Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia atmosfääri kontrolltöö gümnaasium 12.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfr, kasvuhoonegaasid, tusu, 50km, alaosa, 85km, lemisel, piiril, paisub, sujuvalt, kasvuhooneefekt, nhtus, soojuskiirgus, metaan, osoon, sltubsüsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1500 °C-ni
- u 20% õhumassist - temperatuur hakkab osoonikihi mõjul kõrguse suurenedes tõusma - selles kihis on OSOONIKIHT - O3 mis neelab soojust ning kaitseb UV-kiirguse eest - õhurõhk on väga väike (100mb 1 mb ) 3. MESOSFÄÄR. - 55-80 km kõrgusel - temperatuur langeb, sest pole osooni - rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED Päikese tuul 1 * päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega
DNA struktuuri, vähendab põllusaaki Osooni lagundavad freoonid - külmikutest, aerosoolidest, tulekustutitest; klooriühendid, heitgaasid, lämmastikühendid. Osooniaugud tekivad osoonikihi õhenemisel (stratosfääris). 10. Milles seiseb kasvuhooneefekt, mis põhjustab? Kasvuhooneefekt - Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud, neeldub õhus ja atmosfäär soojeneb, Põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikese valguse maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuse: CO2 (süsihappegaas) - fossiilsete (maagaas, põlevkivi) kütuste põlemisel, vulkaanide pursked ja raie CH4 (metaan) - eraldub soodest, rabadest, loomakasvatusest, prügilatest NO2 - autoheitgaasid, põlluharimine Freoonid - eralduvad aerosoolidest ja külmikute kasutamisel 11. Miks tekib tuul, millest sõltub tuule tugevus?
Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne UV-kiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp. kõrguse kasvades tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. 5) Päikesekiirgus - päikeselt lähtub elektromagnetilinekiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: · Silmaga nähtav laineala - kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56%. · UV-kiirgus - osakaal päikesekiirguses on ligi 8%
koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt
Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Tropopaus stratosfääri ja troposfääri vaheline kiht. Stratosfäär 15-50 km kõrgune kiht, kus tõuseb temperatuur, mille põhjuseks on seal asuv osoonikiht. Osoonikiht kiht, mis neelab ultraviolettkiirgust Mesosfäär 50-85 km ulatusega kiht, kus enam osooni pole ja temp langeb kiirelt. Termosfäär kiht, kus temp tõuseb ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul
1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500
energiaallikana, atmosfäär, maailmameri, maismaa, õhus olevad gaasid jne 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx · Freoonid · Veeaur H2O · Trihapnik e. osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju: võib paljusid alasid oodata uputus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õh
Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. o MESOSFÄÄR (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis
( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise
kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne
· N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole. 40.laiuskraadidel valitseb Lähis-Troopiline kliima, kus esineb sademeid talvel. Ekvaatori lähedane piirkond saab rohkesti kiirgust aasta läbi. Polaaraladel on päikesekiirguse langemisnurk väga väike. Auramise käigus maapind jahtub. Ekvaatoril on öö ja päev kogu aasta ühepikkused. 60.laiuskraadidel on ülekaalus Lääne-ja edelatuuled. Poolustel idatuuled. Kliimat kujundavad tegurid 1
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maa
-18. Saj. · SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena. · Turu kaitsmist ilmnes ka 1930. Ja 1970. A., siiani kaitseb oma turgusid Lõuna- Korea, teatud määral ka Jaapan. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. · Enamasti kasutatakse selleks tollimakse, s.o. makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril. Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad kauba hinda konkurentsivõime!! Tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodangule, madalamad toormele. · Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang. · Kaudsed piirangud (tervisekaitse, turvalisuse nõuded..) · Sisereeglid tolliformaalsused, dokumentatsioon... Riiklik ekspordipoliitika soodustab ekspordiks tootmist, et tagada ettevõtetele suurem tootmismaht, efektiivsus.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas).
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID
Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................8
Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad
Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti
Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides
(152,2 km). Maa liigub afeelis aeglasemalt elektromagnetilised lained s) kui periheelis, st p-poolkera suvi 2-3 päeva pikem kui l-poolkeral Solaarkonstant. Maa telje kallakus (23o 27') Maismaa 29%, meri 71%. P-poolkera maa: Kiirguse pindtihedus (intensiivsus) 39% ja vesi:61%, L-poolkera maa:19% ja atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti Päeva pikkused eri laiustel. vesi:81% oleval pinnal päikesekiirte langemisnurk suur, päevad 1367 W/m2 pikad Atmosfääri koostis, ulatus. päikesekiirte langemisnurk väike, päevad Refraktsioon.
väiksem, kui okaspuudele 9. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. suits+udu; „Londoni sudu“. Nagu happevihm aga madalal linna kohal(1819saj); „Los Angelesi sudu“ tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid (CO2, O3,N2O, veeaur) , keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt
Sellele avardavad mõju atmosfääris toimuvad protsessid (kiirguse atmosfäärikiirguse. Adiapaatilised protsessid – selline gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus neeldumine, hajumine; kiirte peegeldumine pilvedelt jm.). Päikese horisondiline kõrgus Maast on 90° (siis on ta seniidis). Päikeselt saadav ümbrusega. Tõustes maapinnast kõrgemale ilma igasuguse soojusvahetuseta gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu kiirgus tuleb elektromagnetiliste lainetena. Kogus on väga suur ja lainepikkused mis tulevad on 290-3000nm. Kiirgus jõuab Maale:1)otsese siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk kiirgusena – päikeselt paralleelsete joontega 2)hajusana. Spekter Päikesespekter on värviline riba
temperatuur tõusma, selle peamiseks põhjustajaks osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse , mille tagajärel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu Maal. 3) MESOSFÄÄR paikneb 5085 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvadest kiiresti ning õhk on hõre. 4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb?
juhitakse pumba kaheksa abil lbi soojusvaheti Keemilise veepuhastuse osakonda, kus eemaldatakse veest katlakivi tekitavad soolad. Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.Mda laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud vljaspool katla seina.Sealt edasi liigub tusutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi konomaiserisse(kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, kllalt krgele temperatuurini. Ja nd surutakse klm vesi trumlisse.
Kiirgus jõuab Maale:1)otsese kiirgusena päikeselt paralleelsete joontega 2)hajusana.SpekterPäikesespekter on värviline riba. Kui lasta päikesekiirtel läbida kolmatahkne prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine violetne, vahepealsed värvused, alates punasest, on oranz, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine.Solaarkonstant S0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirgusehulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. Pilet nr. 3 Atmosfääri kihid. Öökülm (tekkepõhjused ja liigitamine). Atmosfäär jaotatakse mõttelisteks kihtideks. Meteoroloogias kasutatakse jagamisel temperatuuri vertikaalset muutumist. Kihte nimetatakse sfäärideks
(päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d.
läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid),
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
· Isosfäär on olemas vaid pooluste lähedal. Ekvaatorilähedastel alades isosfääri pole. Selles on konstantne temperatuur, tõustes kõrgemale midagi ei muutu. Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus üleminekukiht. · Termosfäär temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus üleminekukiht · Eksosfäär ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi)
annaabi.ee 
