsirida · õilsatel eesmärkidel õigus", Albert Kivikas · itaalia ja prantsue soneti tegutsev kangelane satub ,,Nimed marmortahvlil" värsid jagunevad stroofidesse väljapääsmatusse olukorda jutustus novelli ja skeemi 4+4+3+3 järgi, ja hukkub ebavõrdses romaani vahepealne zanr inglise soneti värsiskeem on võitluses · sündmustiku haardelt 4+4+4+2 · August Kitzberg novellist ulatuslikum, ,,Libahunt", William romaanist tagasihoidlikum LÜROEEPIKA - Shakespeare ,,Hamlet" · ei keskendu ühe peamise Ilukirjanduse segaliik, milles draama tõsise sisuga sündmuse kujutamisele põimuvad lüürika ja eepika; näidend · ei ole sedavõrd jutustava sisuga lüüriline · keeruline konflikt
• Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. Karl Lamprecht (1856–1915) • Üldine käsitlus ajalooteadusest: ◦ Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. ◦ Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. ◦ Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. ◦ Ajalooteaduse alus on psühholoogia: “ajalugu on rakenduslik psühholoogia”. ◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. ◦ “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste
Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare Intervjuu- usutlus Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Iroonia- Terav pilge Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse
ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale
tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik psühholoogia". Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. Kultuuriajaloo käsitlus Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate "kultuuriajastutena", mida kujundab inimeste side ümbritsevaga. Igal kultuuriajastul on oma "psüühiline raskuspunkt", oma dominant. Lamprechti mõju Institutsionaalne mõju: 1909 Kultuuri- ja üldajaloo instituut - kiire ja rahvusvaheline populaarsus.
fikseeritud organisatsioonilised normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt 2ks: 1) Riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations)- vähemalt 3 riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad. Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed) a. Universaalne ja globaalne (ÜRO) b. Monofunktsionaalne ja globaalne (IMF,WHO) c. Universaalne ja regionaalne (EL) d. Monofunktsionaalne ja regionaalne (NATO, OPEC) 2) Eraisikuid ja huvigruppe ühendavad ehk valitsusvälised organisatsioonid NGO (Non- Governmental Organizations) jagunevad suunitluselt 2ks: a
normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt kaheks: 1) riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations) – vähemalt kolme riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad; Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed). 1) universaalne ja globaalne nt ÜRO 2) monofunktsionaalne ja globaalne nt IMF, WHO 3) universaalne ja regionaalne nt EL 4) monofunktsionaalne ja regionaalne nt NATO, OPEC 2) eraisikuid ja huvigruppe ühendavad ehk valitsusvälised organisatsioonid NGO (Non-Governmental Organizations) jagunevad suunitluselt kaheks: 1) Mittetulunduslikud (nt Punane Rist, Rahvusvaheline Olümpiakomitee jne) 2) Korporatsioonid (nt Coca-Cola Company, McDonalds, BMW jne) 1907
värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline
vahe abil antakse hinnang regulatsioonile. Iga seadusandja otsuse puhul peavad valitud tegevusega kaasnevad kulud olema õigustatud sellega kaasnevate kuludega. 2) Kulude tõhususe analüüs. See meetod on ratsionaalne ja eriti kasulik, kui sarnaste tulemuste saavutamiseks on pakutud erinevad alternatiivid. Kulusid ei hinnata rahalises väljenduses vaid muudes asjades. 3) Rakendus- ehk täideviimiskulu analüüs. See on haardelt veel kitsam kui eelmine, mida kasutades ei püüta kulu kvantitatiivselt kirjeldada, keskendutakse kuludele, mille kohta on kergem teavet saada ja mida on kergem hinnata. See on väärtuslik juhul, kui põhiküsimuseks on kas mõne aktiga kaasnev koormus on proportsionaalne vms. 4) Ettevõtete mõju analüüs. Täideviimiskulude analüüsi osaline variant, kus keskendutakse kuludele, mida peab kandma teatud sektor või teatud ettevõtted üldse. Paljude regulatsioonide
annaabi.ee 
