• 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhijooned • Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu • Enamus skulptuurid olid loodud ainult eespoolt vaatamiseks • Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused
Metskits Capreolus capreolus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus • Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba
Ka tema käed, need täiendasid kõike seda mida ta rääkis, vihaselt nendega vehkides, üritades nendega justkui omakorda sama teemat veel selgemaks teha. Avandi mängis pianisti, kes oma orkestriga pidi rongiga sõitma Berliini, kuid rongi väljumine lükati edasi ning nii nad jäidki ootama rongijaamas. Pianist oli pigem uhke ning Avandi väljendas seda hästi, nina kõrgel, õlad taga, rääkides justkui täpselt endast, olek juba muutus graatsilisemaks, kui ta oma saavutustest orkestriga rääkis.Geeniuse poolt ära pööramine, et mitte kuulata kaaslase mõtteid, mis temale ei meeldi. Ka tema puhul mängisid pilgud tähtsat rolli. Silmad olid, kui väiksel lapsel vanemate sõnu ja tarkusi kuulates, vaadates ja kuulates oma kunagist toakaaslast. Käed toetusid põlvedele, millegi üle mõtiskledes või juureldes. Lavakujundus oli väga minimalistlik, kõigest mõned puupingid. Lihtne kuid vägagi sobiv sellise lavastuse jaoks.
Mulle meeldis väga üks korralikult maalitud teos nimega ,,Hüpe", kus oli süsimustal taustal kujutatud ühte lumivalges kleidis baleriini hüpet sooritamas. Mulle sümpatiseeris selle maali lihtsus, puhtus ja musta ning valge vastandlikkus. Samas oli sellel teosel kujutatud tantsija veidi utoopiliselt maalitud, kuna tema jalad olid ilmselgelt liiga pikad, et kuuluda normaalsele inimesele. Kuid ma arvan, et see muutis baleriini veelgi graatsilisemaks, mis on ju iseenesest positiivne ja ilus vaadata. Üks lemmikuid oli ka maal ,,Baleriin". Kogu teos oli täis korrapäratuid värvipritsmeid ning sellel kujutatud tantsija oli maalitud üsna lohakalt. Mulle jättis see huvitava mulje nagu oleks kunstnik selle teose valmistamisel eriti emotsionaalne olnud. Maal ,,Istuv tantsija" tekitas minus palju segadust ja küsimusi. Esimese asjana torkas mulle silma see, et tantsijale oli selga maalitud vaid korsett
teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus Leitud Milose saarelt Lakooni grupp- lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas kahtlast puuhobust linna toomast. Selle eest tapsid ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod preestri ja tema kaks poega. Samothrake Nike Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta? Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Meander
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud.
enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks
dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. 4. sajandi e.m.a kriisi tõttu kreeka ühiskonnas, reeglid ja moraal lõdvenesid. Üldised huvid taganesid iga üksikisiku õnnetaotluse, naudingu- ja toredusjanu ees. Kreeklaste seni omane optimism andis maad ükskõiksusele ja skepsisele. See oli algul iseloomulik ainult kõige enam arenenud linnriikidele. Muutunud meeleolud väljendusid ka kunstis
kõhu, puusavöö ja jalalihased. - Paraneb südame- vereringe ja hingamiselundite talitus - kepikõndi võib harrastada kõikjal igal ajal , selleks sobivad asfaltkattega tee, park, liivarand, mets - kepikõnni liigutused on täiesti loomuliku, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel - kepikõnd sobib kõigile- algajad, tervisesportlased, tippsportlased, nii noored kui vanad - kepikõnni vahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks. Kepikõnni positiivsed mõjud : - parandab lihaste tugevust - suurendab vastupidavust - mõjub positiivselt meeleolule - suurendab energiakulutust ligi 20% võrreldes tavalise kõnniga - tõstab pulsisagedust 10-15 lööki /min enam kui tavaline kõnd - ei tundu tavalise kõnniga võrreldes raskemana - leevendab vaevusi kukla- ja õlapiirkonnas - parandab rühiomadusi - vähendab põlveliigestele langevat koormust
veresoonkond hakkab paremini tööle. 3. Kepikõndi võib harrastada igal pool ja igal ajal ning mistahes põhjusel, selleks sobib nii asfaltkattega tee, park, liivarand kui ka mets. 4. Kepikõnni liigutused on loomulikud, kuna need põhinevad inimese normaalsel liikumisel. 5. Kepikõnni abivahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, see teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks. 2.Positsioon maailmas Kepikõnd ehk Nordic Walking on saavutanud suure populaarsuse kogu maailmas. Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis. Kepikõnni harrastamise algus on laias plaanis väga paljus sarnane mistahes maailmanurgas pärast esmast hämmeldust ja isegi häbenemist on üsna pea teedel, parkides, mererannas või kus iganes näha igas vanuses ja suuruses innukaid naerusuiseid kepikõndijaid.
Parthenoni friis, Ateena akropol 5. saj eKr 3. 4 saj eKr · taandub pidulik, enesekindel rahu · skulptuur muutub mitmekesisemaks · osad skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS · teised skulptorid lisasid inimlikku, maist ilu · rõhutati rohkem inimlikkust · aktina kujutati ka naisi · skulptuur muutub saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak õõtsuvamaks ja ebakindlamaks, proportsioonie kaanon muutub · hakkas levima portreekunst- jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni · Praxiteles "Hermes Dionysos-lapsega" marmor, 330-320 eKr · Lysippose koopia 330 eKr KLASSIKALISE AJA SKULPTORID 1.Pheidias: - u 490-430 eKr pärit Ateenast, alustas maalijana vabafiguurid ja ehitusplastika
tugevneb käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased paraneb südame-vereringe ja hingamiselundite talitlus kepikõndi võiba harrastada kõikja-asfaltil, liivarannal, metsas jne kepikõnni liigutused on täiesti loomulikud, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel sobib kõigile- algajatele, tervisesportlastele, tippsportlastele, noortele ja vanadele kepikõnni vahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks Soovitused kõndimisel püüa olla kepikõnnil veidi ettepoole kaldu lase jalatallal rulluda kannalt päkale katsu kepitõuget teha nii, et see ületaks puusajoone ära pigista tugevasti kepi käepidet kepitõuke lõpul ava veidi pihku ja lõpeta tõuge, toetudes kepi rihmale too kepp selja tagant ette käepide ees, mitte kepiots ees Olulised on õige tehnika ja varustus
· 1/7 kehast on pea, mis tekitab üliinimlikkuse. · luuakse kreeka ideaaltüüp, mis kujuneb kehtivaks kaanoniks. · Keha liikumine oluline - Myron "Kettaheitja" · Pronkskuju peajumal Zeusist · Ehitiste juurde hakkasid kuuluma reljeefid-kõrgreljeefid · figuurid reljeefidel katsid osaliselt teineteist · temaatika enamasti Võitlus b) Kaunis stiil · inimlik ja maine elu · alasti naisfiguurid esmakordselt · skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks · proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast · portreekunst · Halikarnassose mausoleun - autor Skopas · Praxiteles "Hermes Dionysose lapsega" · Lysippos "Kaapija" c) Hellenism · mitmekesisem · jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks · arenes edasi portreekunst · elav, reegleid eirav, liikus realismi poole · Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele
Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure
· 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu. · Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. · Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks. · 4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. · Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. Alates 8 saj eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. · Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest
Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone.
Senat hakkas selliste jalanõude kandjaid trahvima, aga naistele meeldisid need nii, et nad ei hoolinud trahvidest. Meestele meeldisid need sellepärast, et naised ei käinud enam nii palju ringi ja enam ei saadud tantsida. 17.sajandil oli jalanõul hästi kohandatud konts, mis kannab tänapäevani nime prantsuse konts. Ainult Hispaanias jäi kehtima nõue, et naiste jalad ei tohi välja paista. Õpiti kõndima nii, et astuti seelikuservale. Prantsuse kingad muutusid graatsilisemaks ja neid hakati tegema hinnalistematest materjalidest. 18.sajandil tuli moodi antiikne rõivastus ja hakati kandma sandaale. Jalad kadusid jälle seeliku alla. Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971: 24-27) 2 STIILID 1.1 Chopinid Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega
figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone
Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. . Tänapäevani on säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest iga, tagapõhi aga jäeti värvimata. Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse. .
millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on Polykleitos. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid Skopas, Praxiteles ja Lysippos. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Skopas oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone
Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Hellenism Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed
näoilmel naeratus. kreeka skulptuur - kitsas laubaga ühel joonel nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale
näoilmel naeratus. kreeka skulptuur - kitsas laubaga ühel joonel nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga. Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale
figuuridele inimlikku, maist ilu. 9. * Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust. * Aktina hakati kujutama ka naisi * PRAXITELES on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Nt Hermes Dionysos-lapsega on tõenäoliselt originaalina säilinud, Aphrodite kuju on aga tuntud arvukate koopiate kaudu * Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. Nt ,,Odakandjal" pea pikkus 1/7 kogupikkusest, ,,kaapijal" aga 1/8. (autor LYSIPPOS) 4.saj eKr hakkas levima portreekunst jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Lysippos töötas juba aleksander suure ajal ja on loonud kuninga portree. 10. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST
Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Parimad ehitusplastika teosed on Ateena Partheoni templi jaoks. Värvid muutsid skulptuure kirevamaks ja rahutumaks. Peamiseks skulptoris akropolis oli PHEIDIAS. Hiljem muutub skulptuur vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Rõhutati dramaatikat, kasutati maalisemat vormi nt. SKOPAS. Lisati maist ilu. 5. Saj e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj. e.Kr. inimlikkust. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak ebakindlam ja õõtsuv. Proportsioonide kaanon muutus 1/7 kogupikkusest. 4.saj hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati isikupäevaseid nöojooni. 8.Kreeka vaasimaal. Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3
kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse
Lühikokkuvõte seksuoloogia arengust 1. Eelajalooline periood Seda perioodi võiks dateerida inimeellaste tekkest (5 milj. a. tagasi) esimeste tsivilisatsioonide tekkeni (Sumeri, Induse, Egiptuse). Selles perioodis tõusis soojätkamise foonilt järjest rohkem esile suguakti naudinguline külg. Tekkis ja kujunes terminoloogia suguelundite ja suguakti kohta. Alates nooremast paleoliitikumist (40000a. tagasi) muutus naiste luustik võrreldes meeste omaga õrnemaks, graatsilisemaks. Viljakuse ja orgastilisuse seletamiseks loodi hulgaliselt müüte. Tehti koopa- ja kaljujooniseid ning kivifiguure, mis kujutasid seksuaalseid stseene. Rasedusest hoidumine oli sel etapil ilmselt tundmatu, naise sünnitasid keskmiselt 8 last, kellest 18 enamik küll suri imikueas. Võimalik, et sel perioodil hakati vältima ka sigitamist otseste sugulaste vahel. 2. Antiikkultuurid kuni keskaeg
maailmaimest. Põhjuseks, miks kreeka skulptuuri õitseajal loodud skulptuurid võivad tänapäeval tundevaesena näida, on lisaks dekoratiivsete värvide hävimisele see, et kreeka kujurid nägid ilu üksnes tugevas ja väliselt täiuslikus kehas; nad ei pööranud tähelepanu üksikisiku hingeelu edasiandmisele kujutavas kunstis. Kreeka IV saj. skulptuurides on kadunud rahu ja senine tasakaal, kujud on täis liikumist ning maalilisemad. Kuna kujud muutusid ka saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, nimetatakse seda kauniks stiiliks. Skopas lõhkus kõrgele klassikale omase harmoonia, kuid saavutas oma töödes seniolematu emotsionaalse väljendusrikkuse, tema loomingust on kõige tuntumad osa Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefe, mis kujutavad kreeklaste võitlusi amatsoonidega. Praxitelese kuulsamad teosed on jumal Hermes, kes väikesele veinijumalale viinamarjakobarat näitab, ja mitmed alasti naisfiguurid, mis kujutavad armastuse ja ilu jumalannat Aphroditet
annaabi.ee 
