Gipüürpits on pidulik ja selgemustriline. Mustri üksikud osad on ühendatud hõreda võrguga. Saadakse õhukesel lõuendil, millele tehakse masinväljaõmblusja hiljem alus söövitatakse. 10. Nimeta tooteid, mille valmistamisel kasutatakse nahka. Vutlartooted, tualetitarbed (kotid, sõrm-,labakindad, vööd), reisitarbed (kohvrid, sakvuajaažid, kanderihmad, nessessäärid) 11. Nimeta rõivaste furnituurid. Nööbid, aasad, öösid, pandlad, haagid, tõmblukud, rõhknööbid, fiksaatorid. 12. Mis on peegli valmistamise lähtematerjalid? Lähtematerjaliks on klaas ja metall. 13. Nimeta suitsetamistarbed. Piibud, portsigarid, suitsupitsid, välgumihklid, tubakakotid, tuhatoosid, sigarilõikajad, piibupuhastajad, laekad, taskuvutlarid jne. 14. Nimeta juuste hooldamise vahendeid. Juukserullid, juukseklambrid, juuksenõelad, peavõrud. 15. Milleks kasutatakse helkurpaela?
Punktid: 1 üksikute kehaosade pesemisel vanni või dussi alla saamisel. Vajab nagu selg, suguelundite piirkond täielikku pesemist või jalad RIIETUMINE (1 PUNKT) Saab riided kapist (0 PUNKTI) Vajab abi riietumisel kätte, paneb selga nii pesu kui või vajab täielikku riietamist. Punktid: 1 ka pealmised riided ning kinnitab lukud/haagid/nööbid. Võib abi vajada jalanõude jalgapanekul. TUALETI (1 PUNKT) Läheb tualetti, saab (0 PUNKTI) Vajab abi tualetti KASUTAMINE tualetti sise ja välja, tuleb toime minekul, enese puhastamisel või riietumise ja enese kasutab siibrit või potitooli. Punktid: 0 puhastamisega ilma kõrvalabita.
rihm läbi väikese silmuse ja kinnitatud alalõual olevatest trenselsuulistest allpool. *Kaarkapsel - koosneb ninarihmast, mille kummalegi küljele on kinnitatud kaarjas metall. *Mehhiko kapsel - koosneb kahest ninaseljal ristuvast rihmast, mida hoiab koos vooderdatud nahkrosett. *Kangsuulised - purunematud suulised, mille külgedel on metallpulgad ehk peeled. *Kangikett - koosneb mitmest otsa poole ahenevast, üksteise külge liibuvast ovaalsest rõngast. *Kangiketi haagid - sellesse riputatakse kangiket, mis peab alati ümber oma telje paremale pöörama. *Pelham - liigendiga suulised, mis toimivad nagu kangsuulisedki külgmiste pulkade ja kangiketi abil hoovana. *Hackamore - suulisteta valjastus, mis avaldab survet ninale. Suulisteta valjaid kasutatakse esmajoones põhjaliku väljaõppe läbinud takistussõiduhobustel. *Tavalised külgratsmed - kaks peenikest 1,2-1,5 m. pikkust nahkrihma või paela.
keermesammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks, katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. · Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina
· Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad torud. Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed. · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Riisad · Peentooteid(hinged, lukud riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallidest ehitusmaterjalid · Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või kakrassid. Terasvardad võivad olla : · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud relieefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus Kasutatakse veel terastrosse. Küsimused : 1)Kuidas jaotatakse metall? 1) Mustad ja värvilised metallid. 2)Mustade metallide põhiline koostis. 2)Süsinik ja raud (Fe)
· Ahjutarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt) Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon. Kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Metallpeen-materjalid · Naelad · Puidukruvid · Eriotstarbelised kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid jne) METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks. Korrosiooni liigitatakse: · Ilmastikuline (ilmastiku toimel) · Veealune (vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine) · Maa-alune (pinnase toimel)
Kasutada klaasil veekindlat vildikat või teipi. Enne akna eemaldamist märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida. Kui korraga on mitu akent restaureerimisel, märkida aknale, millisest toast on aken pärit. Märkimiseks kasutada akna ülemist ja alumist serva (mis on tavaliselt värvimata). Mujalt eemaldatakse hiljem värv ja nii võib märge kaduma minna. Samuti märkida, milline klaas ja millised sulused (metalldetailid: hinged, kremoonid, haagid) käivad millise akna juurde. 2.3. Suluste eemaldamine Eemaldada vajalikud sulused. Kui hinged ja nurgad on tugevasti kinni, ei ole neid vaja eemaldada. Kindlasti eemaldada kremoonid siis on neid hiljem lihtsam puhastada ja õlitada. Esmalt puhastada metalldetailid terasharja või lihvpaberiga roostest, töötle roostetõrjeainega ja värvi. 2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga
Nõudeks oli, et magamisase oleks heintest ning nimelt mitut liiki heintest, mida peig oli niitnud. Asemeriided toodi pruudi poolt. Aseme tegi üles kaasanaine, harva ka ämm või pruuttüdrukud. Võõras ei tohtinud asemele istuda või aset katsuda, et mitte viia ära noorpaari õnne või tuua noorpaari vahele tüli. Noorpaar viidi magama tähtsamatest pulmategelastest kaaskonna saatel. Esimesel ööl magas noorpaar riietatult, sealjuures pidi mõrsja avama kõik riietusesemete haagid, nööbid jne. Üldiseks tavaks oli, et peig läks enne voodisse ja noorik visati peiu kõrvale. Voodisse või voodi alla asetati mitmesuguseid esemeid: kirves, nuga, tõlv, mõrsja särk jne. Vastavate esemetega taotleti eelkõige lasterohkust. Enamasti püütakse vastavate esemetega kindlaks määrata esimese lapse sugu: kui pulmaööl oli voodi all kirves, siis oli esimene poeg, kui kurikas siis tütar. Käibel oli ka kombeid
siia tulidki,” kähistas poiss ja Pille-Riin tundis õudusega kuuma kätt džempri alla pugemas ning tema paljal kõhul ringe tegemas. Tüdruk püüdis rabeleda, kuid noormees surus ta veel kindlamini seina ja enda vahele, tegutsedes nüüd juba mõlema käega. Jubedusega tundis Pille-Riin, kuidas rinnahoidja haagid ahistaja kogenud sõrmede all lahti kargasid. See ja veel mitmed teised ootamatud sündmused ja hästi varjatud saladused tormavad laviinina ühe teismelise neiu igapäevarutiini purustama. Kuidas nendega toime tulla? Kerli Altmart “Makaagid ja majad” • Sisu tutvustus • Olla või mitte olla? Loomulikult
· Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist) Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) · Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest,
Pronksist tehakse skulptuure. 26. Mida loetakse sarrusteraseks ning mis eesmärgil/kus kasutatakse? Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse selle sisse. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõud ja sellega kõrvaldatakse üks betooni suurpuudusi – haprus 27. Mida loetakse metallpeen-materjalideks, loetle neid Naelad, kruvid, poldid, needid, riisad (klambrid), peentooted (ukse- ja aknainged, lukud,m riivid, haagid, käepidemed jne) 28. Mida loetakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks? Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi?
vähesega toime. Kõige tavalisemaid rõivaid kandsid naised kodus olles. Enamik eelistas oma kleidid ise õmmelda või ümber kujundada. Unikaalseks sai ümbermähitav kleit koos krae, kitsa piha ning turritavate varrukatega (vt lisa 3). See oli hästi pestav, puuvillane ning truu 30ndate stiilile.9 Populaarseks muutusid valmisrõivad odavad ning jäigast kangast, mida leidus trükitehnika edusammude tõttu ka mustrilisi10. Kleidi kinnitamisel asendati haagid tõmblukkudega, muutes riietumise kordades kiiremaks. Väljaminekuks oli tarvis linnakleiti. Kleitide lõiked olid klassikalised, toonid ühevärvilised või minimaalse mustriga ning materjalideks kasutati siidi või viskoosset kreppi (vt lisa 4 ja 5). Õhtukleitide lõiked olid sel kümnendil kõige naiselikumad peenikese pihaga, õhulisest riidest ning kaunilt langevad. Mängiti ka selliste lisamotiividega nagu tikandid, dekoreeritud nööbid, lipsud, nahk ja muu
mantli-, ülikonna- ja kostüümiriided pluusi- ja kleidiriided pealis- ja aluspesuriide o Abimaterjalid voodririided vaheriided (fliseliin, karvariie, dubleerid jm.) soojendusmaterjalid (vatt, vatiin, poroloon, suled jm.) kaunistusmaterjalid (paelad, pitsid, tüll jm.) rõivaste furnituur (nööbid, haagid, pandlad, lukud, trukid jm.) materjalid detailide ühendamiseks (õmblusniidid, liimid jm.) · Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Tekstiilkiudude liigitus
Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2- 1%Q või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutmiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. METALLIDEST EHITUSMATERJALID Peenmetalltooted: - Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) - Kruvid - Poldid - Needid - Riisad - Peentooted ( hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud vüi karkassid. Terasvardad võivad olla: - Sile ümarsarrus - Kuumvaltsitus reljeefne sarrus - Külmmuljutud reljeefne sarrus Kordamisküsimused 1. Kuidas jaotatakse metalle? 2. Mustade metallide põhiline koostis. 3. Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4. Kuidas jaotuvad malmid? 5. Malmi plussid ja miinused. 6
keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; · peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 24 25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega.
Pilet No. 06 1. Laeva päästevahendid, kasutamine ja hooldus Jagunevad kollektiivseteks (päästepaat, täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat) ja individuaalseteks (päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond). Hooldus: paadis kontrollime varustust, määritakse trosse, liigendeid, kontrollime, et haagid töötaksid, parvedel vaatame hüdrostaadi kuupäeva, et millal tuleks kontrolli saata. Päästepaadi taavetite trosse võib kasutada 5 aastat vahepeal peab määrima ja kahe poole aasta tagant tuleb ümber pöörata. Vestide ja ülikondade juures kontrollida nende korrasolekut, tuled põleksid, viled töötaksid, markeeringud ei oleks kulunud. 2. Tegevus tuleohu korral Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi
automaatne vints trossi sisse. Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi
Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi
automaatne vints trossi sisse. Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi
·Eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piitanihutada mõlemas suunas; ·Poldid; ·Needidtehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer-või lamepeaga; ·Riisad(klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; ·Peentooted(ukse-ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline.Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste).Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi
Pilt 3.9 Pilt 3.10 Pilt 3.11 138 Pilt 3.12 Pilt 3.13 139 KAITSELAENG 2(21) Kaitselaengu kaal 3 kg Laeng (heksotool) 700 gr Haavleid (0,88gr x 6mm) 449 tk Haavlite lennukiirus 1500 m/s Kasti kuulub 5 komplekti (pilt 3.14) 1. Kaitselaeng 2. El. Initsieerimisseade 3. Kaitselaengu alus 4. Det.nöör koos detonaatoriga 5. Elektridetonaator 6. Meh. Löökmehhanism 7. Naelad, haagid 8. Nöör 9. Traat 10. El. kaabel (50 m) Pilt 3.14 140 Miini paigaldamine( pilt 3.15) 1. aseta kaitselaeng miinialusele 2. paiguta kaitselaeng 3. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles) 4. kinnita löökmehhanism naelte või rihmaga (mitte kaugemale kui 1,5 m) 5. kinnita det.nöör löögimehanismiga. NB! Ära kinnita detonaatorit kaitselaengusse 6
suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste).
HAUAKAEVAJA : (laulab) Las käia, kirka, labidas, sest surilina üll. Meil külaline ootamas, auk varsti valmis küll. (Viskab veel ühe pealuu hauast välja.) HAMLET: Veel üks. Kas ei võinud see olla mõne advokaadi pealuu? Kus on nüüd ta konksud ja nõksud, hagid ja haagid, võtted ja nükked? Miks ta talub, et see poolearuline lontrus oma labidaga talle vastu pead taob ja miks ta teda peksmise eest vastutusele ei võta? On see nüüd tema tasude tasu, et ta peen peakolu peenliiva täis on? Peremees, kelle haud see on? HAUAKAEVAJA: Minu. (Laulab.) Auk varsti valmis küll HAMLET: Usun, et ta sinu on, kui sa sisse heidad.
-st tähtsamad on: -naelad tehakse madala süsiniku sisaldusega traadist,võivad olla ümmargused või kandilised,ermõõtu jne. -puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud. -eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid, -poldid, -needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5
sidumine, pea kasti kasvatamine jne) 2. keha katmine: a) keerata ümber kaela (sall) b) riputada kehaosadelt alla (kõrvarõngad) c) vormida kehaosade ümber 3. seosed keha ja kehakatete vahel: a) sisse või vahelepandud asjad aa) seotus kehaga- läbiv kõrvarõngas ab) seotus kehakatete vahel- nööp riiete vahel b) klamberkinnitus ba) seotus kehaga- kõrvarõngas bb) seotus kehakatete vahel- haagid c) külgekleebitavad- ripsmed, küüned jne. d) asjad, mis ripuvad alla õlalt või käevangust (NKK õlasall; käekott) Kostüüm (costume): riietusstiil, mis kuulub teatud ajaloolisse või kultuurilisse konteksti: - Etniline või ajalooline rõivastus - Rõivastus.......... Välimus (appearance)- suurem mõiste kui riietus (sest hõlmab kõike- ka kognitsioone riietusest ja mõtteviise seoses riietusega). 1. Välimusega manipuleerimine+ mõtlemine 2
keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; · peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 14. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse- · Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. 05.05.2014 · Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. · Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste).
peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; puidukruvid – kumer-, lame- või kantpeaga puidukruvid, mis võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; poldid; needid – neid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist; võivad olla kumer- või lamepeaga; riisad ehk klambrid – on mõeldud jämedate puitdetailide ühendamiseks; peentooted – ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne. eriotstarbelised kruvid: Need on: - kipsplaadi kruvid, mis on peenemad, suurema peaga ja suurema keermesammuga; - puurkruvid, mis on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette; kasutatakse katusepleki kinnitamisel; - piidakruvid – need võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. Joonis 4.7.3. Metallidest peenmaterjale: a – võtmepeaga kruvi, b – lamepeaga kruvi, c - kumerpeaga kruvi,
luusima minna. Ütlesin, et lipsaksin üle jõe ja vaataksin, mis seal tehakse. Jim oli sellega nõus, soovitas aga mul minna pimedas ja hoolega ette vaadata. Siis ta mõtles järele ja ütles, et kas ma ei võiks mõned neist vanadest rõivastest selga panna ja end moonutada tüdrukuks. See oli ka hea mõte. Me siis tegime ühe neist sitskleitidest lühemaks, ma käärisin püksisääred põlvini üles ja ajasin kleidi selga. Jim pani haagid seljatagant kinni ja kleit istus toredasti. Panin ka kübara pähe ja sidusin lõua alt kinni. Mu nägu vahtis nagu korstnast välja. Jim tähendas, et keegi ei tunneks mind, -- vaevalt päeva-valgelgi. Ma harjutasin kogu päeva neis rõivastes olemist ja viimaks võisin neis üsna hästi liikuda; Jim ainult ütles, et ma ei kõnni nii nagu tüdruk. Ta ütles ka, et ma ei tõstaks kleiti üles ega pistaks kätt püksitaskusse. Pidasin seda meeles ega teinud enam nii.
annaabi.ee 
