· Tutvumine Robert Delaunay'ga · Kubism + futurism = abstraktsionism Hirv metsas II Stiil · Kujutas palju loomi · Erksad värvid, kuid domineerib üks kindel värv · Emotsionaalsus · Karm lihtsus · Värvidel kindel tähendus (nt punane vägivald) Sinine hobune I Stiil · Pärast natside võimuletulekut kuulutati allakäinud kustnikuks · Galeriidest eemaldati umbes 130 tööd Hirv metsas Loomade saatus Võitlevad vormid Kosk
kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni andsid Stonehenge Nazca kõrbemaalingud Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge
Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. • Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada
Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektidest. Saksamaal: Tagasihoidlikum,alles toibub sõjast. Z. Dresdenis kiviparketiga kaetud peoplatsi autor.Ümbritsetud galeriidest. Berliini lähedal Bostami loss. Prantsusmaal: Välditi liialdusi.Tagasivaade antiigile. Lowri lossi edasiehitus.Võimul Louis XIV. Claude Perrault ehitas idafassaadi.3-korruseline,hiigelsambad. Versailess loss: *hakati ehitama kuninga jaoks, sai kuninga pearesidendiks. *baroklikum kui Lowri idafassaad. *mitmetiivaline (2 suurt tiiba) *siseõu *baroklik klassitsismistiil
Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Iseloomulikud olid puust allapoole peenenevad sambad, mis olid eelkõige tubade liigendamiseks. Losside välisilmele ja siseruumidele andis ilmet värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ning pilte. Kreeka Kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel
kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele Kreeta lossile on iseloomulik: · Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. · Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. · Osad ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt, valguskaevudest. Osad ruumid olid aga hämarad. · Lossi seinad olid kivist, laed puust. · Väga omapärased olid ka ruumide toestamiseks ja liigendamiseks kasutatud sambad. Sambad peenenesid allapoole, olid valmistatud puust ja värvitud(punaseks, mustaks või kollaseks). · Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte.
Kreeta arhitektuuri mõjutas välisvaenlase puudumine. Tähtsamad saavutused olid suured ja keerulise põhiplaaniga lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada · koosnesid paljudest eri tasapinnal asuvatest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. Alumistel korrustel majandusruumid, ülemistel eluruumid. · Palju treppe. · Lossides oli ka veevärk ja kanalisatsioon. · Aknaid ei olnud. Ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. · Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust. · Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst. · Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid,
Ma usun, et teda peeti väga tähtsaks, sest leidub ka paar pilti kus ta on kujutatud Maarja ja Jeesuslapse kõrval. Kõik pildid, mis ma leidsin on puidule maalitud õlimaalidest leidub ka üks suurejooneline laemaal. Dominicuse pilte võib leida erinevate maade muuseumidest ja galeriidest (Barcelona, Madriid, Budapest, Rooma, Firenze) Fra Angelico 1437 Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 4 - 3. KOKKUVÕTE Oma referatiivses töös "Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis" kirjeldasin pühakut Dominicus, kes elas 13. sajandil. Olen tema kohta uurimistööd teinud ka varem 11. klassi kultuuriajaloo tunni jaoks
Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks. Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutav kunst- selles püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti
Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid olid hoopis väiksemad, tunduvalt elavamad. Tihti puidust ja värvilised. 12. Kirjelda Kreeta losse ja nim. kuulsam! Lossid koosneisd väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihit kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja mitmesuguseid pilte.(Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 13. Mõisted: kükloopide müür, Mükeene Lõvivärav, Tirynsi linnus. a) kükloopide müür- pidasid seda hiiglaste ehk kükloopide kätetööks, sest mõõtmed olid kividel nii suured.
(Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15
Teema : Dan Brown „Da Vinci kood“ ja kunstiajalugu. Ülesanne 1. Millised iseloomuomadused on vajalikud kuraatorile? Põhjenda vastust näidetega. Peab olema loominguline, nt kuraator mõtleb välja kogu kontseptsiooni ning korraldab näituse ise. Peab hea organiseerija olema, nt nende töö on kokku koguda tööd ja see peab organiseeritud olema. Osad tööd tuleb tuua nt inimeste juurest kodus, galeriidest, muuseumidest, teatrist, nad peavad täpselt teadma, mis kust tuleb ja millal järgi minna ja tagasi viia. Vahest tuleb töötube organiseerida. Peab olema hea suhtleja, nt neil peab olema palju isiklikke kontakte kelle kaudu saab infot. Peab olema hea kirjutama, kuna peale üritust on vaja pressile näitust tutvustavaid tekste kirjutada. Peab olema palju töövalist vaba aega, kuna osasid asju on vaja teha tööväliselt ja omast ajast, kindlaid tööaegu ei pruugi olla. Ülesanne 2
Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. (3) Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest
1817. kalle 3,8m 1995. kalle 5,4m (Wild F., Belford R., Boulton S., Catling. C., Cole S., Duncan P., Ercoli O., Gumbel A., Jepson T., McDonalds F., Shaw J. 1996. Silmaringi reisijuht, Itaalia. Suurbritannia. Dorling Kindersley Limited.316.) 6 http://www.italyholidayhomes.com/images/photos/PisaTower_Lg.jpg(15.05.11) Torni kaheksast korrusest kuus koosnevad habraste marmorkaaristutega galeriidest ümber keskse südamiku. http://joetourist.ca/italy/images/Pisa/2006IMG_3121a.jpg (15.05.11) Vaade Pisa torni tipust torni sisemusse. Pisa torni põhiplaan 7 http://blog.arounder.co m/wp-content/uploads/2010/03/Screen-shot-2010-03-02-at-12.00.36-PM- 300x156.png 8
Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Maakunst On 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Maakunsti tunnused Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa- alasid ümberkujundavaid projekte.
viitavad seosele iidse ja kaasaegse maailma vahel. Oluline on kohaspetsiifilisus ,,Sahara joon" 1988 Olles paljudes aspektides üdini inglaslik kunstnik, on Long samal ajal rännanud kogu maailmas, alates Lapimaalt kuni Andideni Inimkäe abiga kokku pandud lahtised kivid, luues vastasseisu monoliitse kõrbetaustaga Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Andy Goldsworthy - kuulub maakunstnike hulka, kes tegutsevad galeriidest ja laiatarbeobjektidest eemal Luues põgusaid teoseid linnavälises keskkonnas Teosed on valdavalt õrnad ja kaunid struktuurid, mis on valmistatud käepärastest materjalidest Goldsworthy jälgib oma loomingus minimalistlikku eetikat, mille kohaselt esitatakse materjali selle loomulikul kujul Mõned tema peamistest materjalidest on lehed, kivid, lilled, lumi ja oksaraod, mida ta paigutab ja ühendab kooslusteks, mis jäljendavad looduslikke vorme:
linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele kreeta lossile on iseloomulik: 1. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. 2. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. 3. Osad ruumid said valgust terrassidelt, galeriidest või valguskaevudest osad ruumid olid aga hämarad. 4. Lossi seinad olid kivist, laed puust . 5. Väga omapärased on ka ruumide toestamiseks kasutatavd sambad valmistaud olid sambad puidust, sambad peenenesid allapoole ja värvutud olid sambad valgeks punaseks või mustaks . 6. Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte. Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti
· Vaaraote kujutamises loobuti idealismist · Kujutatakse igapäevaelustseene. · Värvivalik varjuderikkam · Rõhutati inimeste iseloomujooni, tihti isegi inetust · Skulptuur säilitab vana kunsti parimad jooned · Selle perioodi kunsti on leitud Ehnatoni järeltulija Tutanhamoni hauast 3. Egeuse kunst Kreeta - Mükeene arhitektuur a) Kreeta arhitektuur · Suured paleed · Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest · Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad · Suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada · Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga Kreeta kujutav kunst · Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad.
Kehakunst -kunstnik eksponeerib oma keha, seda jälgitakse - etendus. Maakunst, Landart on 1960.a lõpus tekkinud kunstivorm, kus maastik ise pakub kunstilise kujundamise materjali, looduse ümberkujundamine. Minimalismist loodusmaterjalide näitusesaali toomine arenes edasi loodusesse minemisse, otse materjalide juurde. Alguses tehakse väikesed muudatused loodusobjektides ja maastikus, hiljem kaugeid ja asustamata regioone ümber kujundavaid hiidprojekte. Kunst väljub galeriidest, seostub keskkonnaprobleemide üldise teadvustamisega, muudab koha looduses või linnaruumis kunstiobjektiks. Graffiti- 1980.a tekib New Yorkis seinte ja metroojaamade, vagunite peale. Enamasti on selline tegevus olnud ühiskonna poolt taunitud ja põlatud, kas või kui omavoli võõra omandi kallal. Eriti ja väga jõhkralt trotsivad seinale kirjutajad seksuaaltabusid. Harrastati graffitit kampadena, hulkuvad vaestest perekondadest pärit napi haridusega noorukid. Oli välja
Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Loodust austav maakunst Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks
Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Loodust austav maakunst Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks
Hagia Triada). 20.saj alguses kaevati nende säilinud osad välja, neid konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõu. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Lossidel polnud paraadlikke sissekäike, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud
Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Maaja linnade keskustes kõrgusid astmikpüramiidid, valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, mida püstitati oluliste sündmuste tähistamiseks
Egeuse kunst Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suures lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümbes suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumis, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus
saare muistseid losse! Lossides oli sees laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Lossid olid ka majanduselu keskusteks. Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist ja laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede teostamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus
kompositsioone. 8. kohaspetsiifiline maakunst Alates kuuekümnendatest levima hakanud hipiliikumine ja tarbimisühiskonna kultus tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures mõõtkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada
portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede toestamiseks, vaid ka ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidele andsid ilmet vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad tihti kaetud krohviga, millele maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. · Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid
linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest
Selle pärast räägitakse tihti ka Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid.
paljude skulptuuridega Ülemise Belvedere arhitektuurne ilme moodustub tervest reast arhitektuurselt ühteliidetud paviljonist. Keskosa on kõrge mansardkatusega, otstes kuppeltornid, mis koos rikkaliku arhitektuurse dekooriga süvendavad lossi dünaamilist üldilmet. Viini endine ilmalik keskus Hofburg - koosneb paljudest erinevatest hoonetest, mille hulgast rahvusraamatukogu osa kuulub austria baroki suurepäraste näidete hulka. Selle põhikorrusest ja galeriidest koosneva hoone projekteeris ar.Fischer von Erlach jun. 77 Austria baroki väljapaistvaks meistriks võib pidada ka Jakob Prandtauerit ( 1660-1726 ). Tema kavatise järgi ehitatud Melki kloostrikiriku ( 1702- 26 ) soodne asukoht Doonau kõrgel kaldal rõhutab ehitisele omast vertikaalsust, mille läänetorne iseloomustavad jõud ja külluslik arhitektuurne dekoor
kakskümmend kaks niisugust kuninglikust soost printsi nagu dofään ja Burgundia hertsog ühes kõigi teenijate ja kaaskondadega, arvesse võtmata veel muid suuri isandaid ja keisrit ennast, kui see Pariisi tuli, samuti ka lõukoeri, kellel ses kuninglikus lossis oli oma eriline elamisruum. Lisame veel, et tol ajal koosnes ühe vürsti korter vähemalt üheteistkümnest saalist, paraadsaalist kuni palvetamissaalini, kõnelemata veel muudest galeriidest, vanniruumidest, aurusaunadest ja teistest «kõrvalistest ruumidest», mis ühelgi korteril ei puudunud, kõnelemata ka iga kuningliku külalise eraaedadest, köökidest, keldritest, serveerimisruu-midest, maja üldistest söögisaalidest, tagahoovidest, kus asusid kakskümmend kaks tööruumi, alates leivaküpse-tamisruumist kuni veinikeldriteni; sadat sorti mänguplatsidest, nimetagem vaid puumuna-, palli-, võru-mängu; tuvikongidest,
annaabi.ee 
