Antsla Gümnaasium Reisid neljandas klassis Juhendaja õpetaja:Ülle Anier Antsla 2008 Kaevandus Ida Virumaal Ida Virumaal on koht kus kaevatakse põlevkivi.Kui me 4 klassis käisime siis me kõik pidime kiivrid pähe panema,sest seal võis ükskõik mis asi pähe kukkuda.Sõitsime veel maaaluses metrooga ja sõitsime belassidega kaevanduses ringi.Meile tutvustati paljusid asje mida meie ei teadnud saime palju uusi teadmisi ja meil oli väga lõbus.Olime seal umbes 4 tundi,sest seal on niipalju asju vaadata.Soovitame kõikidel sinna minna seal saab palju uut infot mida sa võibolla ei teadnud. Ahhaa keskus Ahhaa keskus on Tartus.Seal korraltatakse palju lahedaid spordi mänge. Tõravere Tõraveres asub Tartu Observatoorium, kus paikneb Eesti suurim, 1,5 meetrise peegliga teleskoop. Olgu ilmastik soojem või külmem, Tõravere mäel seisab aparaate, mi
Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem. Seal toimuvad Jõgeva koolide kehalise tunnid, spordipäevad ning ka suuremad kergejõustiku võistlused. Jõgeva vald on ka üheks asutajaliikmeks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooluskeskuses, mis on asutatud eesmärgiga korraldada jäätmehooldust MTÜ liikmeteks olevate kohalike omavalitsuste territooriumil. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegeleb
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes.
(Jõgevamaa, 2009, lk 192) Enamiku Jõgeva maakonna parke on rajatud 18.saj. lõpul ja 19.saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa-
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal  3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine  maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik  muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus  Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht  ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum"  erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik  selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid  ojamõõl, salu  siumari, käopakk, us
Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa  maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik. Inimasustus tekkis siin 5000 kuni 6000 aastat tagasi, 3000 aastat tagasi rajati esivanemate linnus. Püha hiis kujunes aga tunduvalt varem. 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajast sai hiiest ja linnamäest rahvapidude ja Tartu üliõpilaste
Punkt võiks olla paigutatud selliselt et jõge oleks ikka näha. 11. Kalevipoja tool paistab teisel pool Elva jõge oleval kõrgendikul. Muistendi järgi läinud Kalevipoeg kord Tõravere jõe äärde, et maha istuda ja jões jalgu ning nägu pesta. Ta oli nii suur, et ühel jõekaldal istudes võis jalad panna teisele kaldale. Tema raskuse tõttu jäänud ühele kaldale istumise ase, teisele poole jõge, Vapramäe metsa, kaks jalajälje lohku. Kahjuks on raudtee ehitamisega Kalevipoja istet küll rikutud, kuid istekoha vormid on tajutavad. Tegelikkuses ei paista see objekt välja või ei suuda autor seda tuvastada. Legendi koha pealt on huitav lugeda. 12. Hundikuristik. Millegipärast on rahvas sellisena hakanud kutsuma kohta, kus loodus näitab selgelt oma jõudu ja vastupidavust. Jõevool on uuristanud kallast ja puu on enda elushoidmiseks toetanud end juurtele, seistes seal kui vaatamisväärsus - kindlalt ja kõikumatult
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-
See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooüriku
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:..............................................................................................................6 8) Asustus:...............................
4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5  5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4  1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Esimestel on kõrgeim koht voore keskel, teistel on liustikupoolne ots tömp ja see on kõrgem ning laiem, distaalne osa aheneb ja madaldub järk- järgult. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). Väga pikad ja laiad ning laugete nõlvadega on hiidvoored (Koimula). Laiu ja lamedaid vorme nimetatakse kilpvoorteks. Tüüpiliste voorte kõrval esineb ka valdavalt kruusast-liivast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
