TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha
= 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1): 68,30 + 67,50 + 69,10 + 69,10 + 68,00 + 69,00 + 68,50 + 68,30 + 69,15 + 68,90 ds = = 68,59mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1)
0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 29,90 + 29,80 + 29,80 + 29,80 + 29,90 + 29,80 + 30,00 + 29,80 + 29,70 + 29,90 dS = = 29,840mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1) = 0,95
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004
d 2 3∙ 0,0049+2 ∙ 0,0729+ 2∙ 0,181+2 ∙0,0289+ 0,0009 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0058 mm2 10 10 ∑¿ i =1 Mõõtmiste rea määramatus: ´ U A ( d)=2,3∙ √ 0,0058 10∙ 9 =0,0185 mm t v , β=2,3 v= n-1 = 10-1 = 9 β= 0,95 Mõõteriistast tingitud määramatus: d´
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2
Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 p 2 0.1 2 d (d j ) t , 0.10 2.0 2 0.12 mm 3 3 Vastus: toru välisläbimõõt d = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Toru ristlõikepindala arvutamine. 2 S 4 dV d S2 S 3.14 4 35.17 2 31.47 2 193.56 mm 2 S d V2 d S2 35.17 2 31.47 2 0.002 0.123 4 4 S d S d S d S 1.57 31.47 0.12 5.93 d S 2 S d V d V d V 1.57 35.17 0.17 9.39 d V 2 2 2 S S
Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 p 2 0.1 2 d (d j ) t , 0.10 2.0 2 0.12 mm 3 3 Vastus: toru välisläbimõõt d = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Toru ristlõikepindala arvutamine. 2 S 4 dV d S2 S 3.14 4 35.17 2 31.47 2 193.56 mm 2 S d V2 d S2 35.17 2 31.47 2 0.002 0.123 4 4 S d S d S d S 1.57 31.47 0.12 5.93 d S 2 S d V d V d V 1.57 35.17 0.17 9.39 d V 2 2 2 S S
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 21.02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt.
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga kord
Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine. Katse nr. Mõõdetav 1 2 3 4 5 suurus Objekt-mikromeetri jaotiste arv n Mikroskoobi skaalajaotiste arv m Mikroskoobi skaalajaotise väärtus a a ............... ........... Tabel 2 Pindpinevusteguri määramine. Katse
. (3) Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: p = ρ g h (4) kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Tabel 1. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul 116,80cm 0,71mm Veesamba kõrgus h2 katse lõpul 111,50cm 0,71mm h1 h2 114,15cm 0,50mm 2 Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l 80,90cm 0,71mm Väljavoolanud vee ruumala V 159ml 1,6ml Kapillaari raadius r 0,45mm 0,005mm
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.............................................................................
Vaatevälja poolte intensiivsused peavad sel juhul olema erinevad: (vt joonise 21.2 vasakvõi parempoolset osa). Fokuseeritud pildi korral on heleda ja tumeda poolringi lahutusjoon selgepiiriline. 3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1 I 2 kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1 I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1 I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud
tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (Soovitame nii tõusu kui tema määramatuse leidmiseks kasutada füüsika II praktikumi arvutites olevat programmi “Lineaarne regressioon”. Selle kasutusjuhendi leiate töö nr 6 lisast.) Lähtudes tõusust, arvutage välja läätse kõverusraadius. Hinnake tema laiendatud liitmääramatus. 3 Tabel 14.1 Mõõteskaala lugem Rõnga jrk Vasak äär Parem äär l p lv r j2 nr lv lp rj 2 j 1 2 3 4 5 6 7 8 4 3. Arvutused koos veaarvutusega. rj 1) Leian Newtoni rõnga raadiust (tulemused kannan tabelisse 14.1):
4. Lülitan vool elektromagneti ahelasse ja jälgin, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullistan ajamõõtja. 5. Lasen süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerin aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Kordan mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kannan tabelisse 1. 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades 2s 2s 2s a 21 22 ... 2n t1 t2 tn peab kehtima seos . 2.2 Newtoni teise seaduse kontroll. 1. Lülitan aja mõõtmise süsteem vajalikule režiimile. a1 F1 a2 F2 2. Seose kontrollimiseks asetan koormisele C ja C´ lisakoormised nii, et m1>m1′. 3
8 22 0,008349007 5,3 10 3 1 1,63934 1011 m 5,3 10 3 2 kg 5) Elektroni erilaengu e/m laiendatud määramatus: Ua laiendmääramatus: ep U С (U a ) U B U a m t 3 t , 2,0 e p 0,05 0,95 0,05 U С (U a ) 2,0 0,033V 3 Bk laiendmääramatus: ep U С ( I sk ) U B I sk m t 3
mõõtmise sooritamiseks nimetatud meetodil, ning mis peaks olema kirjeldatud vastavas dokumendis, nii üksikasjalikult, et mõõtja võib sooritada mõõtmise ilma täiendava infota. 25. Mõõdis Mõõdis on teatud ajahetkel mõõtmise teel saadud suuruse väärtuse koguseline hinnang. Mõõdis on mõõtesuuruse väärtuse suuruse üksikhinnag. Mõõdisesk võib olla mõõtevahendi näit, saadud lugem või mingi muu mõõtmise tulemusena saadud kvantitatiivne info. Dimensioonita suuruse mõõdist väjendatatakse ainult numbri abil. Kui mõõdist ei saa väljendada arvu ja ühiku korrutisena, võib seda iseloomustada väärtustega, mis on saadud kas kokkuleppelise skaala, mõõtetoimingu kirjelduse või nende mõlema abil. Saadud üksikmõõtmised moodustavad tavaliselt mõõdiste kogumi, mille põhjal saab määrata mõõtetulemuse. 26. Mõõtetulemus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3
N Nr. g cm s s s N/m s Tabel 2. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Vedru nr. …………… m=………………………… T=………………………… Katse Ao, At, t, , Nr. cm n cm s s-1 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C mi U B mi m t 3 (1) t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus:
.......................................... 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3
sarnaseks, seal saime kiiruseks 329,168 (m/s), mis on veidi erinev käsiraamatus tooduga. Vaadates õhu moolsoojuse suhet, siis võime väita, et 2. tabel on rohkem sarnasem käsiraamatuga, kui esimese tabeli andmed. Vähem samalaadsed tulemused võisid olla tingitud sellest, et mõõtmised on teostatud ebatäpselt. 5. SILINDRI INERTSMOMEMNT 5.1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 5.2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 5.3 Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: mv 2 I 2 Wk= + (7) 2 2 m - silindri mass (kg)
9.2 Liitmääramatus uB hinnatud komponentide alusel, ühele detailile ja ühele mõõt misele. Mõõtemudel oli B=BREF+A+C+ faktorid. Iga komponent omad määramatust ja liitmääramatus on leitav : 2.00000457 ub= 3 4.00000914 See ongi U= 5 mm laiendmääramatus Igal osalisel on liitmääramatus leitav alltoodud põhimõtetel. 1)Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI Referentspinna B mõõtmisel, nt kruvik ja A+C mõõtmisel kellindikaator+ kellindokaatori paikapanek pikkusplaadiga uMI=U/1= 0.002058967 Lugemi võtmise määramatus uREAD=0.00057735mm Digitaalse inikaatorkella jaotisväärtus JV=0,001 mm QuickTime decompressor are andthis needed to see a picture. uRE=0,001/ =0,005774 mm
= 2/1 1 1>>0 0 0 > > -1 -1 -1 > > -3 Stabiilsustegur k 4,0 8,2/(1,05 + ) 7,81 7,81 - 6,29 + 9,782 23,9 5,98 (1 - )2 NÄIDE 3.1 Tsentriliselt surutud RK 4 posti efektiivristlõike leidmine Leida tsentriliselt surutud nelikanttorust posti 250×250×6 efektiivristlõige. Post on terasest S355 (fy = 355 N/mm2 ja fu = 510 N/mm2). Profiili 250×250×6 ristlõikepindala A = 5763 mm2. Määrame tabeli 3.1(1) järgi varda ristlõikeklassi. Profiili 250×250×6 külje puhaslaiuseks võib võtta eeltoodu kohaselt c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm; c 232 235 235 = = 38,7 > 42 = 42 = 42 = 42 × 0,81 = 34 vt tabel 3.1(1) t 6 fy 355 - seega ristlõige kuulub 4. klassi.
See on tingitud katsekeha plastsetest deformatsioonidest tingitud jõu vähenemisest, millele järgneb koormamise jätkumisel tõus uue maksimumini. Sedasorti ajutine langus võib esineda enne lõplikku purunemist mitu korda. Iga proovikeha survetugevus Rs (N/mm2) leitakse valemiga (3): F Rs = (3) S kus F suurim jõud, mida proovikeha talus (N); S proovikeha ristlõikepindala (mm2). Telliste survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Spetsifikatsioonile vastavuse hindamiseks kasutatav survetugevuse väärtus võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
