b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16
Lembit Andresen konstateerib, et see näitab matemaatika algtõdede jõudmist taluperesse pool sajandit enne O. W. Masingu ,,ABD-raamatu" ilmumist. 1641. a- trükiti esimene eestikeelne aabits. (oletavasti) Raamatu sisu (ajalugu): Vanimad säilinud aabitsad on aastaist 1694 ja 1698. Vanim Eestis säilinud aabits on aastast 1777. Punasesse Raamatusse kantud 18-st aabitsast on 10 ainueksemplarid, neist 5 asuvad Rootsi ja Taani raamatukogudes. 1693. a- Johann Hornungi : ,,Grammatica Esthonica" (eesti grammatika). Raamatu sisu (ajalugu): Viimati nimetatud grammatika võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html
1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”.
väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika. 5. Rooma keeleteadus Etruski keel on ebaselget päritolu mitte-indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja ja üks pikem tekst nn Agrami muumia lõuendisidemed, millel on üle 1500 sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida kasutati kooliõpikuna keskaja lõpuni; selle lühendatud versioon Ars Minor oli 15. sajandil üks esimesi trükitud raamatuid; sellest traditsioonist pärineb sõna grammatika tänapäevane tähendus. Ladina tähestikku võeti üle 21 tähte etruski tähestikust; 7. sajandi eKr kreeka tähestikust lisati Y ja Z, hiljem lisandusid J (16. saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid suurtähed, minusklid väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete
) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju
kirjeldas põhjaeesti keelt. Ligi kümme aastat möödudes ilmus juba järgmine Eesti kirjakeele käsiraamat: Johann Gutslaffi „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam“ (grammatilised vaatlused eesti keelest) Tartus 1648. aastal. Sellele järgnesid 1660. aastal ilmunud Heinrich Gösekeni põhjaeesti keele käsiraamat „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache“ (sissejuhatus eesti keelde) ja 1693. aasta Johann Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika) (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Süstemaatilised eesti keele uuringud algasid palju hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liikme Ferdinand Johann Wiedemanni eestvedamisel. Selline tegevus tõenäoliselt aitas luua Eesti rahvusliku keelekorraldust 1872. aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist
Kuramaal. Reduktsioon Mõisate riigistamine aastast 1965 J. Hornung oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat. Mis toimus: 1710 Põhjasõja lõpp/Tallinna piiramisega 1783-1796 Katariina II kehtestatud asehalduskord Balti Kubermangus 1739 Roseni deklaratsioon. Tõlgiti esimene Eesti keelne piibel 1632 Tartu ülikooli asutamine. . 1693 - Ilmus Johann Hornungi ladinakeelne põhja-eesti keele grammatika ("Grammatica Esthonica"), mis erinevalt omaaegsest Heinrich Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära.
kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab
Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele sõnastik (saksa), järgmiste sõnastike aluseks. Anton Thor Helle ,,Kurzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache" (1732) käsiraamat: sõnastik, tekstid, kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid
Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1
tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele
ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.)
saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d’Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) – Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia (Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583) 1726. a. Diccionario de Autoridades 1771. a. Grammatica de la lengua castellana 32. Portugali keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem 1192 – akt Sanchiz’ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid 1193 Elvira Sanchiz’i (Vairão kloostri abtiss) testament 13. – 14. saj. ilukirjandus galeegi-portugali keeles cancioneiros- luulekogud, üle 20 000 luuletuse Kuningas Sanchez I (1185-1211)
süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. • Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul
Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet.
sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet
Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti - muu keele sõnastik. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. 1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung)
GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" sõnamoodustus -20
5) sõna lõpus konsonant 1 tähega. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 1680ndatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud teostes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid (Fischer toetas), mis kutsus esile Põ- Eesti vaimulikkonna vastuseisu. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati Rootsi kuningale, misjärel osa selliseid raamatuid keelati. Hornung 1693 III põhjaeesti k grammatika "Grammatica Esthonica", kirjutatud ladina ja saksa k, sõnastikuosa puudub. Pole tegemist üksnes Hornungi kirjutatuga. Murdeliselt esindab Põ-Eesti keskmurde idamurrakuid. Grammatika on käsitluslaadilt deskriptiivne, sisaldab rööpvorme. Hornungi keelekasutus: mainib, et eestlased ei tarvita f-i; h-d sõna algul mõnes paigas hääldatakse, mõnes mitte; sõna keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib
tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide vahetamisegauute vormide moodustamist 1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid. 1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi käsiraamat on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.Peetakse 17. sajandi eesti keele kirjelduse tipuks Ta loobub vormidest, mis olid senistesse grammatikatesse kunstlikult toodud eeskujukeelte
Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest")
- dual class membership: some nouns can be seen from the point of view of count or noncount nouns. I want an evening paper. Wrap the parcel up in brown paper - a different lexical item a garment clothing, a laugh laughter, a `permit permission, a job, a task work, a poem - poetry - conversion: nouns may also be shifted from one class to another by means of conversion A: What cheeses have you got today? B: Well, we have Cheddar, Gorgonzola, and Danish blue. Grammatica categories: Each of the main word classes has a typical set of grammatical categories. Number: Number is the only inherent category for which nouns are inflected in all of the GMC languages, and the majority of nouns in all of these languages have plural forms which are distinct from those of the singular. Hierarchy: singular > plural > dual > trial IE had dual as well as singular and plural forms. The dual has disappeared in GMC in the inflection of nouns. cf
annaabi.ee 
