hõõrdejõud? 1. 1. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub pindade pindade karedusest. karedusest. 2. 2. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub rõhumisjõust. rõhumisjõust. Hõõrdumine Pean meeles Hõõrdumine Hõõrdejõuks Hõõrdejõuks nimetatakse nimetatakse jõudu, jõudu, mis mis takistab takistab kokkupuutes
Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks
Hõõedumine, Hõõrdejõud Hõõrdumine Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib
1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. 2. Gravitatisoon on mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11
Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes. Punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku nim. jõu õlaks selle punkti suhtes. Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui nende jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga ja jõudude momentide summa vabalt valitud punkti suhtes võrdub nulliga. Ühe keha libisemist teise keha pinnal takistab jõud, mida nim. hõõrdejõuks. Coulomb'i seadused: 1. hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast. 2. hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga Tmax = MN, kus võrdetegurit M nim. hõõrdeteguriks. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt võimalikule libisemise suunale aktiivsete jõudude mõjul. Kui keha võib tkistuseta libiseda mööda mingit pinda, siis nim. seda pinda siledaks.
6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori. Näiteks Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Näiteks Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje. 7. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrumine, liugehõõrdumine ja veerehõõrdumine. 8. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui alus liigub vertikaalsuunalise kiirendusega, siis kaal enam raskusjõuga võrdne ei ole. Kui alus liigub kiirendusega üles, peab see kehale kiirenduse andmiseks
Ülekoormus – keha liigub maast eemale või maa poole suurema kiirendusega, kui vabalangemise kiirus Vabalangemine - on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei raskusest ega kujust. Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. (Wikipedia) Hõõrdumine(Hõõrdumine on jõud, mis on suunatud vastu kokkupuutes olevate pindade liikumisele)-miksikesest: Hõõrdejõud – Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist.Ühe keha libisemisel teisel kehal, tekib kehade vahel hõõrdejõud, mis on alati suunatud vastupidiselt keha liikumise suunale hõõrdetegur = Fh/N Jäikustegur – (Jäikustegur näitab, kui suurt deformeerivat jõudu on vaja ühikuliseks vedru pikkuse muutmiseks),mõistet pole vaja vist.. Keha jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Hooke´i seadus – elastsuse piirides on kehas tekkiv elastsusjõud
G gravitatsioonikonstant M planeedi mass ( 1 kg ) m- maa mass ( 6 * ) R - maakera raadius ( 6400 km ) g- raskuskiirendus ( 9,8 ) Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud
1) kehade massidest m1 ja m2, 2) kehade vahelisest kaugusest r, Fg = Gm1m2/r2 G= gravitatsiooni_konstant G = 6,67 *10astmel-11 Nm2/kg2 Fg = G5050/0,3 g iseloomustab gravitatsiooni välja tugevust Maa pinnal g = 9,81 N/kg kohta. r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. ¨ Valem: Fr = m * g Mida nim. hõõrdejõuks, milline on hõõrdejõu suund ja millest sõltub tema suurus ? Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse tüüpiliselt kreeka tähega (müü). Universaalne
võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!! Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis tekib nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja
F = mg Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks ? Ühe keha mõju teisele kehale. 2) Gravitasiooniks ? Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus. 3) Inerst ? Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut 4) Vabalangemiseks ? keha langemine õhutakistuse 5) Hõõrdejõuks ? tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumkist teine teise suhtes 6) Liigitatakse hõõrdejõudu seisu ja liuge 7) Deformatsioon ? keha algkuju muutus 8) Elastsusjõud ? keha sees tekkiv jõud mis püüab taastada esialgset kuju 9) Too näiteid, kus deformatsioon on elastne ? vedru, õhupall 10) 11) P=m(g+a) F=mg Võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluasendit väljaviimist süsteemi sisemist
Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik
hoonete püsivuse jne Fg(N) - raskusjõud m(kg) - keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus Elastsusjõud Deformatsioon keha kuju muutmine Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele jõule vastupanu (ei soovi kuju muuta) seda jõudu, mis kehas deformeerivale jõule vastupanuks tekib, nimetatakse elastsusjõuks Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Seisuhõõrdejõud hõõrdejõud, mis takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõud hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdumine kui ratas või rull veereb teise keha pinnal.
M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud Hõõrdumine on kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teiste kehade suhtes Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kahe pinna kokkupuutel, ja takistab nende kehade omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee
Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.
· Maa külgetõmbejõudu nimetetakse raskusjõuks. · Gravitatsioonijõu mõju esemetele ongi eseme kaal, mida me tunneme. Elastsusjõud on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Joonis- Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Kasti liikumist mööda põrandat takistab kasti
Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit. Mass m= 5 tonni = 5000 kg Pindala S = 0,2 m2 Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2 Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2) 9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu.
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud jällegi on aga füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Millest küll sõltub gravitatsioonijõud? Maakülgetõmbejõust ehk raskusjõust. Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tümbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes ning see on alati vastassuunaline keha liikumisele. Miks on kehad elastsed? 5 Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks nimetatakse keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule.
- Gravitatsioonikonstant on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad 2 teineteisest 1m kaugusel asuvat 1 kg massiga keha. G=6.67×10-11 Nm2/kg2 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? - Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Pindade krobelisusest 2) Kokkupuutepindade aatomite vahelistest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? - Hõõrdetegur sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist, pindade töötlusest ja puhtusest. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? - Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. - Joonisel peab N=mg ja Fh=Fv. 5. … keha liigub kiirendusega. - Joonisel peab Fh olema väiksem kui Fv. 6. Seisuhõõrdejõud - Nähtus kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal (seisuhõõrdejõud on alati võrdne vastassuunalise jõuga). 7
II osa 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on põhjustatud: Kokkupuutuvate kehade krobelisusest (karedusest) Kokkupuutuvate pindade osakeste vahelisest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? Hõõrdetegur sõltub: Kokkupuutuvate pindade töötlusest ja puhtusest Kokkupuutuvate pindade materjalist. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? Hõõrdejõuks nimetatakse elektromagneetilise olemusega jõudu, mis tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Tähis Fh , ühik [1N] Jaguneb seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks (veerevhõõrdejõud) 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal v liigub ühtlaselt ja 5. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, sirgjooneliselt. kui keha liigub kiirendusega
Maa hoiab külgetõmbejõuga enda ligidal Kuud , oma atmosfääri ja kõiki esemeid. Maal sõltub asjade kaal Maa gravitatsioonijõust. Ka Kuul on oma külgetõmbejõud, kuid see on palju nõrgem Maa omast. Kuul kaaluvad asjad palju vähem, sest Kuu gravitatsioonijõud on väiksem. Hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad, mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud (kõikide kehade pinnad on
x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem. Suhteline kiirus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud (ka kaldpinnal) Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Kehade vastastikmõju Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõuks. Raskusjõud sõltub keha massist a teguri g suurusest. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu liigitatakse seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega.
Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim
raskusjõud (joonis 5). Kehadele mõjuv raskusjõud on suunatud alati Maa keskkoha poole (Wikipeedia, 2012). Raskusjõud sõltub Maa külgetõmbejõust ja keha massist (Raskusjõud ja üleslükkejõud vedelikes, 2015). Raskusjõu tähis on Fg, ning seda arvutatakse valemiga Fg = m * g, Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3. Gravitatsioon Joonis 4. Pallile mõjub raskusjõud Joonis 5. Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud 1.5. HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga (joonis 6). Joonis 6. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Et keha liikuma hakkaks peab veojõud olema natuke suurem kui seisuhõõrdejõud, mis peab olema omakorda suurem kui liugehõõrdejõud. Näiteks igapäevases elus, selleks, et
Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim
kursuses valitud . Rõhumisjõud ja toereaktsioon on alati võrdsed ja vastassuunalised: Rõhuks nimetataksefüüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p Rõhk on rõhumisjõu ja pindala jagatis. Rõhu mõõtühik on 1 paskal — 1 Pa = 1 N/m2. Erinevalt jõust ei ole rõhk vektoriaalne suurus. Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna
seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema. Seisuhõõrdejõud on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Seisuhõõrdejõud mõjub näiteks põrandal olevale lauale ja toolile, mäeküljel lebavale kivile jne. Liugehõõrdejõud Liuge- ehk kinemaatiliseks hõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdumisel sõltub hõõrdejõud kokkupuutuvate pindade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest. Selline hõõrdumine tekib näiteks kelgu ja suuskade libisemisel mööda lund. Hõõrdetegur Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.
mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) Jõuühik on 1 N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib hõõrdumine? HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. 31. Millest oleneb hõõrdejõu suurus?
mõjuvat vastujõudu. • Rõhk-Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. • Selgita, mille poolest erinevad mõisted kaal, rõhumisjõud ja toereaktsioon. • India elevandi mass on 5 tonni ja tema jalataldade kogupindala 0,2 m2. Meie metsades elutseva metssea mass võib ulatuda 150 kilogrammini ja tema sõrapõhjade kogupindala on 200 cm2. Kumb loomadest avaldab maapinnale suuremat rõhku? Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. • Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. • Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur • Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu.
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest
9. P 9.1. Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele? (tooge vähemalt 3 näidet koos joonistega, kuhu on märgitud hõõrdejõud) Hõõrdejõu üldine võrrand ja võrrand raskusjõu korral. Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. 6 NT: 1) konks püsib laes tänu hõõrdejõule 2) uisutamisel tekib hõõrdejõud 3) kelguga mäest alla laskmine. VALEM:üldvalem- Fh= μ(müü)*N raskusjõu korral- F=Fv-Fh 9.2. Tooge 3 näidet hõõrdejõu suurendamise ja vähendamise situatsioonide kohta tehnoloogias.
.. = 0. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse jõumomenti njuutonmeetrites (N*m). Joonis 11.2. Kangile mõjuvad jõud ja nende momendid. M2 = F2 *d2 > 0 ; M1 = - F1 *d1 < 0 . Tasakaalu korral M1 +M2 = 0 12. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdumine on üks kehade vastastikmõju liike. See tekib kahe keha omavahelisel kokkupuutumisel. Kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõuks, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Hõõrdejõul nagu ka elastsusjõul on elektromagnetiline päritolu. Mõlema põhjustajaks on kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju. Katsed näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline keha rõhumisjõuga toele (alusele), järelikult ka toereaktsiooniga . Fhõõrde = µ N Võrdetegurit µ nimetatakse liugehõõrdeteguriks. Hõõrdetegur on dimensioonita suurus
Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus
* Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud * Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn hõõrdejõud) [1N] * Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused); 2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest. * Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks. -) Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha liikuma hakkamisel.
Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 30. Hõõrdejõud (definitsioon, valem, valemianalüüs) + põhjused ja omadused Horisontaalsele alusele asetatud keha ei saa paigast liikuda seni, kuni sellele pole rakendatud püsiva suurusega veojõudu (Fv). See on tingitud keha ja aluse kokkupuute pindade vastasmõjust, mida nimetatakse hõõrdumiseks. Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes, nimetatakse hõõrdejõuks (Fh). Hõõrdejõud on alati vastassuunaline veojõuga. Paigalpüsivale kehale mõjub seisuhõõrdejõud ja liikuvale kehale liugehõõrdejõud. Keha liikumahakkamiseks peab veojõud olema mõnevõrra suurem kui seisuhõõrdejõud, mis omakorda on suurem kui liugehõõrdejõud. Viimases veendute ka igapäevases elus: selleks, et paigal olevat keha liikuma saada, tuleb rakendada suuremat jõudu, kui sama keha liikumise jätkamiseks. Hõõrdejõud arvutatakse valemiga Fh = µ · Fr
LIUGEHÕÕRE VEEREHÕÕRE 33 VEEREHÕÕRE LIBISEMISEGA 3.4.1. Liugehõõre Liugehõõrdeks nimetatakse kehade suhtelise liikumise takistust, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades Hõõrdejõuks nimetatakse kahe keha suhtelist liikumist takistavat jõudu Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni ning alati võrdub jõuga F 0 Fh Fh max Hõõrdejõud saavutab oma maksimaalse suuruse kehade suhtelise liikumise algushetkel ning on alati suunatud liikumisele vastassuunas Liugehõõrdumise põhiseadused 1. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kontaktpinna suurusest 2. Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga
annaabi.ee 
