Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal  3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine  maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik  muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus  Kalevipoja
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kassinurme linnamägi Kodune grupitöö aines ,,Keskkonnakaitse" Koostajad: 000000 Juhendaja: ,,,, Tartu 2012 Kassinurme linnamägi Ala kirjeldus Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas
2006. aasta augustis tõstis torm kõrvale peahoone just valminud katuse ja murdis hulga kauneid puid. Ilmajaama, 1964. aastal ehitatud hoone keldris on muuseumituba, kus leidub riistu, mida on läbi aegade kasutatud. Näiteks juushügromeeter, õhuniiskuse mõõtja, mis töötab sõna otseses mõttes juuksekarval. ,,Enam sellist ehitada ei saakski, sest see vajab keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks.
.......................................................................................... 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum............................................................................. 7 2.2.1 Köstri söögitoas,.....................................................................................................8 2.2.2 Kunagises köstri köögis .......................................................................................
servakuivenduse mõju ning loodusliku arengu seaduspärasusi [10]. Mustallika Looduskaitseala (49,3 ha) asub Patja külas Jõgeva vallas. Alguses võeti loodukaitse alla 3-hektariline ala, kus kaitsti allikasood ja seal elavaid looduskaitsealuseid loomi. Hiljem määrati Mustallika loodususkaitseala looduskaitsealaks. Nüüd kaitstakse seal lisaks ka looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja ka sealset faunat ja floorat [11]. Pargid ja põlispuude grupid Kassinurme linnumäe (Kalevipoja sängi) kaitseala, Kuremaa (Kuremaa järveäärse puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid 8
In the interior rooms, guinea pigs, degus, hamsters, gerbils, Cairo spiny mice, lab rats, chinchillas and lab mice can be examined. Palamuse Palamuse parish school building and the living quarters for the parish clerk Georg Nieländer were completed in 1837 and the school was open there until 1975. A museum has been open there from 5 January 1987 and it displays the life of a parish school at the end of the 19th century through Oskar Luts's Spring. Kassinurme and Laiuse are known for their castles. Peipsi area Very popular amongst tourists, because of its beautiful nature and swimming opportunities. Puurmani castle The magnificent Neo-Renaissance style manor with a white main building was built during the time of G. J. Mannteuffel in 1860. At present the castle houses Puurmani Upper Secondary School. Puurmani castle has also been included in the programme of the summer tour Forgotten Manors.
kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve. Umbes kolm neljandikku tänapäeva Vooremaa territooriumist on kultuuristatud ning looduslikku taimkatet on säilinud vaid väikeste areaalidena. Suuremaid metsi leidub regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt)
 Oleks, siis kui oleks võtnud ristiusu vastu vabatahtlikult; alistunud vene võimudele; b)Kas eestlastel oli võimalusi muistse vabadusvõitluse võitmiseks?  Võimalus oleks olnud, siis kui oleks võideldud ühtse riigina, mitte iga maakond eraldi; kui oleks loonud liidu venelaste või leedukatega. Milline roll on muinasaja uurimisel arheoloogial?Milline on Teie maakonna .... ? : Peamine e. kandev roll, sest puuduvad kirjalikud allikad. Muinasaegne muistis: Kassinurme linnus jne. Aardepotid; vee äärest; looduslik kaitse jne. Milline roll on muinasaja uurimisel täppis- ja loodusteadustel?  Määrab söe vanuse, pinnavormid, millal inimesed viimati seal elasid; Turba seest saab õietolmu abil määrata seal kunagi kasvanud taimed. Kliimat saab määrata; Põlluharimisviiside määramine; kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide Iseloomusta keskaegse linna välisilmet ja eluolu
Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond
tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal (katusealune,laud, pingid, lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke- ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal. Tulevikus on kavas pikendada
Rattarada "Piknikupäev Vooremaal" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 13,5 km, valdavalt kruusatee. Annab hea ülevaate vooremaale iseloomulikust maastikust, kus piklike voorte vahelistes nõgudes, asuvad pikliku kujuga järved. Ilmselt üks maalilisemaid kohti Vooremaal. Raja alguspunktis asub ka üks Eesti siseturismi suuremaid magneteid - Elistvere loomapark. Rattarada "Kolme järve rada" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 23 km, valdavalt kruusatee. Kassinurme õpperada (2,3 km) annab ülevaate siinse paikkonna loodusest, aja- ja kultuuriloost ning Kalevipojaga seotud kohtadest. Luua arboreetumi--Pikkjärve--Nava--Luua arboreetumi (11,7 km) õpperajal saab tutvuda Vooremaa maastikukaitseala ühe tüüpilisema osa looduse ning kultuurilooga jalgsi või jalgrattal. Palamuse õpperajal (1,5 km) saab ülevaate piirkonna looduse ja kultuurilooga seotud paikadest. Elistvere õpperajad (1,5 ja 1 km) tutvustavad paikkonna taimestikku ja
annaabi.ee 
