EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor?
Mis on Geenivaramu? Eesti Geenivaramu on Eesti Vabariigi valitsuse poolt asutatud kasumit mitte taotlev sihtasutus, mis valmistab ette ja viib läbi Geenivaramu projekti. Eesti Geenivaramu projekti eesmärk on luua riigi elanikkonda hõlmav tervise- ja geeniandmete kogu, mis võimaldab tulevikus senisest täpsemalt ja efektiivsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Eesti Geenivaramu projekti väljatöötamise alguseks võib lugeda 1999. aastat. 20. jaanuaril 1999 asutasid 34 eraisikut Sihtasutuse Geenikeskus, mille eestvedamisel valmis Geenivaramu projekti esialgne visioon. 2000. aastal valmis SA Geenikeskus juhtimisel Eesti Geenivaramu loomise projektdokument. Samal aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu. Riigikogu võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 13. detsembril 2000. aastal ning see jõustus 2001. aastal.
Rebhan poolt. Informatsiooni vahetamiseks bioloogide vahel on loodud BioMOO - bioloogide virtuaalne kohtumise ruum.Autoriks on Gustavo Glusman. Kui soovid kaugel oleva kolleegiga mõtteid vahetada, siis on see viis palju efektiivsem kui E-mail. Proteoom on valkude valmistamise eeskirjade raamatukogu. Valgud moodustavad teatavasti imepäraselt keerukaid silmuseid, spiraale ja volte, nad on biomaailma mootorid. 11. Eesti Geenivaramu projekt. Lühikokkuvõte Eesti Geenivaramu (EGV) projekti kandvaks ideeks on Eesti rahvastiku tervise- ja geeniandmeid sisaldavate andmekogude loomine eesmärgiga teha geeni- ja terviseuuringuid haigusi põhjustavate ning mõjutavate geenide leidmiseks. Teiseks, luua eeltingimused inimeste geneetilist eripära arvesse võtvate diagnooosimis- ja ravimeetodite rakendamiseks lähemal kümnendil. Lisaks on projekti visioonist tulenevalt eesmärgiks arendada ja aktiviseerida kohaliku geenitehnoloogia- ja meditsiinisektori
probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. [10] Arvutimaailmaga seonduv eetilisus on seotud ka arvuti või programmide vigadega ja sellest tulenev kahju võib olla äraarvamatu. Inimeste privaatsed andmed võivad sattuda valedesse kätesse.[4] Eestis on ilmselt üks viimase aja enim kõneainet pakkunud Geenivaramu projekt, kus paljud kriitikud on tõstatanud küsimuse eetilisuse kohta, kuna kergesti võivad andmed sattuda valedesse kätesse. Geenivaramu andmekogu ei hoita internetiga ühendatud arvutites. See ei käi aga perearstide arvutite kohta, kus hakatakse hoidma geenidoonorite ja nende sugulaste isikuandmeid ning andmeid terviseseisundi, harjumuste, põetud haiguste ja ravimite tarvitamise kohta. Üldjuhul ei kujuta need andmed endast tõesti mingit saladust. Ohtlik on aga nende andmete koondumine ühte kohta. Kui mõni häkker sellistele andmepankadele ligi pääseb, võib nende andmete levitamine siiski kahjustada geenidoonorite huve
Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast, gümnaasiumiõpilased või ülikoolis õppivad tudengid.
Abielust Taavi Talvikuga on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar Silja Märdla on doktorant ehituse valdkonnas ja poeg Siim Talvik on lõpetanud IT Kolledzi. Kaljulaidi teine abikaasa on aastal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina lõpetanud ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega. Raimond Kaljulaid on Kersti Kaljulaidi poolvend. Ühiskondlikud organisatsioonid asutamisest kuni aastani 2002 - Eesti Geenivaramu Nõukogu liige 2009-2011 Tartu Ülikooli Kuratooriumi liige alates 2012 Tartu Ülikooli Nõukogu esimees 2002-2004 Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor 2007-2016 Kuku raadio Eurominutite toimetaja Ordenid 2016 Riigivapi teenetemärgi kett
*GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda. *Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam. *Geenitehnoloogia areng. *Meditsiini areng. *Tõstab põllumajandusloomade saagikust Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? *Taimed tekitavad allergiaid. *Toksilised. *Kahjurid omandavad resitentsuse. *Väga kallis. *Suur risk. *Ebaeetiline. *Tulemustes ei saa kindel olla Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Eesti Geenivaramu. Millisel eesmärgil loodud? *Rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogumiseks. *Diagnoosida haigusi. * Tõhustada inimeste ravi. *Määreata haigestumise riske. *Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
vanasti olla · Biogeograafilised tõendid o kängurud ei ela Aafrikas o erinevates tingimustes elavad erinevad organismid, seega kui keskkond muutus, pidi ka organism muutuma 2.2 Uurimismeetodid · võrdlused o feneetilised võrdlused(ehituse, elutegevuse, embrüonaalse arengu võrdlemine) o geneetilised võrdlused(DNA ja valkude uurimine) o fossiilide ja praeguste liikide võrdlemine o MTÜ Eesti Geenivaramu · katsed o evolutsioon katseklaasis, ekspeditsioonid kallid · modelleerimine, matemaatiline töötlus o Tartu ülikoolis need allpool välja toodud ... o arvutite peal tegemine - evolutsiooniline ökoloogia o kohasuse uuringud vaadatakse teatud hetkel teatud organismi ning vaadatakse, millised omadused annavad neile eelise elada selle keskkonnas, seejärel minnakse evolutsioonis tagasi ja
Samas taastub viljastusvõime ruttu pärast pillide ärajätmist. 19.4. See meetod (välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil) on suhteliselt ebakindel, sest tsüklis võib esineda ajalisi kõrvalekaldeid. Arvesse tulevad ka ootamatud keskkonnamõjud ning mehe spermatosoidide tegelik (antud perioodil) eluiga. 19.5. Selles faasis naise munasarjade funktsioon ja hormoonide produktsioon väheneb ja naise organism kohandub muutustele. KÜSIMUS Paljunemine 20. (A.Kurg. Geenivaramu: mis, kuidas ja milleks? Loodus, 07/08 2000. URL: http://www.loodus.ee/el/0008/geen.html) Error! Unknown switch argument. 20.1. Millist protsessi on joonisel kujutatud? 20.2. Kus ja millal (võimalikult täpselt) see protsess toimub? 20.3. Mida tähistavad tähed (a/A, b/B, c/C) kromosoomidel? 20.4. Miks on homoloogilised kromosoomid näidatud eri värvitoonides? 20.5. Mis on selle protsessi tagajärg järglaste fenotüüpide seisukohalt? Kommentaar Paljunemine 20. 20.1
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
Inimese geneetilisi uuringuid soodustab terve rida asjaolusid: * andmed põlvnemise kohta ulatuvad mitme sajandi taha suguvõsa tasandil * enamik populatsiooniisendeid on korrapäraste vaatluste ja uuringute all, kusjuures andmed salvestatkse * fenotüübiliselt kõige läbiuuritum isend maailmas * inimese geenid on kaardistatud (2001) * ravimifirmad ja riigid toetavad suuri sõeluuringuid eesmärgiga leida pärilike haiguste riskifaktoreid nt Eestis Tartu Ülikooli geenivaramu * uudishimu enda vastu Raskendavad tegurid 1. vähe järglasi 2. aeglane põlvkondade vahetumine 3. palju kromosoome 4. paljud tunnused muutuvad suurtes piirides 5. tahtlikult inimesi ristata ei tohi (eugeenika - (tõuinimeste aretus) inimese geneetika väärsuudumus) a) mittekohaste inimeste paljunemisvõime piiramine (kastreerimine) b) soodustada sobivate geenidega inimeste eelispaljunemist Tänapäeval Aasia ja Aafrika maades. Inimese geneetika meetodid
4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...
· kriminalistika · pedagoogika · (ka sõjandus) plussid: · loomulik uudishimu iseenda vastu · kõige läbiuuritum bioobjekt (tänu meditsiinile) · andmed paljude põlvkondade pärilikkuse kohta · peaaegu kõik populatsiooni liikmed on meil allutatud meditsiinilistele läbivaatustele, mille andmed dokumenteeritakse · paljudes riikides uuritakse suuri inimgruppe selleks, et leida seos pärilike haiguste ja geenide vahel. Eestis on selleks eesti geenivaramu - see põhineb riiklikel ressurssdel, järelikult ei saa seda kasutada kommertslikel eesmärkidel miinused: · inimestega katsetamisel on palju piiranguid · vähe järglasi, ei saa rakendada statistikat (ka mitte juba 14. lapsega) (naiste rekord on 69 last, sünnituste rekord oli 32 sünnitust | meeste rekord on 600 - 700) · inimesel on väga palju kromosoome, palju struktuurgeene ja palju pseudogeene (geenid, mis on olemas, aga mida ei kasutata)
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
oktoober Tallinna sadamasse jõudis Taanilt kingituseks saadud Eesti sõjalaevastiku uus 21. november lipulaev Admiral Pitka. 30. november Pandi nurgakivi Tapa sõjaväelinnakule. Ilmus Andrus Kivirähki romaan „Rehepapp ehk november”, mille põhjal valmis november peatselt ka teatrilavastus. 2001 1. veebruar Tallinnas avati 110 m kõrgune ja 25-korruseline Radisson SAS Hotell. 6. märts Valitsuse otsusega loodi Eesti Geenivaramu. 11. märts Tallinnas avati Coca-Cola Plaza - Põhjamaade moodsaim kobarkino. Tallinna sadamasse jõudis tagasi 16. oktoobril 1999 ümbermaailmareisi alustanud 19. märts jahtlaev Lennuk (kapten Mart Saarso). Ühe aasta, 5 kuu ja 3 päeva jooksul läbiti 37 963 meremiili ning viibiti 25 riigi 36 sadamas. Eesti lauljad Dave Benton ja Tanel Padar saavutasid Kopenhaagenis 46. Eurovision'i 12. mai
eelarve Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli 400 000 400 000 0 0 0 0 400 000 Tehnoloogiakool Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu 10 000 000 10 000 000 0 0 0 0 10 000 000 Eesti Teaduste Akadeemia 22 819 000 22 819 000 0 0 0 0 22 819 000
3Soovitav vaadata õpikust (ptk 6) või APA koduleheküljelt peamisi eetikaprintsiipe uurimistöödes inimestega (st. kui osavõtjateks/katsealusteks on inimesed). Soovitav tutvuda APA eetikakoodeksiga:www.apa.org/ethics. Eetikakomiteed Eestis: Eesti Bioeetika Nõukogu; Eesti Arstide Liidu eetikakomitee; Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee; Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee; Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee; Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee; Eesti Geenivaramu eetikakomitee -tagasiside ja 'debriefing'. TÜ inimuuringute eetika komitee III Uurimistöö taotluse menetlemine 3.1. Kõik meditsiinilised ja mittemeditsiinilised uuringud, kus uurimisalustena kasutatakse inimesi esitatakse enne uurimistöö alustamist komiteele p.1.1 nimetatud asjaolude hindamiseks. Uurimistöö taotluse esitab ning suhetes komiteega esindab vastavat taotlust uurimistöö vastutav uurija. 3.2
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
