Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuid...
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elek...
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elektrivoolu tö...
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. ...
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge ...
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus () Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ning aja korrutisega. 6.Elektrivoolu võimsus + valem N=UI, kus N on võimsus (W), U on pinge (V) ja I on voolutugevus (A) El. Voolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. 7. Ülesanded
Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest...
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivool...
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi taistusest. F=m*g A = U²/R * t F jõud ( 1N ) A elektrivoolu töö ( 1J ) R = Ri...
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (...
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: ...
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: ...
Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjo...
Alalisvoolu tekkimise tingimused: · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist · Peab eksisteerima see, mis liigub ja peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Miks metallid on head elektrijuhid?- väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda Juhtivuselektronid metallis: · Lanegukandjateks on metalli aatomis väliskihi elektronid ehk valentselektronid · Valentselektrone mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses nimetatakse juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S...
1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal ava...
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakenda...
Füüsika 1.Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T ...
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutuge...
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - int...
V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus r - eritakistus ...
1. Kuidas tekib elektrivool? Millest ta sõltub? Elektrivool tekib laengukandjate suunatud liikumisest. Selle iseloomustavaks suuruseks on voolutugevus, mis näitab kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus. Voolu suunaks on kokku lepitud positiivsete laengute suunatud liikumise suund. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivliikumine. I=q/t I=Sven (e-elektroni laen; n-elektronide konsentratsioon) 2. Sõnasta Ohmi seadus? Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel I=U/R (I voolutugevus 1A; U-pinge 1V; R-takistus 1Ὼ) 3. Sõnasta takistus ja millest ta sõltub? Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. R=ρl/S (R-takistus 1Ὼ; ρ-tihedus 1kg/mᶟ; l-pikkus 1m; S-pindala 1m²) Mida pikem ja peenem on juhe ja mida suurem on juhtme materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 4. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi ...
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
Füüsika kontrolltöö: ELEKTRIVOOL 1. Mis on elektrivool? Mis on selle valem? Elektrivooluks nim. vabade laetud osakeste suunatud liikumist. • Vabad laetud osakesed on oma kohalt lahkunud osakesed (vabad elektronid, ioonid). Elektrivoolu iseloomustatakse voolu tugevuse abil: I = Q/t q - laeng (c) t - aeg (s) I - voolutugevus 1A=1 l/s mA (jaga 1000ga!) elektronid - n 2. Mis on ohmi seadus? Mis on selle valem? Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust - voolutugevust, pinget ja takistust. • Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R U=I x R R=U/I I - voolutugevus (A) U - pinge (V) R - takistus (oom) • Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t ...
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega ja protsessi kestvusega. m = k * I *t ( Q = It ) VALEMI...
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei ...
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elekt...
Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ; 1C ( kulon)) 3. Elektritakistus. Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper pinge U 1V (volt ) Takistus= v...
Teooria küsimused 1. Mille ühik on 1V? Pinge ühik 2. Mille ühik on 1W? Voolu võimsuse ühik 3. Mis on nulljuhtme ja faasijuhtme vahe? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4. Mis on kaitse? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 5. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. 6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti? Kohtkindel elektritarviti on tarviti, mille ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist. (nt. elektripliit, pesumasin, osa valgusteid ) 7. Mis on/mida nimetatakse elektrivoolu tööks? Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis...
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetaks...
Elektrilaeng- on keha iseloomustav füüsikaline suurus. Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis: q või Q, ühiku tähis C(kulon). Q= It Elektrivool- nimetatakse laengukandjate suunatud liikumiseks. Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt...
Alalisvool 1. Mis on alalisvool? Elektrivool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (pos. pooluselt negatiivsele) Nt: aku, patarei 2. Juhtivuselektronid? Valentselektronid(metalli aatomi väliskihi elektronid), mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses 3. Voolutugevust määravad suurused/valem? Voolutugevus laengute liikumiskiirus juhis. 4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektrit...
Alalisvool 1. Elektrivoolu tekkimise tingimused(2) Elektrivool Laetud osakeste suunatud liikumine, voolab elektronides (metalljuhtmes) Kokkuleppeline suund on positiivsete laengute liikumise suund Temp tõustes metallkeha takistus suureneb · Vabade laengukandjate olemasolu · Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud 2. Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng I= -ENSV · -E Elektroni laeng · N kontsentratsioon · S juhi ristlõike pindala · V suunatud liikumise kiirus 3. Ohmi seadus (takistuse põhjus, millest sõltub) Takistus Vastastikmõju kristallivõre aatomitega · Põhjus: · Sõltub: 4. Takistuse sõltumine temperatuurist · Kui metallis takistus suureneb, siis temp kasvab · Suureneb eritakistus, kuna vastastikmõju aatomitega suureneb · Dielektrikute ja poolelektrikute takistus vähe...
ELEKTRIÕPETUSE ARENG SISSEJUHATUS Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat...
F Ü Ü S I K A P Õ H I K O O L I L E Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3 Mass m Kg [roo]=m/V Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m Aeg t s V=s/t Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale ...
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenuta...
Elektrimahtuvus. -Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/ U -Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks. -Kondensaatori mahtyvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid. Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukan...
Füüsikaline suurus Tähis Valem Ühik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusjõud F F = m*g N üleslükkejõud F=g*V (r - roo) raskuskirendus g N/kg , m/s2 rõhk P, p P=F/S Pa p = *g*h (r - roo) pindala S m2 kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l ...
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Ele...
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s) 4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi? Ampermeetrit ü...
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R) Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus · I on juhis ku...
1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Va...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül Ohmi seadus – voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
