Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis sallipäev, kus oli üles seatud näitus, toimus salli oksjon, peeti ajalookonverents. Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti. Haapsalu Käsitööselts abistas Linda Elgast kogumiku "Haapsalu rätikud" väljaandmisel 2001. aastal. Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit. Erinevad koekirjad: "Kroonprints" Selle kirjaga rätik kooti ja kingiti 1932. aastal. Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile. "Kroonprintsi" motiive kasutatakse tänaseni. "Greta Garbo" Selle koekirjaga sall kooti Haapsalus 1936. a. ja saadeti New-Yorki filminäitleja Greta Garbole kingituseks. Kirja motiive "südameid" kasutatakse tänaseni "Greta Garbo" kirjana. "Silvia" Sellise kauni maikellukese kirjaga salli sai Rootsi kuninganna Silvia kingituseks 1992. aastal kuningapaari visiidil Haapsallu.
Saksa Ordu Liivimaa haru Jüriöö ülestõus Põhjused. Ordul oli soov oma mõjuvõimu laiendada. Eestlased tahtsid ennast iseseisvaks võidelda. Taani kuningas ei suutnud ega tahtnud kauget provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast.
4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid
Uuralites. Ta isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Tema kodukoht oli väike küla ,nimega Votkinsk. Seal polnud küll: teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika. Samuti oli Tsaikovski perekonnas väga soe õhkkond, milles igal lapsel oleks hea üles kasvada. Tsaikovski õppis Peterburi Konservatooriumis ja lõpetas selle hõbemedaliga. 1865 kanti ette tema esimene suurem heliteos- ,,Karaktertantsud". Tsaikovski külastas ka Eestit, täpsemalt Tallinna ning Haapsalut. Haapsalus meeldis talle väga, see oli hea koht töötamiseks. Seal ta jätkas oma suurteose, ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Suve Haapsalus meenutab ka instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal). 1875 a. valmis ballett ,,Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi ,,Jevgeni Onegin". 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid ,,Võlutar",
14. Sajandil tekkisid Narva ja Rakvere Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi Hansa Liit oli kaubalinnade liit. Jüriöö Jüriöö ülestõus 1343-1345 Eestlased valmistusid ülestõusuks põhjalikult ja suutsid hoida saladust. Ülestõus algas 23. Aprill 1343, harjumaal, mis peagi vabastati võõrvõimust. Kõik mõisad pannakse põlema. Eestlased said aru, et kohalikust jõust ei piisa, palusid abi. Foogt lubas abi. Eestlased piirasid Haapsalut. 1343 Eesti 4 kuningat koos kolme sõja sulasega kohtusid Paides liivioodumeistri ja teiste tähtsate. Eesti kuningad tapeti. Juhtide kaotus vähendas eestlaste võitlus võimet. Lahingutes Kanavere küla lähedal ja sõjamäe kõrgendikul said eestlased lüüa. Tallinna alla tulnud Rootsi väed taandusid nähes, et nende abist pole enam kasu. 24 juuli 1343 puhkes saaremaal ülestõus. Liiviordud said abivägesid Saksamaalt. Kõigepealt alistati harjumaa. Saaremaa alistus lõplikult 1345.
ning selle tagajärjel üritasid ka eestlased võimuvahetuse õhkkonnas oma olukorda parandada ning noorema riimkroonika teateil alustasid harjulased 1343. a jüriööl relvastatud mässu, mille käigus tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama ja kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole, mistõttu kutsuti Liivimaa meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks
9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad) - jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud - Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. - toimus kas Valgal või Valmieras. - Esmakordselt nimetatid kõiki seaduseid 1435.a Valgas sõlmitud lepingus. - Ei tähendanud rahu ja tülide lahenemist! 10. Jüriöö ülestõus - 23. aprill 1343.a Harju-ja Läänemaal. - põletati Padise klooster, piirati Haapsalut ja Tallinna. - Juulis algas sõjategevus Saaremaal. - 1346.a müüs Taani kuningas oma valdused. 11. Läänikord - ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud läänimeestele ning kus maad harivad sõltuvad talupojad. - lään e feood - valitseja antud maatükk, mille eest pidi tasuma väeteenistusega. - läänimees e feodaal maatüki saaja - senjöör lääni andja - vasall lääni saaja 12. Õiguslikud rühmad - sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm.
Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343. aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Ülestõusnud asusid Tallinnat piirama, pöörduti abipalvega Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalase, kes asusid Haapsalut piirama. Võõrväed pöördusid Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345.
puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest. Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordut. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Ta katkestas kohe Pihkva vastase sõjakäigu , koondas oma väed Põhja+Eestisse ning kutsus ülestõusu juhid läbirääkimistele Paidesse. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes
Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas,
aasta jüriööl (ööl vastu 23.aprilli) relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi asusu ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Nähes, et omaenda jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare- Lääne piiskop suutnud maa aitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge
tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas
kasuks riigiametiski loobus. Tema Haapsalust kirjutanud värssidega kogust 'Harfentöner Reval' 'Hapsals Badezeit' ja 'Hapsals Werth' võib soovi korral tutvuda Haapsalu koduloomuuseomis L. Randre erifondis. Teadupärast ei ole aga seegi poeet Haapsalus see kõige esimene. Prioriteet võis kuuluda eesti kõige esimesele ajakirjanikule ajakirjanikule Gustav Adolph Oldekopile, kes olevat Haapsalus 1775. aastal sündinud. Haapsalut on külastanud ka poeet Gavrila Derzavin, kes külastas oma naise õde ning pühendas krahvile luuletuse, milles kõneldakse Haapsalust kui õdusast nurgast, kus suurlinnade meelelahutusest võib leida puhkust. Silmapaistev väikelinna seltskonnas oli luuletaja krahv Nikolai Rehbinder, kes teenis Haapsalus tolliametnikuna ning kelle alatiseks külastuseksnn. Kirjanduslik-filosoofilinstel õhtutel olnud Russwurm ja Hunnius-juunior. V.
eestlased alustada vabadena. Kuna Eestimaal oli toimumas võimuvahetus, kasutasid seda ära ka eestlased. Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine
23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti
alguseks märgitud 25. aprill. *Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. *Neli kuningat läksid 4. mail Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga, kus nad rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiuti. *Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa. *26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda *24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus. *1344
Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada. 1343. 23.aprill alustasid harjulased relvastatud mässu: põletasid kirikuid ja mõisaid, tapeti sakslasi ning valisid neli kuningat. Edasi asuti Tallinna piirama, abi paluti Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, lubati tulla. Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega. Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel. Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega. 1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus. Saksa ordul õnnestus MandriEesti 1343.a lõpul lõplikult alistada Preisimaalt saadetud abiväega. Saarlased aga kahe
missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt
läbirääkimised. Pärast tüli tekkimist löödi eestlased maha. Asunud veel mõne aja paigal, koondas om väed ning liikus Harjusse. Seal lõi ta eestlasi Kanavere ja Sõjamäe lahingus ning surus mai keskpaigaks ülestõusu niimoodi maha. Mõned päevad hiljem kohale jõudnud Soome foogtidel polnud enam midagi teha, nad pidid koju tagasi minema. Aga see polnud siiski veel kõik! Ülestõus oli puhkenud ka Läänemaal, kus piirati Haapsalut. Kuid ka selle surus ordu peagi maha. Ent juulis algas ülestõus ka Saaremaal ning seal löödi sakslased peagi puruks. Siin olid ka eestlased reetlikud: Pöide linnusest välja tulnud sakslased tapeti. Ordumeister sai alles 1344. aasta alguses väega, kus abilisi ka Preisist ning isegi veel kaugemalt, Saaremaale tungida. Saarlaste linnus vallutati pärast küllaltki üikka piiramist ning ägedat võitlust ja saarlaste vanem Vesse hukati. Siiski ei toonud see ordule veel lõplikku võitu, 1344
sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest
Ta on kirjutanud 6 sümfooniat ning sümfooniad olid talle kõige südamelähedasemad. Neist dramaatilisemad on kolm viimast kuues ehk „Pateetiline“ sümfoonia Klaverikontserdid 1. Klaverikontsert b-moll Ta on loonud ka valsse, masurkasid, eksprompte, romansse jm Ta kirjutas ka programmilist klaverimuusikat „Lastealbum“ ja „Aastaajad“ Tšaikovskil on ka klaveripalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust“ Külastas Haapsalut 1867 MK väikeste luikede tants balletist „Luikede järv“ Klaverikontsert nr. 1 ´ Fredrik Pacius Kirjutas esimese soome ooperi. Kirjutas isamaalaulu „Maamme“, millest sai hiljem soome hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav)
osalema. 1628. aastal ostis prantsuse päritolu rootsi aadlisuguvõsa liige Jakob De la Gardie Haapsalu linnuse, linna ja lääni. Siis allus Haapsalu linn krahvlikule administratsioonile, osalt ka kohtumõistmisele. Haapsalu uut kõrgemat ülemust tuleb sisuliselt vaadelda riigi läänimehena. Muuseas oli ta kohustatud linnuse kaitseseadmeid teatavas korras hoidma ja garnisoniga varustama. See kohustus langes ära, kui Haapsalut enam riigikindluseks ei loetud. Pärast tema surma 1652. aastal, omandas Haapsalu linnuse tema poeg Magnus Gabriel. 1665. aastal pantis Magnus rahaliste raskuste tõttu Haapsalu valdused oma väimehele Otto Wilhelm von Königsmarkile ja 1681. aastal sai Otto need oma pärisomandiks. Reduktsiooni käigus 1691. aastal läks valdus riigile. Kaubandus ja käsitöö Nii Jakob, kuid eriti Magnus Gabriel De la Gardie soovisid oma valdustes arendada
23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti
taanlased, kes kätte saadi, halastamata isegi naistele ja lastele, vähesed ellujäänud pagesid linnamüüride taha varjule. Ülestõus oli suunatud ka ristiusu vastu, tapeti kättesattunud vaimulikud. 10 000 eestlast kogunesid oma nelja kuninga (ilmselt vaid väepealiku tähenduses) juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabu ma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsi-Soomest. Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus eestlased asusid Haapsalut piirama. Sellest kuuldes katkestas ordumeister ettevalmistused sõjaks Pihkva vastu ja suunas oma väed kiiresti Tallinna poole, et juba omaks peetud Harjust-Virust mitte ilma jääda. Eestlaste juurde läkitas ta saadikud kutsega läbirääkimistele. Eestlased omalt poolt püüdsid aega võita, süüdistades vasalle hirmsas ja kauem talumatus ülekohtus ning aval dades valmisolekut ordu võimu alla minekuks. Läbirääkimiste ajal Paides mõrvati eestlaste neli kuningat ja nende saatjad.
kuni surmani. Haapsalu on tõeline merelinn, sest kolmest küljest piirab seda madalaveeline ja soe Haapsalu laht.Cyrillus Kreegi kokkupuude merega oli igapäevane, samas tähelepanelik ja uuriv, eriti alates 1939. aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja
ja tema ümber hulk elamuid. seda nähes vihastanud ta, miks inimesed ehitanud selle ilma tema loata ja talle just teele ette. Siis võtnud ta suure kivi, pannud lingu ja tahtnud visata lossi tornile. Kuid oh õnnetust! Lingupael katkenud ja kivi kukkunud Võnnu saarde. Vanapagan jooksnud kivi juurde ja haaranud uuesti selle järele, aga kivi libisenud näppude vahelt maha ja läinud pooleks. Ta esineb veel praegu kahe kivina ning tas on viis Vanapagana näpujälge. Kalevipoeg Haapsalut karistamas Kalevipoeg juhtunud korra LääneNigula kihelkonda. vaatab sealt, näeb: Haapsalusse loss ehitatud, lossi kõrvale kirik. Tema aga ei tea ehitusest midagi. Vihastub, et ilma tema loata ehitatud. Otsustab ehitajaid karistada, ehitust purustada. Kahmab Pataka mäelt kivimüraka kätte, sihib Haapsalu torni pihta. Ennäe, visates libiseb jalg libedal maal. Kivil puudub sellepärast paras hoog. Kivi ei jaksa märki lennata, vaid peab paremaks Võnnu saarele heita puhkama
ning seal olid püssipaugud, punaväelased arvasid, et tegemist on eestlaste vastuhakuga. Uued nõudmised: 1) Tuua Eestisse 10 000 punaarmee ehitus- ja inseneripataljoni. 2) Hakati nõudma, et lastakse sisse Eestisse punaarmee ohvitseri naised ja lapsed (~ 5000)- pidi kindlustama elukoht, lasteaiad ja koolid. 3) NSVL algatas kivihoonete ehitamist. 4) Nõuti, et punaarmee saaks sisseseada õhuväe tõrje Tallinna patareisse. 5) Nõuti, et kõik sideliinid, mis ühendavad Haapsalut, Paldiskit, Kuressaaret ja Venemaad annaksid igapäev vähemalt neljaks tunniks Vene side ohvitseride kontrolli alla. Talvesõda vapustas NSVL nii palju, et ei suudetud enam sovetiseerida Baltikumit, seetõttu anti korraldus Eestile, et saata vangilaagris olevad inimesed itta, et vabastada ruumi sõjavangidele, räägiti 30 000 sõjavangist. 15.05.1940 leping- 15. mail 1940 kirjutasid Rei ja Molotov Moskvas vastavale
annaabi.ee 
