Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid võimaldavad kasutada jähem jõudu, aga kaotada teepikkusega. Kogutöö jääb aga samaks(Reegel A= F x s). Lihtmehhanismid on näiteks: kang, kaldpind ja plokk. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Kangiks nimetatakse keha, mida annab pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui mõlemale kangi poolele mõjuv jõud on võrdne. Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi lihtmehhanismiga pole võimalik võita töös.
Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täisp...
LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS MIS ON LIHTMEHHANISMID? • Lihtmehhanism on lihtmehhanism, mis võimaldab kasutada vähem jõudu aga selle võrra kaotatakse ka sama palju teepikkusest. • Ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös. Nii palju, kui VÕIDAME jõus, nii palju KAOTAME teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk
vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õlg Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2 LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Lihtmehhanismi abil saab muuta ülekantava jõu suurust, kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. Võites jõus, kaotatakse teepikkuses. Tali koosneb kahest plokist, ühte plokki nim. liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks. Plokk kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast. Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis
Valge valgus on liitvalgus, see koosneb 7 spektrivärvi valgusest. Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Esimesena lahutas valge valguse spektriks Isac Newton 1666.a. Valge värv peegeldab ükskõik mis värvuse. Kui üks värv neelab teise värvi siis ta muutub mustaks. Kui värv peegeldab endale vastavat samat värvi valgust siis ta säilitab oma värvi kuna ta peegeldab enda värvi. Mehaanika kuldreegel Niipalju kui me võidame jõus kaotame me teepikkuses. Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid on väga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde. Näiteks: plokk, kang, kruvi jne. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. P-rõhk, P=F/S (jõud(N) jagatud pindalaga (meetrit ruudus)) 1 njuton/ruutmeetri kohta= 1Pa (paskaal). Valemist näeme et rõhk sõltub S-ist. Suure pindala korral on rõhk väiksem aga väikse pindala korral on rõhk suurem. Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus (17.saj B
Keha kiirusest: Jõu rakenduspunkt Jõu rakenduspunkt punkt, kuhu jõud on rakendatud. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehhaanika kuldreegli sisu seisneb selles, et ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Lihtmehhanismid Nt: hammasratasülekanne, kang jne. -Ei viitsinud kõike maha kirjutada :P - Valemid Töö (A) = F*s [1J] Jõud (F) = m*g [1N] Võimsus (N) = A/t [1W] Mass (m) = F/g [1KG] Aeg (t) = A/N [1SEK] Teepikkus (s) = V*t [1M] Kineetiline Enrg (EKIN) = (m*v2)/2 [1J] Potentsiaalne Enrg (EPOT) = m*g*h [1J] Raskustegur (g) = 9,8 N/kg
Kineetiline energia- liikumise energia. Potensiaalne energia- vastastikmõju energia. Raskusjõu potensiaalne energia. Elastsusjõu potensiaalne energia- tekib keha kuju deformeerumisel. · Defineeri keha jäikuse mõiste. · Sõnasta energia jäävuse seadus suletud süsteemi jaoks. Energiajäävuseseadus suletud süsteemis: Energia ei teki ega kao, vainf muundub ühest liigist teise. · Nimeta lihtmehhanisme. kang, plokid, kaldpind, kiil, koogukaev. · Mida lihtmehhanismid võimaldavad? Lihtmehhanisid lihtsustavad töö tegemist. · Millist tööd nimetatakse kasulikuks, millist kogu tööks? Tööd mida tehakse ilma lihtmehhanismideta nim. Kasulikuks tööks. Nende abil tehtavat tööd aga kogu tööks. · Mida väljendab mehhanismi kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogu tööst, moodustab kasulik töö protsentides.
Võimsus Füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust vatt (W) J:s Energia Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse keha või kehade süsteemi võimaliku tööga antud olekus Kineetiline energia Energia, mis kehal on tema liikumise tõttu Potentsiaalne energia Energia, mis on tingitud keha või keha osade vastatikusest asendist (Vastatikmõjust) Lihtmehhanismid Seadmed, mille abil saab võita jõus Kang Kõva keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti Liikumatu plokk Soonega ratas, mille abil saab tõsta raskusi(ei anna võitu jõus-et muuta jõu mõjumise suunda) Kaldpind annab võitu jõus: kaldpinna pikkus jagatud kaldpinna kõrgus Õhurõhk Rõhk, mida avaldab maad ümbritsev õhukiht selles asetsevatele kehadele 1mmHg=133Pa
tööks. Lihtmehhanismi abil tehtud tööd nimetatakse kogu tööks. Kogu töö on alati suurem kasulikust tööst, sest sellele lisandub töö, mis kulub takistusjõududele ja mehhanismi enda raskuse tõstmisele. Iga masinat, mille abil tööd tehakse iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, millise osa kogu tööst, moodustab kasulik töö protsentides. Valem: on kasulik ja on kogu töö (1J). ● Nimeta lihtmehhanisme. ● Mida lihtmehhanismid võimaldavad? ● Millist tööd nimetatakse kasulikuks, millist kogu tööks? ● Mida väljendab mehhanismi kasutegur? 13 tund: Praktiline töö kaldpinna kasuteguri määramisele. 14 tund: IV kontrolltöö teoreetilistele küsimustele 11. ja 13. tunnis õpitud teemadel ning valemite rakendamise oskusel ülesannete lahendamisel. (Vaata märgitud küsimusi ja õpi nende järgi) Füüsika üldprintsiibid.
48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest. 49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fhµ . N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud. 50. µ on (liuge-)hôôrdetegur, mis näitab kui suure osa rôhumisjôust moodustab hôôrdejôud( µ = Fh / N ). Horisontaalsel pinnal N = P ja Fh = µ . m . g. Staatika 51. Lihtmehhanismid on seadmed, mis lihtsustavad tööd vähendades vôi muutes jôu suunda. Näiteks: plokid, kang, kaldpind, tali, pöör, kruvi, reduktorid... 52. Liikumatu ploki pöörlimistelg on paigal ja sellega saab muuta vaid jôu suunda. Liikuv plokk tôuseb ja langeb koos koormusega ning temaga saaks jôudu vähendada kaks korda. 53. Mehhanismi kasutegur näitab kasulikuks tööks kulunud ja kogu tööna tehtud energia suhet protsentides. = Akas./A kogu · 100% = Nkas. /N kogu· 100% 54
annaabi.ee 
