Ehitusgeodeesia objektiks on ehitis so hoone või rajatis, erinevusi e kõrguskasve. eesmärgiks on objekti geomeetrilise (plaanilise ja kõrgusliku) asendi tagamine, kõige üldisemalt kuulub teostatavate tööde Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kompleksi: kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri · ehitise märkimisaluse projekteerimine ja mõõdistamine pikkused. · ehitise telgede märkimine Eklimeeter on instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Joonis
toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate.
toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate.
Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused. Eklimeeter on instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter on instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel ja plaanidel. Ekker on täisnurga väljamärkimiseks.
samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima. Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata. Nulliasendi mõju mõõdetud vertikaalnurgale 11. Joonepikkus Mõõtmise vahendid on mõõdulint, elektrooniline kaugusmõõtur (EDM), niitkaugus- mõõtur Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra. Mõõdetud joonepikkuse täpsuse hindamine Otse- ja vastassuunas mõõtmisviisi rakendamine ja kaldest tingitud parandi arvestamine.
Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (erandjuhul võib kasutada ka mõõdulinti). Suuna saame määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määrame trigonomeetrilise nivellséerimisega. Kaugusmõõtur varem kasutati niitkaugusmõõturiga (täpsus 1/300d), praegu laserkaugusmõõturid (3-6mm/km). Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja
annaabi.ee 
