Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse kaaluks. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. 3. Hõõrdejõud Dünamomeeter. Keha kaal Antud: m = 1,6kg Kj= 8mm a= 7,5 m/s2 t= 0,26s
võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta
Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil objekt lihtsalt jälgib lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni.
õigsust tõestada. Ta näitas et gravitatsiooniliste tõmbejõudude seadus ehk gravitatsiooniseadus kehtib kogu maailmaruumis. · Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. · SEEGA: Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks.
raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks
Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta
kirjeldada. Kokkuvõttes saab lihtsalt öelda, et Einsteini teooria seod ruumi geomeetrilised omadused ja aja kulgemise gravitatsiooniga. Einstein tõestas, et absoluutset aega pole olemas ja et aja kulg sõltub liikumisest ja gravitatsiooniväljast.. Kokkuvõttes võib öelda: relatiivsusteooria kohaselt pidurdub aeg seda rohkem, mida lähemal on kell Schwarzschildi sfäärile. See tähendab, et vaatleja näeb tugevas gravitatsiooniväljas kulgevaid protsesse ni, nagu need kulgeksid aegluubis. Musta augu ümber Tugevas gravitatsiooniväljas valgust kiirgavas aatomis aeglustuvad võnkumised välise vaatleja jaoks ning kiirgunud footonid punanevad- nende sagedus väheneb. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks punanihkeks. Praeguseks on tähtis see fakt, et aeg aeglustub ja valgus punaneb seda rohkem, mida lähemal asub kiirgusala musta augu piirile.
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus
Tehiskaaslased Martin Bollverk 12. klass Mis on tehiskaaslane? · Tehiskaaslane on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s
Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. 11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas.
tuntud relatiivsusteooria loojana. · Tuntakse kahte relatiivsusteooriat erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. · Erirelatiivsusteooria kirjeldab füüsikanähtusi üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvates taustsüsteemides. · Üldrelatiivsusteooria seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. · Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. · Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. · Oma elu jooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200. · Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. · 1921. aastal sai Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab.
punkti suhtes 𝑃 ⃗ = 0 (saame valida taustsüsteemi, et see nõue oleks täidetud). Kui me valime jõudude koondumispunkti jõumomentide arvutamise taandamistsentriks, siis osutub, et kõik jõumomendid on nullid ja jääb järele ainult väliste jõudude vektorsumma nulli nõue (puuduvad keha pöörata üritavad jõud. Veel oluline: Jäigale kehale mõjuvat raskusjõudu võib vaadelda kui keha raskuskeskmesse rakendatud jõudu. Sellest järeldub, et gravitatsiooniväljas asetseva koonduvate jõudude süsteemi korral on jõudude koondumispunkt alati raskusjõu sihil. Ühel tasapinnal paiknevate koonduvate jõudude süsteemi korral on tasakaaluks tarvilik ja piisav, et kõigi jõudude vektorsumma võrdub nulliga. Tasub meeles pidada, et nende jõudude alguspunktid on jõu sihis vabalt nihutatavad nii et tasakaalus midagi ei muutu. Sellise süsteemi tasakaaluks on vajalik, et:
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006
see vatt W, ehk J/s). Kineetiline energia kulgliikumisel 1) Klassikaline mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada . dWk = dA = Fdr= dmv*dr/dt = dmv *vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv 2) Relativistlik keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. dWk = c2dm; Wk = mc2 m0c2. Gravitatsiooniseadus - Gravitatsioonivälja iseloomustavad suurused Töö gravitatsiooniväljas Potentsiaalne energia raskusväljas Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil Mehaanilise energia jäävuse seadus
jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=gravitatsioonikonstant, m1= ühe keha mass, m2= teise keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti ballistika, taevakehade liikumise analüüs. b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka
· Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Energia · Energia on keha võime teha tööd. 2 · Kineetiline energia ehk keha liikumise mv Ek = energia: 2 · Potentsiaalne energia ehk keha vastastikmõju energia. · Potentsiaalne energia maa gravitatsiooniväljas: E p = mgh kl 2 · Deformeerunud elastse keha energia: E p = 2 · Energia ühik on 1 J Energia jäävuse seadus · Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. · Energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. E = Ek + E p = const Töö
Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad – teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Gaasid Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt
Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud(võrreldav vee liikumisega tulele asetatud teekannus) . Sarnaselt rõhu all oleva pigi aeglase plastilise liikumisega tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat.
negatiivne laeng Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null. Järelikult on elektrivälja tugevus mistahes sellise pinna punktides null. Juhtiva keha sees ei ole elektrivälja. Elektrostaatilise välja jõudude töö ja potentsiaal Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha massiga m, on elektrostaatilises väljas paikneva laengu potentsiaalne energia pW võrdeline selle laengu suurusega q. Elektrostaatilise välja jõudude töö A laengu ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = -(Wp2-Wp1) Elektrostaatilise välja energia Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha
kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks
Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid
korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja
Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega (relativistlik rakett!), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell.
Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Aegruum on neljamõõtmeline, 1 aja- ja kolme ruumikoordinaati.17.Massi ja kiiruse seos.Mida see valem näitab? Impulss – ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis ning iseloomustab keha liikumist. p=mv 18.Energia jäävuse seadus on jäävusseadus füüsikas, mis väidab, et energia on jääv. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.19.Üldrelatiivsusteooria põhitõed. /3/ *pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis * aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge, vaid kõver joon.* Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. 20.Mis toimub keha pikkusega ja massiga kui ta liigub kiiremini kui valguse kiirus? Mass tõuseb
potensiaal energia. 6. Elektrivälja potensiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal, tähis (fii), ja mingi kahe vaadeldava punkti potensiaalide erinevus ehk elektriline pinge, tähis U, on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva energia seisukohalt - need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad. Punktlaengul või elektrilaenguga kehal on elektriväljas asendi- ehk potensiaalne energiaga, mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha. Punktlaengu (laenguga keha) potensiaalse energia suurus sõltub tema asukohast elektriväljas ja laengust. Suurust, mis iseloomustab elektriväljas asuva punktlaengu (laenguga keha) potensiaalset energiat, nim. elektrivälja potensiaaliks. Wp Wp (fii) = ----- või (fii) = ----- q Q kus fii (V) - elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal; Wp (J) - elektrivälja vaadeldavas punktis asuva punktlaengu
·Elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel mööda mis tahes suletud trajektoori võrdub nulliga. 4 3 ·Selliste omadustega välju nimetatakse A34<0 potentsiaaliväljadeks. Gravitatsiooniväli ja elektrostaatiline väli on potentsiaaliväljad. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 22 Elektriväljas paikneva laengu potentsiaalne energia · Maa gravitatsiooniväljas paiknev keha omab potentsiaalset energiat. · Raskusjõud võrdub keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 23 Elektriväljas paikneva laengu potentsiaalne energia 1 · Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha massiga m, on elektrostaatilises väljas paikneva laengu potentsiaalne energia Wp võrdeline selle laengu suurusega q.
TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temperatuur ~35oo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. 2. Mandriline ja ookeaniline maakoor. Maakoore paksus : M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem) O: 3,o (raskem) Kivimkihid: M: settekivimid, graniit, basalt. O: settekivimid, basalt. Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam
Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest ja võimaldab keskenduda välja kuju uurimisele. Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud on jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus.
Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha enam jätkuvat paisumist. Aga on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub. Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Üldrelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik teha kindlaks, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegeleda elementaarosakestega. Arvatavasti saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgsteks. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja
jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni II seadust valem: 27.Newton’i III seadus. Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 28.Võrdle keha kaalu ja raskusjõud. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal
Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta õle 14 500 kirja ja sai õle 16 200. Misa kuulsamaks ta sai, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. Selle näiteks kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale'ile. 1919. aastal teostati päikesevarjutuse ajal mõõtmised, mis kinnitasid üldrelatiivsusteooria ennustust valguskiire kõrvalekaldumise kohta Päikese gravitatsiooniväljas. Einstein oli oma kuulsuse tipul ja pälvis 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. 1922. aastal alustab ta tööd üldise väljateooria kallal. 1933. aastal katkestab Einsteini viljaka töö Berliinis natside võimuletulek Saksamaal. Einstein ise oli sel ajal veitsis ja teatas, et ei pöördu tagasi maale,
raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). Samal ajal paistab täht järjest punasem ja tumedam, kuni lõpuks muutub nähtamatuks. Sellise "värvide mängu" põhjustab jällegi tugev gravitatsioon. Tugev gravitatsioon kutsub esile punanihke tähe pinnalt vaatlejani jõudnud valgus punaneb. Mustade aukude kokkupõrkel gravitatsioonilained Tähe massiga mustad augud võivad kasvada tõmmates kaastähte ümbritsevat gaasi. (toiduks: gaas ja tolm)
Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Laamad võivad triivida horisontaalselt kuna vahevöö ülaosas põhjustab rõhu vähenemine kivimite ülessulamist, pöörleva Maa tingimustest võivad aga mõni kuni paarkümmend % vedelikku sisaldavad astenosfääri kivimmassid ulatuslikult külgsuunas plastiliselt voolata.
Kolmas faas saabub Kuu lähedal, kus külgetõmbejõud kasvab sedavõrd, et raketti ähvardab alla kukkumine. Siin tuleb jällegi kasutada mootorit, kuid seekord selleks, et kahandada kiirust ning kaotada see täielikult momendiks, kui rakett maandub Kuu pinnal. Joonisel on kujutatud kolm etappi kuuni. Esimene etapp kestab niikaua, kuni väljutakse Maa gravitatsiooniväljast. Teine etapp kulgeb õhutühjas ruumis tänud inertsile. Kolmas etapp toimub Kuu gravitatsiooniväljas. 8 Raketi kiiruse määramine Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Rakendame seda seadust raketi kere ja selles oleva kütuse kohta. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selles olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss on võrdne nulliga. Järelikult peab süsteemi impulss võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub
G – gravitatsioonikonstant G = 6,67·10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioonijõudu loetakse tsentraalseks jõuks. St et ta mõjub kehasid ühendava sirge sihis. II RASKUSJÕUD See on gravitatsioonijõu üheks avaldusvormiks. Raskusjõud on jõud, millega planeet tõmbab enda poole kõiki teisi kehasid, mis on selle pinnal või vahetus läheduses. Raskusjõud mõjub kõikidele kehadele, mis on planeedi gravitatsiooniväljas ja see jõud on suunatud alati planeedi keskpunkti poole. FR = mg Kui kehale mõjub ainult raskusjõud (muud liiki jõud puuduvad), siis keha langeb vabalt, st liigub kiirendusega g. Kauguse kasvades planeedi pinnast g väärtus kahaneb. Nt kuna planeet Maa on veidi lapik (pooluste kohalt kokkusurutud), siis ekvaatoril on g = 9,78 m/s2 ja poolusel g = 9,83 m/s2. g = GM/R2 III KEHA KAAL Keha mass ja kaal on täiesti erinevad mõisted.
........................................ 4 Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon........................................................................................... 5 Vee olemasolust Veenusel...................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 5 Sissejuhatus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid, nende kuud, komeedid, asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus.
Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g
kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid. Gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt
Selle maailmapildi kohaselt esineb mateeria kahes vormis: ainena ja väljana.7 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria8,9 Relatiivsusteooria jaguneb kaheks üld- ja erirelatiivsusteooriaks. Üldrelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi geomeetria tulemus). Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline
Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/mustad_augud.htm) 4 2. Einsteini teooriate piirid 1915. aastal avaldas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteooria, mis kirjeldas gravitatsiooni aegruumi fundamentaalse omadusena. Ta pakkus välja komplekti võrrandeid, mis seovad aegruumi kumeruse konkreetsetes piirkondades eksisteeriva mateeria ja kiirguse energia ja impulsiga.
Allasuunatud keha kiirused on negatiivsed.. Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! KÜSIMUSED KOSMOSELENDUDE KOHTA 1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel. Geostatsionaarne orbiit – Maa tehiskaaslane (kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat e satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel Selenotsentriline orbiit - ümber Kuu tiirleva keha orbiit
- Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosadeks on vasarapea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, massiivne alasi, alasil asuv alasi padi, millele kinnitatakse kiilude abil alumine pinn. Löögienergia saavutamisviisi alusel liigitatakse: a) gravitatsioon- e. lihttoimevasarad löögienergia saavutatakse langevate osade kiirenemisega gravitatsiooniväljas. Löögienergia on sel juhul reguleeritav vasarapea massi ja langemiskõrgusega. 2 b) liittoime- e. kaksiktoimevasarad langevaid osi (vasarapea, ülemine pinn) kiirendatakse täiendavalt suruõhu või auruga. - Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse
Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas puntis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Saame keskenduda välja kuju uurimisele. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust: 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke valemid.
Toimub Universumi paisumine, mis on justkui tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa)
Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrbub keha massi m (kg) ja vabalangemise kiirenduse g (m/s2) F=mg Jõudu millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjutb alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks keha kaal ei ole rakendatud kehale vaid alusele või riputusvahendile raskusjõudu tähistatakse tähega P Kui keha liigub maa gravitatsioonis ühtlaselt kiirenevalt üles poole nt lift alustab tõusu siis tema kaal suureneb e tekib ülekoormus P=m(g+a) Kuikeha liigub maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla siis tema kaal väheneb e tekib alakoormus P=m(g-a) Kui vabal lamgemisel tekib kaalutuse keha kaal on võrdne nulliga sellisel juhul a =g v2 a P=m(g-a)=0 kesktõmbe kiirendus r v2 P m( g ) Üle kumeruse sõites keha kaal väheneb r
Katseliselt tõestas selle Galilei, läbitehtud tuletuskäigu abil tõestas selle Newton. Märkus. Valem (4.4) kehtib ainult selliste proovikehade korral, mille mass on taevakeha massis väga palju väiksem. Siis me ei pea arvestama seda kiirendust, mille saab taevakeha proovikeha gravitatsioonijõu mõjul. 4.1a Esimene kosmiline kiirus. Kepleri seadused (iseseisvalt) Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. M Fg m Fkt r v
Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel huljal, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 26 Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Elliptilises galaktikas- tähti vaadeldakse kui põrkevaba ideaalse gaasi molekule, mis liiguvad iseenda poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. Galaktika ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Spiraal galaktikas- lisandub elliptilisele keskosale pöörlev, gaasi sisaldav ketas, et gaas erinevalt tähtedest summutab kõik suhtelised liikumised, kujuneb ketas ühtlaseks, õhukeseks ja korrapäraselt pöörlevaks. Sellise ketta tekke tingimuseks on gaasi ja pöörlemise olemasolu. Tähed liiguvad orbiidil sirgjooneliselt. 27. Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks?
lakkaks. Valguse kiirusel saavad liikuda ainult sellised objektid, mil puudub geomeetriline kuju, näiteks valgusosakesed. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220-2225) Veel enam väidab Einstein oma relatiivsusteooriaga, et raskus ja inerts on tegelikult üks ja sama nähtus, mis ei olene mitte keha enda omadustest, vaid teda ümbritseva ruumi iseärasustest, ja et gravitatsioon on seotud ruumi kõverdumisega. Seega ei saa gravitatsiooniväljas geomeetria olla eukleidiline ja gravitatsiooni ennast võib vaadelda kui kõrvalekaldumist Eukleidese geomeetriast. Ruum pole homogeenne, vaid selle geomeetriline struktuur sõltub massi jaotusest. Seda arvesse võttes on aga gravitatsiooni mõju geomeetriale Maal nii väike, et geomeetria ebatäpsust on peaaegu võimatu kindlaks teha. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2225-2228)
annaabi.ee 
