1. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema romaani stiil? 10.-12. sajandil 2. Mis on romaanistiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaar 3. Milline on romaani kirikute peamine tüüp? Basiilika 4. Millised võlvi tüüpe tunti, mis oli nende vahe? Silindervõlv(kõige lihtsam)- kaalult raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume Ristvõlv võimaldas ehitada laiemaid vahesid/lööve; kaalult raske, seega tuli ehitada seinad massiivsed ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid o...
Arhitektuur oli tagasihoidlik, võlve ja kupleid ehitada ei osatud. Altarite alla hakati ehitama krüpte- ruum pühade säilmete hoidmiseks või tähtsate isikute matmiseks. Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke. Kõige suurejoonelisemalt kujutati raamatute kaasi, mis võisid olla kullasepa ja juveliirikunsti meistriteosed. Romaanistiil Keskaja esimene ühtne kunstistiil 10- 12 saj. Lääne- Euroopas. Tähtsaim valdkond on arhitektuur. Ristiusk oli kindlustumas laiadel aladel. Toimusid pidevad palverännakud pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline, kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni: 1) ümarkaar (aknad, uksed) 2) väikesed aknad 3) raskepärane mulje
Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese
· Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika
Hispaania: valitsev araabia kunst; mauride mõjud, Kataloonia Narbonne piiskopkond; Santiago del Compostella kloostrikirik Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia: algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist
Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks. Ülestõusu algus 23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei
11.saj. kasvas kiviehitiste püstitamine järsult. Selleks oli mitmeid põhjusi: · Kristlus oli ennast kindlustanud · Seni Euroopat ohustanud viikingid ja ungarlased olid kristlasteks saanud. · Islami levikule oli piir pandud Algas linnade taastamine ja käsitöö oskuse tõus. Euroopasse püstitati paari sajandi jooksul sadu kirikuid. Kiviehitiste ehitamisel kasutati Rooma ehitusvõtteid(ümarkaar ja silindervõll)- sellest ka nimetus romaanistiil. Romaani kirikute peamine tüüp on basiilika. Pikihoonet pikendati kuna vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsesse otsa. Koori põrand oli tavalisest põrandast kõrgem ja selle all asus kabel, mida kasutati matmispaigana. Kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ja kodakirikuid. · Kodakirik-oli kolmelööviline, aknaid kesklöövi ülaosas polnud, uks asus läänepoolses
annaabi.ee 
