Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Gustav Suits - sarnased materjalid

1904, luges, 1895
thumbnail
13
odp

Gustav Suits

kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I ­ III (1901­ 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Gustav suits

Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911­1913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana.

Eesti keel
91 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa ­ 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911­1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja

Eesti kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gustav Suits

Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Gustav Suits

Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga  1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta  tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“  1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” j

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Gustav Suits

Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama. Asutatud 1804.a. 4-klassilisena, asukohaga nn. Printsessi majas, muutus see õppeasutus XIX saj. jooksul 8-klassiliseks. 1880.a. koos juurde ja ümberehitustega moodustus gümnaasiumi

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gustav Suits

Tema enda sõnul hakkas teda luuletuste kirjutamine huvitama 15. aastaselt. Esimene album ,,Vesiroosid" ilmus 1899.a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Gustav Suits

Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 1917­1919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 1911­1913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise kirjandusloo õppejõud

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Gustav Suits

Gustav Suits (1883-1956) Üldinfo ● Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas ● Ta oli luuletaja ja kirjandusteadlane ● Ta sündis 30. novembril 1883. aastal Isiklikku ● Gustav Suits sündis Tartus ● Ta käis kohalikus külakoolis ● 1904. aastal lõpetas ta Gümnaaqsiumi kuldmedaliga ● 1905. aastal läks ta õppima Helsingi Ülikoolis ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks mõjukamaid juhte ● 1911. aastal abiellus ta soomlanna Aino Thauvóniga ● Gustav Suits on maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming ● Esimene luuketus ilmus 1899. aastal ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks vaimseid juhte ● Temalt pärineb ka paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Gustav Suits

GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, e

Kirjandus
199 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Gustav Suits

Gustav Suits(1883-1956) Kalev Seilmaa Raul Pinta Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1917­1919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 1921­1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Guistav Suits

GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, *iroonia kah

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gustav Suitsu CV

CURRICULUM VITAE Nimi: Gustav Suits Aadress: Stockholm Telefon: - Sünniaeg: 30.11.1883 Perekonna seis: abielu Aino Thauvoniga Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool kaasaegne kirjandus ja esteetika 1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti keel ­ emakeel soome keel ­

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gustav Suitsu CV

Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel ­ emakeel soome keel ­ suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel ­ suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel ­ suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akadeemilise kirjandusühingu a

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Gustav Suits referaat

Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut.Kirglik lugemishuvi,mis ärkas juba lapsepõlves,saatis teda läbi järgne vate kooliaastate. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama.Järgmisel sügisel oli ta juba Tartu kroonugümnaasiumi õpilane. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gustav Suitsu luule

GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küps

Kirjandus
86 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gustav Suits elulugu

Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gustav Suits o

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Gustav Suits ja Kalju Lepik

kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga ning asus õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi ülikooli, lõpetas filosoofiakandidaadi astmega. Aastatel 1917­1919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu mille

92 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Gustav Suits Eesti luules

Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav Suits sündis 1883.a Tartumaal Võnnus. Kooliteed alustas ta Võnnu külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri gümnaasium. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. 1904. Aastal astus ta Tartu Ülikooli ning aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, mille ta lõpetas aastal 1910. Järgmisel aastal abiellus ta oma ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. Sel ajal töötas ta Helsingis ülikooli raamatukogus ning pärast seda kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Vene 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus Suits aktiivselt poliitikasse. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Gustav Suits Elu ja looming

Gustav Suits ( 1883 ­ 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1917­1919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 1921­1944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsio

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Gustav Suits elu ja looming

Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, aut

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe Uudised (1903–06), mis oli sel ajal Eesti kõige pahempoolsem legaalne ajaleht. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid– föderalistid. Sotsialistide lähem eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke. Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell-toonid. Hävines II ms. 7. Eesti rahvusliku kunsti sünd Johan Köler (1826- 1899) - Lihtsast talupoja perekonnast, Viljandimaalt, paljulapselisest perest. - Esimene Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega kunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. - Haris ennast ise, luges palju, Peterburi kunstiakadeemia (1848- 1855), andekuse tõttu, 1. Korraga ei lõpetanud, 2. Korral sai väikse kuldmedali. - Saab tellimuse vene tsaari Aleksander II portree tegemiseks, tõuseb õukonnakunstnikuks. Aleksander II tütre kunstiõpetaja. - Köleri eeskujud vähem tuntumad vene klassitsistlikud kunstnikud, natuke ka Brüllovi mõju (koloriit). - Portree Aleksander II, portreed tema pereliikmetest, aga kaduma läinud või

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein, hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli, põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega. Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad üleelasid venestamisaega kergelt, kuna neid esindati kui erialase töövaldkonnaga tegelevaid inimesi, kes ei tegele poliitikaga. Pöördepunktiks sai aasta 1898. aasta, sel aastal Vene keskvalitsus kinnitas Eesti põllumeeste seltside põhikirja, mis muutis põllumeeste seltside rajamist kergemaks. Tartu Eesti põllumeeste seltsi esimeheks valiti Jaan Tõnissoni, lükkas uue hoo sisse. Kutsuti kokku esimene üle eestiline põllukongress. 1900

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

SAJAND 20.SAJAND) 1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga) Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks. Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu muutus märgatavalt. Ärkamisaja tähtsad luuletajad surevad, peale kasvab uus põlvkond. Ajakirjade ja ajalehtede arv kasvas meeletult. Luule avaldajateks olid Sakala, Valgus, Virulane, Postimees. Ilmus ka palju kalendreid, luulekogumikke. 1895. ,,Eesti luuletajate album", 1901. ,,Eesti luuletajate lillekimp". Massiliselt hakati koidulat matkima (epigoonlik suund!) Võeti Koidula vaimus endale kirjanikunimesid (La-lõpulised nimed olid väga popid, nr. Tundela) LÜROEEPIKA- tõsisema sisuga, tugineti tihti vanadele müütidele. Eeldas võimekust värsse luua. Seda kirjutasid parema haridusega mehed, nt. J.Tamm, Jakob Liiv. Jaan Bergmann- olulisim ballaadide kirjutaja. (,,Igavene juut")

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

F. Tuglase ja G. Suitsu elulugu

Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911­1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide-

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Koos oma mõttekaaslastega kõneles eesti keeles, see levis. Tugines eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Eitas täielikult klassivõitlust ­ see ei saavat Eesti oludes koduneda. Konstantin Päts. ,,Teataja." Tallinn. Esikohal oli majanduslik ja poliitiline võitlus. Eestlaste rahvustunne pidavat nõrk olema selleks, et nende majanduslikud positsioonid on haprad. Selleks tuleb koostööd teha vene demokraatlike jõududega. 1904. aastal linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. ,,Uudised." Peeter Speek. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP. Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabaduse. 1905. aasta revolutsioon. Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti   hariduselu   iseloomulikuks   jooneks   kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase  Vene   aja  jooksul   oli   selle   tugev tunniks   vastava   aine   klassiruumi   seda   andva ideologiseerimine   ja   tõsiasjade   moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal   juhul   otsene   võltsimine,   seda   eriti vedada   õppevahendeid   ühest   ruumist   teise, humanitaarainetes. Kuid haridus­ traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast   lühiajalist   katsetust   11­aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga   muudeti   kõik   Nõukogude   Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid   1964.   aastal   taas   10­klas

Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Mart Saar (1882-1963) on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Ta oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat.

Muusikaajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks. Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus ­ majandus ­ millele kõik tuginebki. Pätsi võitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest jagu saada, oli ta valmis ühe või teise vastsega ajutiselt koos töötama. Selles valguses kujunes tema koostöö venelastega, et sakslastelt võimu üle võtta. Sakslased kaotasidki ja linnavalitsus läks peamiselt jõukate eestlaste kätte. Järgmisel aastal leidis aset 1905. aasta ebaõnnestunud revolutsioon, mille tagajärjel Päts venelaste poolt surma mõisteti ja sell viisil maapakku aeti.

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

Ja kui see ei õnnestu, siis Pärnus, kust enamlased olid juba lahkunud ja kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Tallinnast saabus 23. Veebruari päeval Pärnusse Maapäeva asjade valitseja Jaan Soop. Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvumismanifestiga. Nüüd oli vaja see rahvale teatavaks teha enne sakslaste sissemarssi. Manifest toimetati trükikotta ja telliti sellest 60 000 eksemplari. Õhtul kella 8 aeg luges Hugo Kuusner selle teatriesisel väljakul ette. Pühapäeval 24.veebruaril oli jõudnud iseseisvuse manifest rahvale ette lugeda ning sel moel Eesti Vabariik välja kuulutada. Peale Tallinna toimus see veel Viljandis ja Paides. 24. veebruaril nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. (Palamets 2010). Ajutine valitsus kogunes esimest korda 11.11.1918. Peale ajutuse valitsuse asus kohe tegevusse ka Maanõukogu vanematekogu

Ajalugu
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun