Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust
Samaaegselt lastekodu avamisega nõudsid tüssatud alltöövõtjad väravas oma raha. Fotol jagab sotsiaalminister Hanno Pevkur neile omapoolseid selgitusi. (Pilt nr 1) Minu lemmikpildid olid Raigo Pajula foto Nõmme linnaosa vanemst Rainer Vakrast, kes vaatab ahstusega Nõmme turuhoone põlengut. Sellel pildil on tabatud väga ehtne emotsioon sellist vaatepilti vaadates. (Pilt nr 2) Ning veel kuulus minu lemmikute hulka parimaks olemusfotoks saanud Andres Haabu (Äripäev) foto " Lahing kinosaalis" (Pilt nr 3)
Tallinna Reaalkool -- Referaat Johanna-Britt Haabu Burkina Faso 8B Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 1.Asendi iseloomustus.......................................................................3 2.Rahvastiku üldiseloomustus............................................................3 2.1.Rahvaarv............
Lühirehveraat Atacama kõrb (inglise keeles Atacama desert) Koostanud: Johanna-Britt Haabu 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos ning läbib Boliiviat, Peruud, Argentiinat ja Tsiilit. 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb
Näolt higisoola pesid pruunid mehed ja naised heitsid särgi pluusi alt. Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt. Suur heinamaa sai õhtuhakuks saadu, öö levis värsket heinahõngu täis. Üks vaikne värin läbis kõrgeid haabu, kui eemal-kaugel kõuekõmin käis. Luuletus on loodusteemaline. Sisus on räägitud väga palavast suvepäevast, kui tehakse heina. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii ühe- ja kahesilbilisi kui ka kolmesilbisi sõnu. Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile. Lausetes on palju kasutatud alliteratsiooni, näiteks peitis palavuse, rakkes ruunad, pesid pruunid, lõdvalt longu, vaikne värin ja kõuekõmin käis
Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima, ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed
piltlikult öeldes võib näiteks Viru hotelli Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Kütiorg on Haanja Looduspargi osa, maastikukaitse ala ning idanõlva suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd.
Taimestik-loomastik Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee. Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja kuusemets, jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets. Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200-
6 3. Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga
peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda
4 Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga
Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi rohttaimi pole.
Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi märgistavad anaalnäärmete nõrega. Karvkate muudetakse veekindlaks rasunäärme nõrega. Nad suudavad vee all viibida kuni 20 minutit (selleks ajaks sulgevad nad oma kõrvaavad). (Eesti Selgroogsed) Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne
8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
...16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti kui jäetaksegi vanad haavadk asvama, siis tuleks ka neid puid aeg-ajalt kontrollida, ega nad ei ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks.....................................................................................16 Kontroll.....................................................................................................................................17 Kokkuvõte ja arutelu.................................................................................................................20
...16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti kui jäetaksegi vanad haavadk asvama, siis tuleks ka neid puid aeg-ajalt kontrollida, ega nad ei ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks.....................................................................................16 Kontroll.....................................................................................................................................17 Kokkuvõte ja arutelu.................................................................................................................20
Ühendriikides ja Jaapanis, kus iga riigi arvele tuli kuni kümme identifitseeritud inimkaubanduse ohvrit. Ülejäänud riigid (Hispaania, Inglismaa, Belgia, Sloveenia Portugal, Šveits, Taani ja Itaalia) olid esindatud üksikute juhtumitega. Kuna Eestil on kõige enam ajaloolisi ja kultuurisidemeid Soome, Rootsi ja Norraga, siis on just nendest riikidest kujunenud populaarsed sihtkohad nii tööalase rände kui ka inimkaubanduse kontekstis. Ka Keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu on märkinud inimkaubanduse vastase võitluse konverentsil Tallinnas, et Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult 100 000 elaniku kohta Euroopa esikümnes. Euroopa Liidus on viimaste aastate jooksul registreeritud kümneid tuhandeid inimkaubanduse ohvreid, kellest 80% on naised. Kuigi Eestis on ametlikult tuvastatud ohvreid vähe, puudutab probleem ka meid. Prostitutsioon Prostitutsioon on tasuline süstemaatiline seksuaalpartnerlus, mis on isikule ainus või põhiline sissetulekuallikas
Tehtud uuringute põhjal on arusaadav, et Eestis on luhaniidud ohus. 1960ndatel aastatel tehtud uuring näitas, et Eestis on luhaniite 83 000 ha, 1996ndaks aastaks oli säilinud ainult 12 000 ha. Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata
On hästi näha kuidas käiakse pesale puid panemas ja ka seda, et pesasse sisenetakse vee alt. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi kobras söögiks kasutab. ( )Siiski ei moodusta enamus neist põhiosa tema toidulauast. Suvel on nende toiduks rohttaimed nagu hundinui, pilliroog, angervaks, vesikupp, vesiroos ja ubaleht, mida ka Arussaare ojal rohkelt leidub. Minu vaatluste järgi eelistavad koprad puudest enamasti haabu ja pajusid, aga lepivad ka leppadega. Olen märganud, et nad eelistavad lehtpuid ja neistki jätavad kase suure tõenäosusega välja. Arussaare ojal on koprad elanud juba ligi10 aastat. Seetõttu võiks nende arvuks pesakuhilas pakkuda ligikaudu 9-10 isendit. Seevastu kraavil elavatele ei julge ma pakkuda rohkem kui vaid 2 looma, kes sel talvel üsnagi tõenäoliselt paarituvad. Kevadel on neid seega kohe hulga rohkem. 2.2
Ida- Virumaalt pärit sisseastujad ja õppurid saavad kandideerida 1300 euro suurusele Ida- Virumaa stipendiumile, mida on võimalik taotleda kogu õpinguperioodi jooksul. ( SKA kodulehelt 04.05 2014) Politsei- ja piirivalvekolledži nõukogu koosseis: Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Tõnu Hunt - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Raigo Haabu - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Tarmo Miilits - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor
hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik
ajal ema ning ka isa käsku koju minna. Ta kaalus ikka vahepeal koju tagasi minna, kuid siiski jätkas juutide jälitamist. Õhtul, kui oli juba hilja käskisid juudid tal koju minna. Illimar jooksis koju, kuid ei läinud tuppa sisse. Ta kuulas kuidas ema, isa ja tädi Liisa temast rääkisid. Ta läks seasulu juures olevast rõuguredelist üles ning ronis seasulu pindkatusele. Ta toetas seljaga vastu maja kiviseina ning vaatas loojuvat päikest. Talle meenus haabu vahtides, kuidas ta kord toominga otsas samamoodi meeleheitest nutnud oli. See kõik oli kaugel. Ta oli vahepeal aasta vanemaks saanud, kuid siiski oli tema jaoks kõik täis mõistmatust ning suutmatust ennast vabandada. 8
tagasi, kuid hävis siin ja kogu Baltikumis liigküttimise tagajärjel 19. sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel. Koprad on poolveelise eluviisiga, vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk ja lapikut saba kasutab ta tüürina. Nad elutsevad järvede ja jõgede kaldabiotoopides, mille läheduses kasvab pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ning rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Suvel söövad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Järskude kallastega veekogude kaevavad uru, aga kui kaldad on madalad ja soised, siis rajavad puuokstest, mudast ja savist kuhilpesa. Uruava või
Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
kultiveeriti männikuid väga väikeses mahus, pearõhk pöörati kuusekultuuride rajamisele. Noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni. Metskits kärbib nooremaid puid, eriti meeldivad talle mõningad eksoodid (serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on meil metskitsede arvukus praegu tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende kahjustused väheolulised. Kobras võib metsale tugevat negatiivset mõju avaldada
Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
annaabi.ee 
