LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Kood: Töö teostatud Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatrium- ioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl -
docstxt/14145939006228.txt
Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1
Maarja Kallis 5/22/1976 n kesk 8/12/1998 Inna Väli 3/12/1975 n kesk-eri 7/15/1999 Merrit Suur 7/19/1987 n kõrgem 5/7/2007 Külli Pedraudse 10/25/1989 n kesk-eri 12/1/2006 ÜLESANDE KIRJELDUS: 1. Leia töötaja vanus. 2. Jaga töötajad alljärgnevatesse vanusegruppidesse: alla 20 20-24 25-29 30-44 üle 45 3. Leia töötajate osatähtsus igas vanusegrupis. Kujuta see graafiliselt. 4. Leia töötaja tööstaaž nö tänase päeva seisuga 5. Jaga töötajad alljärgnevatesse gruppidesse tööstaaži järgi: 0-4k üle 4k-11k 1-2a 3-4a 5a ja rohkem 6. Leia töötajate osatähtsus igas staažigrupis. Kujuta see graafiliselt. 7. Jaga töötajad soo järgi. Leia meeste ja naiste osatähtsus. Kujuta see graafiliselt. 8. Jaga töötajad hariduse järgi alljärgnevatesse gruppidesse: põhi kesk kutsekesk kesk-eri kõrgem 9
Lahendid: (1;3), (3;1), (-3;-1) ja (-1;-3) d) # - 2% = 8 # ( + % ( = 10 Lahendid puuduvad e) 2# - % = 1 % = #- Lahendid: (1;1), (0,5;0) ja (-1,6; -4,2) 6 ' 3. Lahendada graafiliselt kahe muutuja lineaarvõrratused a) b) c) d) 7 e) f) 8 4.Lahendada graafiliselt kahe muutuja võrratusesüsteemid a) #-% >4 2# + % > 6 b) #+% <2 # - % < -3 c) 2# - % - 4 0 3# + 2% - 6 0
Lahenda lineaarvõrrandisüsteemid 1. Lahenda võrrandisüsteemi graafiliselt. y - x 4 y 4x 1 (a) b) y 2x - 5 y 2x - 3 2. Lahenda järgmised lineaarvõrrandisüsteemid liitmisvõttega. y x 1 x - y 10 (a) (b) 2x y 5 0 2x - y 16 3
KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole
Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja Tugev, Elektromagnetiline, Nõrk, Gravitatsiooniline. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor- Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar- Füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektor projektsioon teljel on skalaar. On vaja, et näha vektori teljesuunalist komponenti. 12
4 (PP-5) -2,943 3945913,268 -19057541,17 9 1 9 5 (SM- 6475545,83 657541,72 -10,237 -3,548 -2332958,026 -66290162,74 8) 8 1 Summa 0 0 129,573633 129,573633 Pindala on seega 1295736332647868165 0,006ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Lahendus Jagan kujundi lihtsamateks kujunditeks, kolmeks kolmnurgaks. Arvutan osakolmnurkade pindalad valemi 2P=ah järgi, kus P on kolmnurga pindala, a on kolmnurga alus ja h on sellele alusele tõmmatud kõrgus. Võtan arvesse ka joonise mõõtkava, mis on 1:166. Kogupindala saamiseks liidan need kokku. Pindala peab tulema võrdne eelmises ülesandes arvutatud pindalaga. 1.kolmnurk: a=525cm6m, h=2cm332m, 2P=6
2. Kiirusega 72km/h sõitvast autost möödus teine auto kiirusega 108 km/h. Mitme sekundi pärast oli autodevaheline kaugus 150 m? 3. Kalamees väljus kodust hommikul kell 6.30 ning jõudis 2 km kaugusel asuva järve äärde kell 7.00. Ta püüdis kala 2 tundi ja 30 minutit ning liikus selle jooksul piki kallast edasi 1 km. Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis 45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu kalastusretke jooksul. 4. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks ning millised füüsikalised suurused seda iseloomustavad? 5. Mida tähendab väljend "liikumine on suhteline" ? B-RÜHM 1. Arvuta jooksja keskmine kiirus, kui ta läbib a.) 10 km 27,5 minutiga b.) 100 m 9.6 sekundiga. 2
0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel. Lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena cO3 = f (t ) (joonis 2) Katseandmed Lahuse maht reaktoris VL = 10 l Segisti pöörlemissagedus n = 300 p/min Õhu mahtkulu vG = 13,2 l/min Lahuse temperatuur Tl = 21°C Õhu temperatuur Tõ = 24,5°C Tabel 1
Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S=
0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel. Lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena cO3 = f (t ) (joonis 2) Katseandmed Lahuse maht reaktoris VL = 10 l Segisti pöörlemissagedus n = 500 p/min Õhu mahtkulu vG = 8 l/min Lahuse temperatuur Tl = 21°C Õhu temperatuur Tõ = 24,5°C Tabel 1
Põhiline voog, destilleeritud vesi, juhitakse reaktorisse mikrodosaatorpumbaga 335A. Trassiiri kontsentratsiooni reaktorist väljumisel määratakse pH-meetriga. Katse peab kestma trassiiri täieliku kadumiseni väljundis. 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi katsed E(t)-funktsiooni määramiseks. Vee kiiruse annnab ette õppejõud. Esitada andmed. 4.2.Arvutada E(t)-funktsiooni, keskmise viibimisaja ja dispersiooni väärtused. Esitada C- kõver ja E(t)-funktsioon graafiliselt. 5. Katseandmed: F KOH = F Etüülats. = l/s t = 22 30C 6. Arvutused: Näitame, kuidas on leitud tabelis olevad väärtused esimese rea näitel. KOH kontsentratsiooni leiame pH abil: 10 -14 C KOH = - pH , mol/l 10 10 -14 C KOH = = 5,37 * 10 -9 mol/l 10 -5, 73 N -1 C KOH dt = C KOH * t m C KOH * d t 0 0 i =1
Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loogikavõrrandit ja koostada loogika skeem ja olekutabel (joonis 1). See minimeerib vajaliku loogikavõrrandi. Loogikavõrrandit kirjeldava skeemi (joonis 2) saamiseks vajutatakse klahvil. Joonis 1: Logic Converter Loogikavõrrandi minimeeritud skeem on joonisel 2, mis kirjeldab antud minimeeritud võrrandit graafiliselt. Joonis 2: Minimiseeritud loogikavõrrandi skeem Sõnageneraatoriga saab testida loogikavõrrandit. Selleks tuleb sõnageneraatorisse numbrid 1-9 ja tähed A-F, loogikavõrrandi sisendid ühendada sõnageneraatori (joonisel 2 XWG1) ja loogikaanalüsaatoriga (joonisel 2 XLA1) ; testimisprotsessi käivitab astmeliselt nupp Step. Joonis 3 Sõnageneraator ja loogikageneraator
projektsioon x ja y teljel.Joonistage nihkevektor. 2.Keha liikus punktist koordinaatidega ( 0 m; 2m) punkti koordinaatidega 4 m; -1m) Tee joonis.Leia nihkevektor ja selle projektsioonid koordinaattelgedel. 3.Kopter lendas sirgjooneliselt 40 km ja pöördus 90 kraadi võrra ja lendas veel 30 km Leia kopteri poolt läbitud teepikkus ja nihe ning nihkevektori projektsioonid. 4.Kaater liikus järvel 2 km kirdesse ja seejärel 1 km põhja.Leia graafiliselt nihke suund ja nihke moodul ( pikkus). 5.Salk sõdureid liikus 400 m loodesse,siis 500 m itta ja lõpuks 300 m põhja. Leia graafiliselt sõdurite nihe ja arvuta nihke moodul ja suund
lineaarsel kujul EA 1 1 lnkc = - - + ln k c0 (4) R T T0 kus T0, on uuritava vahemiku keskmine temperatuur, EA kc0=Aexp(- ), (5) RT0 EA Sellisel juhul leitakse graafiliselt lnkc° ning - väärtused (võrrand (4)); R koefitsiendi A väärtus arvutatakse kasutades võrrandit (5). Võrrandi (1) koefitsientide korrektseks määramiseks on soovitav kasutada regressioonanalüüsi. 3. Katsemetoodika On teada, et etüülatsetaadi hüdrolüüs KOH lahuses on 2. järku reaktsioon CH3COOC2H5 + KOH CH2COOK + C2H5OH. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuuri sõltuvuse määramiseks viime reaktsioon
16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektrood oleks lahuses märkeni elektroodil) ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega.
Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter. Tõestage oma väide kasutades allolevat joonist
nurgapoolitaja suhtes sümmeetrilised? Sest nad on teineteise pöördf-nid. 10. Millega võrdub =? 11. Millega võrdub =? 12. Millega võrdub =? 13. Millega võrdub =? 14. Nimetage 2 nurgamõõtu! kraadid, radiaanid 15. Mis on radiaan? 16. Kuidas defineeritakse trigonomeertilised funktsioonid? 17. Kuidas arvutatakse Mathcadis kasutatavat suurust deg? 18. Leidke Mathcadi abil 3 trigonomeetria põhivalemit! 19. Mis on asin(x)? Näidake graafiliselt, et sin(x) ja asin(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! on pöördf-n. 20. Mis on acos(x)? Näidake graafiliselt, et cos(x) ja acos(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! on pöördf-n. 21. Mis on atan(x)? Näidake graafiliselt, et tan(x) ja atan(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! on pöördf-n. 22
Asendades arvutatud tulemused võrdustesse oma kohtadele, siis näeme, et kehtib viimane võrdus. See tähendab, et valimi aritmeetiline keskmine on suurem kui kahekordne standardviga ning seega on süstemaatiliste vigade olemasolu mõõtmisseerias 95% tõenäosusega kinitatud. Ülesanne 2: hinda süstemaatiliste vigade olemasolu Tabelis 1 toodud edasi-tagasi nivelleeritud keskmiste kõrguskasvude erinevuste d põhjal graafiliselt Lallemand'i meetodil. Lallemand'i meetod hindab edasi-tagasi nivelleeritud kõrguskasvude erinevuste kuhjumist nivelleerimiskäigus või selle mingil lõigul. Hindamiseks leitakse edasi-tagasi n nivelleeritud kõrguskasvude erinevuste kumulatiivne summa di . i=1 2
` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm 430 = 1905 L/mol*cm 550 = 47822 L/mol*cm ` 430 = 407 L/mol*cm ` 550 = 33 L/mol*cm l = 0,5 cm C (Mn) = (0,094 ((33 / 407) * 0,081)) / (47822 * 0,5) =0,00018 mol/L C (Cr) = (0,081 ((1905 / 47822) * 0,094)) / (407 * 0,5) =0,0019 mol/L Tulemused: mg/ml mol/L Mn - arvutuslik 0,0010 0,000018 Mn - graafiliselt 0,0011 0,000020 Cr - arvutuslikult 0,099 0,0019 Cr - graafiliselt 0,094 0,0018
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil
INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild
9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke valemid. Raskusjõud- Kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal- Jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.F kaal=m(g-g)=0 Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel
Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena. ARUTELU Antakse hinnang hüpoteesi kinnituse kohta. Arutletakse selle üle miks tulemused olid just sellised nagu nad olid ning võrreldakse saadud tulemusi teiste poolt leitud tulemustega. Analüüsitakse erinevuste põhjusi. Esitatakse kokkuvõte küsitlustulemuste põhjal koostatud tegevuskavast või kavandatavatest muudatustest. KIRJANDUS
GRAAFIKUD(9. klassi 0-kursus) 1. Joonestage koordinaatteljestik. Märkige koordinaattasandile punktid A(4; 2), B(0; 5), C(3; 4), D(3; 0), E(3; 2), F(2; 5), G(0; 3) ja H(1; 0). 2. Lahendage võrrandisüsteem graafiliselt. x- y= 2 y = - 3x + 4 1) 2) 3x + y = 2 y= x 3. Lisage joonisele kummagi sirge juurde tema võrrand ning lahendage see võrrandisüsteem joonise abil. x + y = 3 x - 2y = 0
3 6480175,723 575249,563 22,973 -749,033 148869076,9 -430880905,9 4 6480562,083 575223,019 460,437 -274,277 2983890564 -157770444 5 6480450 575710 448,819 672,362 2908549089 387085527 1 6479889,721 575671,838 SUMMA: 0 0 599990,7732 599990,7732 Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt 1 kolmnurk h1 (m) 5-1 420 560 2P1= 235200 m2 P1= 23,52 ha 2 kolmnurk h2 (m) a2 (3-5) 340 530 2P2= 180200 m2 P2= 18,02 ha 3 kolmnurk h3 (m) a3 (3-1)
1. Millist funktsiooni nimetatakse lineaarfunktsiooniks ja mis on selle graafikuks? Lineaarfunktsioon on funktsioon y=ax+b, kus a ja b on mistahes reaalarvud. Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null. Negatiivsuspiirkonna moodustavad need argumendi väärtused, mille korral on funktsiooni väärtus negatiivne ehk y on väiksem 0 5. Millal on funktsioon kasvav? Kui suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus 6. Mis on funktsiooni ekstreemumkoht?
Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus "demand" D seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Kauba hind võib sõltuda sissetulekust (M või I) ja m'ne teise kauba hinnast (Py).
3 5 kokku 403,48 Magistraaljoone taga olev pindala: Pmag=403,48/2*10000=0,02ha Kogu pindala Püld=Pmag+Pkoord=30,00+0,02=30,02ha Laboratoorne töö nr. 16 Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Graafiline pindala määramine plaanil mõõdetud Kõlviku kujundi nr. kujundi pindala Pi elemendid (m) nimetus Ja nimetus
Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist loksutatakse reaktsioonisegu. Kaks-kolm mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1- minutiste vaheaegadega, kaks-kolm iga 5 minuti järel, edasi tehakse mõõtmisi 10 minuti järel ja lõpuks 1 tunni järel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Juhtivusmõõtja on võimalik ühendada arvutiga ja jälgida juhtivuse muutust monitori ekraanil graafiliselt või tabelina. Vastava arvutiprogrammi käivitab praktikumi juhendaja või laborant. Juhtivuse mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi abil toimub nupul start klõpsamisel mõne minuti möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID
ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine looduslike vahenditega. Ehk siis oleks kunsti tekkepõhjuseks tahe või vajadus erineda teistest. Kunst võib olla algusest peale ka info edasikandja, kui sõnad ja tingmärgid ei aidanud tuli ennast väljendada graafiliselt. Kergeim viis selleks oli joonistada koopaseintele esimese ettejuhtuva tahke esemega. Inimesed arvavad, et kunst on olemas olnud nii kaua kui me eksisteerinud oleme kuid see võib olla petlik arvamus. Homo sapiens’i tekkides, polnud kunst ilmselt kõige esmane vajadus, siiski tekkis kunst väga ammu ning tänapäeval ei kujuta me ette elu ilma selleta.
Aja ja ruumi homogeensus tagab teadmiste kogumise. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju Kandja 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud ..) Skalaar füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus..), Tehted skalaaridega on nii nagu tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada kahe vektoriga, mille summa annab esialgse vektori. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 14. Mis on vektorite vektorkorrutis
(Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi
Toodet saab reklaamida läbi kaubamärgi. h. Päritolufunktsioon - et tarbija saaks aru, kust on toode pärit. 8. Patendiseaduse kohaselt on leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest. Leiutisel on Kasuliku mudeli seaduse tähenduses leiutustase, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus Tõene 9. Kaubamärk on a. õiguskaitse saamise kontekstis graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis. d. tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. 10. Tööstusdisainiga kaitstav objekt on üldjuhul ka autoriõigustega kaitstud. Tõene 11. Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud ainult registreeritud kaubamärgid. Väär Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid. 12
" ehk siis uurin nädala aja jooksul oma une pikkust. Valisin just selle teema, kuna lähen hilja magama ja kooli tõttu pean väga vara ärkama. Seega kuigi palju ma just ei maga ja see huvitab mind ennastki, mitu tundi keskmiselt nädalas und saan. Uurimus Käesoleva uurimusega soovin teada saada, mitu tundi ma keskmiselt päevas magan. Selleks märkisin ma nädala aja jooksul üles iga päeva tundide arvu ja märkisin tabelisse. Antud andmed graafiliselt kujutatuna: Kokkuvõte Uuringust selgub, et kõige vähem magan ma esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti. See on tingitud sellest, et esmaspäeval ja kolmapäeval on 8 tundi ja peale seda lähen ma kohe trenni, seega jõuan koju alles kell 19.00 ja enamasti õpin hiliste õhtutundideni. Kõige kauem magan laupäeval, sest see on puhkepäev ja saan end korralikult välja magada. Esmaspäev (22.09) Teisipäev (23.09) Kolmapäev (24.09) Neljapäev (25.09) Reede (26.09)
keemistemperatuur Joonisel on jää sulamine ja vee keemine. Aine agregaatoleku muutus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonisel on kujutatud aine oleku muutused graafiliselt. Tahke aine sulamise graafik Vedeliku soojendamine Vedeliku soojendamiseks teatud temperatuurini, peab sellele ndma mingi kindla soojushulga Q Vedeliku soojenemine Tänan tähelepanu eest!
Arvestustöö 10.kl II periood (50p) Nimi: ............................................................ Klass: ........................................................... 1. Koosta lihtsustatud struktuurivalem (8p) a) 2-metüülpentanaal b) 3-klorobutaanhape c) heksaan-2-oon Kirjuta graafiliselt (3p) a) 3-etüülheptaanhape b) 2,5-dimetüüloktanaal 2. Anna ja nimetus ja määra aineklass (aldehüül, ketoon, karboksüülhape või ester) (4p) a) CH3CH2COOC2H5 b) CH3CH2CHO 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid (10p) a) CH3COOH + Mg ................................................ + .................................................... b) CH3H7COOH + KOH ........
Proovilaenguteks on kokkuleppeliselt positiivne laeng ?! Väli on siis olemas kui proovilaengule mõjub märgatav jõud. Elektrivälja iseloomustavad tunnused on : 1. Elektriväli on pidev ja katkematu 2. On lõpmatu ( vastavalt kuloni seadusele elektrilaengute vahel olev jõud väheneb kauguse suurenedes ) 3. Elektrivälja kiirus on võrreldav valguse kiirusega 4. Elektriväli vahendab laengute vastastik mõju ( tõmbumine ja tõukumine ) Elektrivälja kujutatakse graafiliselt jõujoonte abil. Elektrivälja tugevus on suunaga suurus ehk ( E) vektor. Iga elektrilaeng tekitab ruumis elektrivälja , sõltumata teiste laengute olemasolust ja seetõttu kehtib väljade super positsiooniprintsiip , - mis tähendab et välja tugevus antud punktis võrdub üksikutest laengutest tekitatud välja tugevuste vektori summaga
Funktsiooni nullkohad 0={x1;x2;x3} Positiivsus- ja negatiivsus piirkond a) Positiivsus piirkond + y(x) 0 b) Negatiivsus piirkond - y(x) 0 Paaris- ja paaritu funktsioon a) Paaris funktsioon y(-x) = y(x) b) Paaritu funktsioon y(-x) = -y(x) c) Mitte kumbki Pöördfunktsioon a) Avalda x vahetan x-i ja y-i asukoha Muutumispiirkond a) Tähis b) Graafiliselt vaatame y-teljel c) Selleks, et leida muutumispiirkonda, tuleb leida: 1. pöördfunktsioon g(x) 2. leida y=g(x) määramispiirkond e. pöördfunktsiooni määramispiirkond. 3. Esialgse funktsiooni muutumispiirkond () ühtib pöördfunktsiooni määramispiirkonnaga.
............................................... . 8:Too näiteid salaarsetest ja vektoriaalsetest suurustest millega oled ise kokku puutunud..................... ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. .. 9.Joonista graafiliselt kaks jõudu, mis on teineteisega 90 kraadise nurga all ja leia nende vektoriaalne summa ja arvuta arvväärtus. Jõudude väärtused vali vabalt F1=....... N F2=......N 10.Millistel juhtudel on aeg, kiirus ja pikkus kõikidele vaatlejatele ühesugused? Too näiteid.......... ........................................................................................................................ .....................................................................................................
Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist loksutatakse reaktsioonisegu. Kaks-kolm mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1- minutiste vaheaegadega, kaks-kolm iga 5 minuti järel, edasi tehakse mõõtmisi 10 minuti järel ja lõpuks 1 tunni järel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. LÕPUKS MÄÄRATAKSE Juhtivusmõõtja on võimalik ühendada arvutiga ja jälgida juhtivuse muutust monitori ekraanil graafiliselt või tabelina. Vastava arvutiprogrammi käivitab praktikumi juhendaja või laborant. Juhtivuse mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi abil toimub nupul start klõpsamisel mõne minuti möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Andmeid on võimalik salvestada ja välja printida. Valemid
teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui: a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+5x b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt c) milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt, kui (sama valemiga väljendatav) pakkumine tehakse ühe, monopoolses seisus oleva firma poolt? NÕUDLUS p=100-10x p= kauba hind(euro) x=kauba kogus(tk) a) p=10+5x 10+5x=100-10x 15x=90 x=6 p= 10+(5x6)= 40 Tasakaalup unkt = E 100-10x = 10 + 5x 15x = 90 x=6 kui x = 6, siis p=10+5*6 = 40 70 60 50 40
3.6 K 12 kus, K 30 12 redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi: Kuivatatud püsiva massini 105°C juures, Õhkkuivasid, Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1. Puidu liik: kuusk 5.2. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, g Proovi- Puidu Niiskuse sisaldus, Keskmin keha nr. olek mass enne pärast [%] e [%]
koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sisejõu suuna ja punkti g asukoha (kahe sirge ristumispunkt): Seega on kahe varda sisejõud meil juba teada:
Virtuaalne aeg programmi alustamisel on 7:00, virtuaalne aeg kulgeb kiirusega 1 reaalne sekund = 1 virtuaalminut ning seda kiirust võib suurendada kuni kümnekordseks. Virtuaalne kell peatub kell kümme õhtul. Vormi näide: Veel 20 punkti (ehk hinde 5 ,,suurepärane") saamiseks tuleb lisada mõlema linna järgmise väljumisaja juurde nupud, mida saab vajutada vaid kord. Nupule vajutades näidatakse antud linna järgmisena väljuva bussi teekonda graafiliselt, võttes arvesse virtuaalse kella liikumiskiirust. Reis Pärnusse kestab keskmiselt kaks, Narva neli tundi. Valmis, esitamiseks mõeldud projekt (projekti nimi peab sisaldama matrikli numbrit) salvestage hiljemalt kella 12:30ks mälupulgale (kui mälupulka pole, siis küsige õppejõu käest). Eksamihinde saamiseks tuleb programmi tööd näidata õppejõu arvutis.
Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Ained mis sisaldavad benseeni tuuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu. Eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks. Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi, eranaali ja õlikindlate kautsukite tootmiseks ning metallide keevitamisel.
● Kui lineaarplaneerimise ülesandel leidub optimaalne lahend, siis vähemalt üks neist paikneb lubatava hulga mingis tipus. ● Lineaarplaneerimise ülesande iga lokaalselt optimaalne lahend on ka globaalselt optimaalne 11. Millal on lineaarse planeerimise ülesande optimaalne lahend ühene, millal leiduvad alternatiivsed lahendid? Kuidas seda hinnata graafilise lahendusmeetodi puhul, kuidas simpleksmeetodiga lahendades? Graafiliselt on ühene siis, kui parim nivoojoon omab lubatava hulgaga ainult ühte ühist punkti; Graafiliselt on mitmene siis, kui parim nivoojoon omab aga lubatava hulgaga rohkem kui ühe ühise punkti, siis on olemas ka alternatiivsed optimaalsed lahendid Simpleksmeetodiga on mitmene siis, kui peale Gaussi teisenduste sooritamist süsteemi maatriksi ridade arv (ehk süsteemi lineaarselt sõltumatute võrrandite arv) on väiksem muutujate arvust.
annaabi.ee 
