Tugevus 57 % Löö Juku kaugus 1 m Tulemus Ü Löö Liiguta Stopp J
Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm ülikool tuut 82709 MATB24 prots Lenda(J,S,M,P,K,R,Z) xe = x0 + x F(x) ye = y0 - y Algasend() pyya() tagasi() Rahvas() korv() Rahvas() Sub paus(pp) protseduur aja jaoks T - aeg Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv Sub pyya() protseduur, mis töötab kui püüdja palli kätte saab, kuvab töölehele kirje, et pall on käes J - püüdja P - pall Sub tagasi() protseduur tagastab palli viskajale püüdja poolt M - maa J - püüdja S - viskaja
Õppemärkmik 112118 Õpperühm AAVB-21 prots Lenda(J,S,M,P,K,R,Z) xe = x0 + x F(x) ye = y0 - y Algasend() pyya() korv() tagasi() Rahvas() :D korv() Rahvas() Sub paus(pp) protseduur aja jaoks T - aeg Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv Sub pyya() protseduur, mis töötab kui püüdja palli kätte saab, kuvab töölehele kirje, et pall o J - püüdja P - pall Sub tagasi() protseduur tagastab palli viskajale püüdja poolt M - maa J - püüdja S - viskaja
oleks enda poole. Vasaku käega hoia kinni sule servast. Seejärel lase sulg lahti ja löö reketiga. 2) Nagu tagant löömine. Endiselt hoia reketit paremas käes, kuid seekord olgu reket sinust paremal nii, et peopesa oleks eespool. Järgnevalt toimi samamoodi nagu esimese servi puhul. 7. Aseta endast algul paari meetri kaugusele korv ja püüa lüüa sulpalle sinna sisse. Iga natukese aja tagant liiguta korv aina kaugemale. Nii harjutad sa löökide täpsust. 8. Harjuta sulgpalli löömist üle võrgu. 9. Proovi mängida vastasmängijaga. Esialgu ilma punktide loendamiseta. See on vajalik, et harjutada täpsust ja löökide tugevust. 10. Nüüd proovi mängida juba reeglite järgi ja punktide peale. 10 harjutust edasijõudnutele 1. Käe treenimiseks, pane reketile ümber kott ja koti sisse mõni raskem ese, seejärel tee löömis- ja servimisharjutusi ja randmeringe.
Mäng: Mäng:Juku pääsemi Juku pääsemine Allar Plaksi EALB-41 Juhendaja: Ermo Täk upääsemine u pääsemine Plaksi LB-41 : Ermo Täks Protseduuride loetelu ja otstarve: alusta - Alustab mängu, tuues peategelase Juku stardipositsioonile jookse - Juku alustab jooksmist hüppa - Nupule vajutades Juku hüppab tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse
8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle! 22. Targem annab järele! 23. Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25. Terav keel tõstab tüli! 26. Varga peas põleb müts! 27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi! 28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30
auto.Left = Shapes("sein_1").Left + Shapes("sein_1").Width If auto.HorizontalFlip = True Then auto.Flip 0 End Sub Demo Start Aitab Proged Objektide liikumise ja animatsiooni üldised põhimõtted raam J kast Tantsi Proged Vettehüpped Hüppa J Juku liigub hoolaua vasemast serv Jõudes servani hüppab alla, tehes jõuab veeni. Edasi liigub vertikaa Kohale põhjani, pöörab ümber ja tõuseb v Siis pöörab horisontaalasendisse ning peale väikest pausi ilmub tor Teha ka protseduur, mis viib Juku (hüppelaua vasakusse serva) olaua vasemast servast paremale. i hüppab alla, tehes saltosid, kuni Edasi liigub vertikaalselt (pea allpool) ab ümber ja tõuseb vee peale.
Tamm 94 Err:508 argumente esitada lahtriplokkide nimede abil, peab kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ..
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................
Kask 74 3 Saar 36 0 NB! NB! NB! Erand!!! Paju 65 3 Kasutaja töölehefunktsioonides Tamm 94 5 argumente ei saa esitada tupade Vaher 55 2 nimede abil, peab kasuta adresse Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku 192 203 196 173 CommandButton1 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus ele
Arvutivõrgud Labor 3 Järjestikliides aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Thu Apr 16 17:39:24 2020 1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paa
. Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n Kasutajaliides. Teha lehele Plats_1 Juku palli juurde pall uude kohta
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
LIBLIKUJUMINE TSK6028 REFERAAT Koostaja: Mirko Lennuk Õppejõud: Vladimir Kunitsõn Eessõna Liblikujumist peetakse kõige kurnavamaks ujumisstiiliks, Ent see on nii, sest suurem osa inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine on väga tervislik ja kasulik
Kordamine - kvantoptika 1. ,,E" tähistab footoni energiat, ,,h" Plancki konstanti ja ,,f" valguskvandi sagedust. Planck'i konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. 2. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 3. Fotoefekti punapiir piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektorni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. Pikemate lainete (spektri punases osas) juures ei jätku kvandi energiast elektroni ainest välja löömiseks ja fotoefekti ei teki, siis nimetus kas punane piir või pikalaineline piir. 4. hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v
NB! NB! Erand!!! Paju 65 Err:508 Töölehefunktsioonide kasutamisel valemis ei saa Tamm 94 Err:508 argumente esitada lahtriplokkide nimede abil, peab kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + arv x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * a) End If
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus
Valuutaturg 1. Sissejuhatus Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult. Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga, täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes. Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide
lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-a
Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või ta on teadvuseta. KRAMBID Tegutsemine krampide korral: 1) Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. 2) Krampides inimesele ei panda midagi suhu. 3) Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. 4) Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, kutsu kiirabi. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD Tegutsemine lülisamba kaelaosa murru korral: 1) Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. 2) Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. 3) Oota kiirabi saabumist. 4) Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. 5) Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. MUUD LÜLISAMBAMURRUD Tegutsemine lülisambamurdude korral:
Kirjanduse analüüs J.D Salinger ,, Kuristik rukkis ,, 1) · ,, Väljas oli kül m, nagu nõia põues. ,, Kuna nõiad pole eriti m e eldiva väli muse ga, tekitavad nad k õheda tunde, enda kongus ninaga. Järelikult oli väljas vägaväga kül ja kõhe . · ,, Elu on mäng, mida tuleb m ängida ree glite kohaselt . ,, Elu on m äng, milles on ka o mad reeglid, mida ei tohi ületada, sest muidu elu ei lähe ena m hästi, või lõppeb . · ,, Terav, nagu nael . ,, Naela peale on valus astuda, sest see on terav, sa ma m o odi on ka
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse
ELEKTROSTAATIKA ELEKTROSTAATIKA..............................................................................................1 1.Elektrilaeng. Elektroskoop................................................................................... 2 2.Coulombi seadus................................................................................................. 2 3.Elektriväli. Elektrivälja tugevus............................................................................ 3 4.Homogeenne elektriväli....................................................................................... 6 5.Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia..............................................................7 6.Elektrivälja potentsiaal. ....................................................................................... 9 7.Elektriline pinge. ................................................................................................10 8.Juht elektriväljas..........................................
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luulet
Tartu Ülikool Matemaatika õpetamine Autor: Sarah Raichmann Juhendaja: Helin Puksand Tartu 2018 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate matemaatika õpetamisest lähtudes selle hetkeolukorrast ning tuleviku perspektiividest. Referaadis on kasutatud Tallinna Ülikooli algõpetuse lektori Sirje Pihi ja matemaatikaõppe uuendusprojekti juhi Lynne McClure'i intervjuud. Sellele lisaks tugineb referaat ajaloolase Martin Halliku ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Jüri Kurvitsa arvamusavaldustele. Milleks on vaja matemaatikat? Lynne McClure on öelnud: ,,Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik". Inimene saab olla enesekindel, kui ta oskab langetada elulisi otsuseid, valida, keda uskuda, keda mitte ning leida lahendusi igapäevastele probleemidele." Kuigi mitte alati ilmselge, matemaatika on fundamentaalne oskus selliste igapäevaste tegevustega toimetulekul.1 Tihtipeale võib jääda mulje, et
Tallina Ülikool Terviseteaduse ja Spordi Instituut TREENINGU ANALÜÜS NR. 2 Referaat Koostaja: Juri Larionov Rühm: TK-1kõ Juhendaja: prof. Rein Haljand Tallinn 2011 Sissejuhatus Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud. Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi sõitmised linnast linna ja rasked treeningud. Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud. Siiski hoidsin vormi käisin jooksmas, rattaga sõitmas ning tegin mõningaid jõuharjutusi. Kogu testide läbimise ülesvõ
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tek
sisule õnneks küllalt palju ruumi ja vabadust. Eestlaste seas ringleb massiliselt lugusid kindlatest isikutest, aktuaalsetest sündmustest, veidratest või lihtsalt naljakatest olukordadest. Mehed sõidavad tihti komandeeringusse ja saabuvad koju tingimata päev-paar varem, Armeenia Raadio vastab lõpututele küsimustele, eri rahvad kohtuvad võistlustel või üksikul saarel, sõna on elumees Jukul, te saate hea ja halva uudise jne. Anekdoote: * Õpetaja küsib Juku käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust tulevad püssikuulid?" "Moskvast, kümme tükki pakendis."
Rahvusvaheline turundus Toodete rahvusvahelise turustamise vajadust põhjustavad tegurid · maailmaturu potentsiaal, mis võimaldab ületada koduturu ostuvõime piiratuse; · võimalus rakendada ettevõtte kasutamata tootmisvõimsusi; · mastaabisäästu saavutamine tootmises müües välisturule suures koguses oma kaupu, saab suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne keeruline ning kuluk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
