Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gaasijaotus mehhanism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nukkvõll, mehhanism, klapid, ketiga, dohc, rippklapid, küttesegu, rippuv, hammasratas, ajamiga, väntvõllGaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur
Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond,
· õlipump koos õlivõtturisõelaga (suction strainer); · õlifilter; · peakanal ja harukanalid (from main oil-pressure line to crankshaft bearing, connecting-road bearing & return flow pipe timing-gear case); · õlijahutusradiaator Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump (spur gear-type), · gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur),
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekollektor............................................
· Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda
välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku. Kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu, algab töötakt, kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna ning algab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad
Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku. Kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu, algab töötakt, kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna ning algab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad
1.7.2 Raam laager ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam
taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest asendist ülemisse, tekitab väntvõlli poolses osas enda järel hõrenduse. Kolvi teatud asendi korral avab kolvi alumine serv, silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks, samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu algab töötakt. Kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna, ning hakkab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga väljalaske akna ja sisselaske akna. Väljalaske aknast väljuvad surve all
-,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks . Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga . Neljataktilise mootori töötsükkel ..
vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll
1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi:
Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja.
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD.........................................................................................................
Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas
Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja.
..................................................................................14 2. ÜMBEREHITATUD JÕUALLIKAS .........................................................................................15 2.1. Mootori väliskarakteristika simulatsioon ............................................................................15 2.2. Väntmehhanism ja mootoriplokk ........................................................................................16 2.3. Gaasijaotus mehhanism . ......................................................................................................23 2.4. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................27 2.5. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................28 2.6. Sisselaskesüsteem . ..............................................................
Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter ● merevee termomeeter jahutist väljuval torul ● silindrikaanel olev magevee termomeeter SPM JUHTIMISSÜSTEEM SPM käivitussüsteem Käivitussüsteemi ükesandeks on mootori käivitamise ajal anda mootorile selline pöörlemiskiirus, mis tagaks küttesegu isesüttimise silindris. Seega: ● kolvi liikumiskiirus peab olema Cm =0,5 – 1, 0 m/s ● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem
Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli? Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5
9. Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks? Tava sisselaskeosa. Sekundaar nim pööriskambriks e. Pleenumiks, primaartorud runnerid. 10. Selgitage mootori täiteastme olemust! Seda võimet iseloomustabki selline näitaja nagu täiteaste, ehk inglise keelest tõlgituna mahuline efektiivsus e. volumetric efficiency, edaspidi VE. Kui kolb sisselasketakti ajal alla liigub, peaks ta ideaalis sisse tõmbama mahuliselt sama palju küttesegu, kuna just sellise ruumala kolb alla liikudes vabastab. Ometi ei suuda silinder tavaliselt oma töömahuga võrdset kogust küttesegu sisse tõmmata. Seda, kui suure osa silindri mahust mootor täita suudab, näitabki VE. (Sissetõmmatud gaasisegu/max.silindri ruumala =VE) 11. Milles seisneb inertsülelaade efekt vabalthingava mootori juures? tekib sisselaskes õhu liikumine lainetena. Efekt tekib kui klap veel suletetud ja kui avatakse tekibse efekt. 12
mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud.
mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse
Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2
ühel pool rõhk suurened ja teisel pool rõhk langeb ja õli hakkab voolama sinna poole kus on rõhk madalam. Sellega summutatakse tekkinud vibratsioone. 2.2.6 Gasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on mootori gaasijaotusprotsesside juhtimine silindrite täitmisel värske õhuga ja töötanud gaasidest puhastanisel. Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. 25 2.2.6.1 Nukkvõll Nukkvõll juhib klappide tööd, nende õigeaegset avanemist ja sulgemist. Nukkvõll asub masinate külgriiuli all plokk-karteris. Nukkvõll on valmistatud mitmest osadest- iga silindri jaoks on üks osa. Need osad on ühendatud omavahel poltidega. Igal osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste
Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu.
hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär
Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid, stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud antifriktsioonsulamiga. Alumises liuas puudub õlisoon, otstes on vaid õlitaskud
ei ole ainus valdkond, kus seda kasutatakse. 4 1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude 5
A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel.
kepsu alumises osas olevast puurdest Õlitamise põhimõtteskeem Peamagistraali kaudu suundub õli läbi kanalite ja puurete ka nukkvõllini ning määrib nukkvõlli laagreid ja nukke Töötava mootori korral on normaalne õlirõhk piirides 3...4 kgf/cm*. Rõhu langusest hoiatab armatuurlaual olev märgutuli, mille andur asub peamagistraalis ja süütab märgutule, kui õlirõhk langeb 0,4...0,8 kgf/cm* Õlipump Liigitatakse : Hammasratas pump Sisehambumisega pump Rootorpump Hammasratas õlipump Sisehambumisega õlipump Õlifiltrid püüda kinni õlis Ülesanne : kulumisel tekkivaid metalliosakesi ja küttesegu põlemisjääke. Jagunevad : Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad ( sisu saab vahetada) Tsentrifugaal õlifilter Õlivann ehk karteri kaan Ülesanne : Säilitada õli Kaitsta väntvõlli
(sepistatud) kolvid. Nende puuduseks on see, et nad on küllaltki suure soojuspaisumisega, nii et külm mootor, milles kolvid pole veel normaalsete mõõtudeni paisunud, võib olla väheke häälekas ning ka õli kulutada. Forged kolvid on üldjuhul teistest ka raskemad, kuna materjal on suurema tihedusega. Kolbide puhul on üheks teguriks ka kolvi kuju. See mõjutab nii surveastet kui küttesegu liikumist põlemiskambris ja selle põlemise efektiivsust. Kolvi ülemise pinna kuju järgi jagatakse kolvid flat top (lamedad), domed (kolvipind on kumer) ja dished (kolvipind on nõgus). Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja küttesegu põlemisel tekkiv surve ei läheks kolvist mööda karterisse ja et õli alt ei tungiks põlemiskambrisse, mis põhjustaks detonatsiooni
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses
annaabi.ee 
