Sisukord • Mõiste • Ajalugu • Tänapäev Elektrontahhümeeter • Tahhümeetria on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niitkaugusmõõturiga joonepikkused, aga maaplaan koostatakse kameraaltingimustes. Ajalugu Tahhümeetrite areng jaguneb järgnevate osadena: • Ringtahhümeeter • Reduktsioontahhümeeter • Diagrammtahhümeeter • Autoreduktsioontahhümeeter • Elektrontahhümeeter Ajalugu • Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. • Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal
........................................................4 1.2 Trimble DiNi ..............................................................................................................................4 2.Elektrontahhümeeter .........................................................................................................................5 2.1 Ühemehe-tahhümeeter ...............................................................................................................5 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 .................................................................................................5 3. GNSS/GPS seadmed ........................................................................................................................6 3.1 Trimble R4 GPS .........................................................................................................................6 4. Laserskanner...........................................................................................
Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja
3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks.
3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks.
Alustati keskelt nivelleerimisega. Võtsin näidud juba praktikumides harjutatud eesmine must- tagumine punane-tagumine must-eesmine punane järjekorras. Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt Sain proovida nii latipoisi ametit kui ka tahhümeetri taga töötamist. Prismaga maastiku iseloomulikke punkte määrata oli tunduvalt keerulisem ja insener-geodeedi abita oleks see üritus ilmselt esimesel üritamisel võssa jooksnud. Seevastu elektrontahhümeetri kasutamine ei nõua erilisi, et mitte öelda mingeid, erialaseid teadmisi. Lisad: Seletuskiri Maa-ala geoaluse plaani koostamine Töövahendid: MS MicroStation
Koostatakse joonestamis fail Ühendatakse mõõdistatud punktid Vormistatakse plaan Käsitsi: Punktid mõõdistatud teodoliidiga Latipunktid nummerdatakse kogu plaani ulatuses üheselt Vajalikud suurused märgitakse väliraamatusse Tehakse situatsioonist krokii Tehakse arvutused Plaanile kantakse koordinaatristid Mõõdistaud punktid kantakse plaanile 5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter. Mis instrumendiga tegemist on ja kuidas temaga töötatakse. Elektrontahhümeeter koosneb: Elektroonilisest nurgamõõturist Kaugusmõõturist Arvutist Salvestist Veel koosneb mõõdistamiskomplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv, lisa aku. Erinevad programmid elektrontahhümeetritel: 1) Orienteerimisprogramm: Tuntud punktidega Vabajaam 2) Mõõdistamine: Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine
tangensskaalat. Selliste, nn kahekordse kujutisega tahhümeetrite mõõtmistäpsus oli 1/300-1/60000 ( täpsem kui tavalise teraslindiga mõõtes).[1] 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta [1] 6 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Täpsete masinatega saab mõõta nurki 1 sekundi täpsusega ja mitme kilomeetriste vahekaugusel 1mm täpsusega
(Punkti koordinaadid on teada) Punkti leidmisel tuleb tagasivaate suunalugem ära nullida. 2. loeng Mõõdistamise põhimõte 1) Tsentreerid ja horisonteerid tahhümeetri kindelpunkti 2) Mõõdad tagasivaate lugemi 3) Mõõdad edasivaate lugemi Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine 1) Tsentreeri ja horisonteeri statiiv silma järgi 2) Kinnita treeger statiivile(kinnituskruviga) ja elektrontahhümeeter treegerile. 3) Tsentreeri treegeri alustõstekruvidega. Kruvisid ükshaaval keerata, et nähtav ring oleks täpselt punktil. 4) Horisonteeri statiivi kinnitushoovadega treegeri ümarvesiloodi järgi. 5) Horisonteeri treegeri alustõstekruvidega elektrontahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi. 1. Paned vesiloodi paralleelselt kahe kruviga ning keerad mõlemaid kruvisid võrdselt sissepoole või väljapoole. 2
15 Instrumendi horisondi kõrgus tsentri märgist mõõdeti ruletiga ± 1 mm täpsusega. Temperatuuri ja õhurõhu väärtuste määramiseks kuulusid mõõtmiskomplekti baromeeter ja termomeeter. Polügonomeetria mõõtmistel osalenud töögrupid kasutasid järgmisi instrumente ja lisaseadmete komplekte: AS K&H geodeesiabüroo mõõtmisintrumentide komplekt Elektrontahhümeeter NIKON DTM-750 1. Väikseim ühik Horisontaalring 0,2 mgon Vertikaalring 1 mgon Kaugus 0,2 mm 2. Nurga mõõtmise täpsus (DIN 18723) 0,5 mgon 3. Kauguse mõõtmise täpsus ± (2+2 ppm × D) mm 4. Optiline tsentriir Silindervesiloe tundlikkus 20 / 2 mm
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused. Erinevused: teodoliit-tahhümeetrit kasutades tuleb enne punkide ristkoordinaatide ja kõrguste arvutamist arvutada kauguste horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud. Vaja ka sentimeeterjaotisega latti kauguse määramiseks. Vajalikud on väliraamat ja krokii. Elektrontahhümeetrit kasutades salvestab see vajalikud andmed mälukaardile, ühtlasi arvutab elektrontahhümeeter ise horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud, lisaks on vaja välitöödel prismat viseerimiskiire suuna, kaldenurga ja kauguse mõõtmiseks. 19. (ei pruugi õige olla, kes teab?!:D) Kes on süüdi, kes on süüdi?!:D1. kaugus: 100×(alumine kaugusmõõturi niidi lugem miinus ülemine kaugusmõõturi niidi lugem) / 1000 2. Kaldenurk: Teodoliit T 30-l: = Lrv - NA või = NA - Lrp-180°. 2 T 30-l ja 2 T 30 - l: = Lrv NA või = NA - Lrp, 3
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine.
· Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine.
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
