Essee Valgusallikas Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest (päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt
Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt: elektrivool, päevavalguslamp, säästulamp, valgus ise, keemiline reaktsioon) 8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9
Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga Tagapeegel peegeldab valgust kindlas suunas Kumerhajutab Nõguskoondab Murdumisseaduspärasus valguse levimisel opt hõr. Opt tih. keskonda murdub valgus ristsirge poole nt. hõredam õhk tihedam klaas Valguse levimisel opt tih. Opt hõr keskkonda murdub valguskiir ristsirgest eemale nt hõr õhk tih klaas. Ülesanded F=0,4m D=?
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind
a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. 6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik?
MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1 AASTA JOOKSUL LIGIKAUDU 300000km/h (PÕHJANAELA KAUGUS MAAST 430 VALGUSAASTAT;) MIS ON VARI? Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust vari. TÄISVARI, POOLVARI POOLVARI JA TÄISVARI
VARI JA VALGUSE MURDUMINE Vari tekib sellepärast, et valgus levib sirgjooneliselt. Väike valgusallikas tekitab täisvarju ruumi piirkond mida valgusallikas ei valgusta. Suur valgusallikas või mitu väikest valgusallikat tekitab täisvarju ja poolvarju(see on täisvarju ümber). SUUNATUD VALGUS HAJUV VALGUS Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga.
kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt. Valge, must ja hall pind - Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest vähemalt 95%, loetakse valgeks. Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest alla 5% loetakse mustaks. Keha pinda , millele peegeldub pinnale langevast valgusest 5% - 95%, loetakse halliks. Vari - Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda,mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse, piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
· Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund ·
Doppler efekt Valgust lahutatakse spektriks, klaasprisma või difraktsioonivõre abil. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja küllalt tihedad gaasid. Joonspektri tekitavad hõredad gaasid ja aurud kõrgel temperatuuril või elektrilahenduse mõjul. Igal elemendil on iseloomulik joonspekter.Neeldumisspektri tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga asub pidevspektrit andev valgusallikas.Neeldumisjooned asuvad täpselt samades kohtades,kus asuksid antud gaasi kiirgusjooned.Seega saab spektrite uurimisega teha kindaks valgust kiirgavate või neelavate gaaside keemilist koostist. Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist. Järelikult on võimalik määrata tähtede temperatuuri. Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti...
ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus. Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest. Näeme, et see osa on
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB21 Kaitstud: Töö nr. 14 (optika) OT MALUSI SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Malusi seaduse katseline Optiline pink,2 polaroidi, fotoelement , kontrollimine. mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem O P A F Töö käik 1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub
sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Suuremõõtmeliseks valgusallikaks võib lugeda küünlaleeki, elektripirni lae või laualambis, väikesemõõtmeliseks aga taskulambi hõõgniiti.Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkond, milles valgus levib, mõnikord ka valguse levimise suunda. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valguallikast.Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks päike, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga)
Selleks, et valgus silma ei kiirgaks kantakse päikeseprille, sest need neelavad valguse ja see enam ei ärrita liigselt silma. Valge pind peegeldab talle langenud valgusest 95 % ja must pind peegeldab langenud valgusest 5 %. Nägemine. Valgus on nähtav siis kui see levib silma. Valguallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Osad loomad kes väidetavaltnäevad pimedas ei näee tegelikult täispimeduses. Vari. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks.
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumi...
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 11.04.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT FRESNELI DIFRAKTSIOON ÜMMARGUSE AVA KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Ümmarguse ava difraktsioonpildi uurimine, Valgusallikas, ekraanid avadega, valgusfilter, okulaar, optiline valguse lainepikkuse määramine. pink. Skeem Töö käik. 1. Asetage detailid optilisele pingile skeemi kohaselt. Ekraanide 3 ja 4 asend optilisel pingil on fikseeritud. Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda. Lülitage sisse valgusallikas 1. 2. Okulaar 5 kinnitage alusele nii, et difraktsioonpilt jääks okulaari vaatevälja keskele. 3
Keha pinda mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. *VALGUSE NEELDUMINE Tumedad kehad neelavad suure os valgusest ja peegelduvad vähe see tõttu soojenevad need kiiremini. Heledad kehad peegeldavad suure osa vagusest ja see tõttu soojenevad need aeglaselt. Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis ku see silma levib. *VARI Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkond eseme taga , mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari tekib suunatud valgusest. Hajusa valguse korral, näiteks pilves ilmaga , varju ei teki. vari väokese valgusallika korral. vari suurema valgusallika korral. *PERISKOOP Periskoopi kasutatakse tõkke taha vaatamiseks.
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.
2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus (0,1) Renoveerimisplaani koostamine 7 päeva (1,2) Töötajate palkamine 5 päeva (1,3) Mööbli eemaldamine 0,5 päeva (2,5) Vajalike tarvete ostmine ja laenutamine 1,5 päeva
Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim
Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal
· Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog.
C D Ringtuleaparaadid. Silinderläätse valgusvihk projitseeritakse ekraanile ja saadakse rõhtsalt paiknev valgusriba ABCD (joon. 3). Ekraanile läätse optilise telje kõrgusele kantakse rõhtjoon OO. Joon peab valgusriba jagama kahte võrdsesse ossa. Kui joon ei paikne riba keskel, tuleb valgusallikat püstsuunas nihutada riba laiema osa poole kuni poolte laiuse võrdsustumiselu. Sellega ongi valgusallikas püstsuunas fokuseeritud. Rõhtsuunas fokuseerimiseks pööratakse valgustusaparaati püsttelje ümber. Kui pööramise ajal valgusriba laius ei muutu, on lamp õiges asendis. Kui aga valgusriba laius pööramisel muutub, tuleb jälgida, milline läätse külg põhjustab laienemise. Valgusallikat nihutatakse läätse sellelt küljelt kaugemale senikaua, kuni valgusriba laiuse muutumine aparaadi pöörlemisel lakkab. Suundtuleaparaadid
sajandi lõpuni. ISELOOMUSTUS Realistid üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Objektiivsus: Nad maalisid seda, mida nägid. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maaliti inimesi ja argielu, ka elu varjukülgi. ISELOOMUSTUS Kasutati looduses nähtavaid üksikasju, toone ja kompositsiooni. Tumedaid ja poriseid värve ei asendatud erksamate ja harmoonilisematega. Väga varjundirikkad. Kujutatud valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. JEAN FRANCOIS MILLET "Viljakoristajad" HONORE DAUMIER "Crispin ja Scapin" GUSTAVE COURBET "Tere, härra Courbet" KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst (24.04.2011) J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" T.Viirand "Kunstiraamat noortele"
Ühtlases keskkonnas valguse levimine · Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. · ühtlasel keskkonnal levib valgus sirgjooneliselt sest, see koosneb kõikjal samadest ainetest ja aineosakesed paiknevad sama tihedusega. Valguse kiirus · Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus sealhulgas valgus. · Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. · Kõige suurem valgus kiirus on vaakumis. Vari · Varjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta · Kui valguse teele jääb mingi ese või objekt siis valgus sellest läbi ei paista ja tekibki vari. Siin on valg keh usele ae j tte äänud
• Väiketähtedega tekst on paremini loetav kui suurtähtedega tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad • Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri ———————————————————- Valguse temaatiline funktsioon: Esinejat saab näidata positiivselt soojas valguses (ta näib sümpaatne). Objektide vms esiletoomine valgusega — valguse osutav funktsioon (tekstuuri näitamine). Pehme valgus — suur valgusallikas, inimene näeb ilus välja. Terav valgus — väike valgusallikas, õudusfilmi efekt, teravad varjud. Suunatud valgus — kunstiline motiiv, pool nägu valgustatud. Vari kui info — varjud kannavad sõnumit (nt. ratsanik pealtvaates, näha on hobuse vari) Kolmepunktivalgus — klassikaline kolmepunkti skeem: Peavalgus — toob välja objekti või sündmuse. Anonüümsuse puhul tagant valgus, tekib siluett. Täitevalgus — täidab varju jäänud alasid, nõrgem valgus
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest
tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil mimiviiruselt. Kokku saadi 198 pilti. Iga pilt vastas ühele mimiviiruse orientatsioonile. Nendest piltidest õnnestus saada uuritava objekti ruumiline struktuur.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Trimble S3 ja VX võrdlemine Juhendaja: Kalle Haage Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on erinevate mõõteinstrumentide võrdlemine, milleks olen valiud tahhümeetrid. Võrdlen Trimble tooteid S3 ja VX. Tahhümeeter on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Selles on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim ühemehe käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja vähen...
s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8. Mida kujutab endast 3D nägemine? - Ühte silma hakkab valgus hilinema sellepärast näeme ruumiliselt. 9. Koosta ise pikksilm. 10. Hajutaval läätsel asub fookuskaugusel .... Valgusallikas 11. Nimeta seade kus kasutatakse hajutavat läätse. - teleskoop, pikksilm 12. Leia läätse optiline tugevus dioprites. 13. Leia oma prillide fookuskaugus - minul küll prille ei ole, aga mu ema prillide fookuskaugus on umbes 30cm (lugemisprillid).
lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6. Geiser- kuumaveeallikas 7. Troon- valitseja iste/tool 8. Droon- mehitamata õhusõiduk 9. Kong- ruum, kellegi kinni hoidmiseks (nt. vangikong) 10. Gong- löökpill Kirjuta piktogrammide tähendused: 1
Maastikel, ei osak inimene eriti hästi hinnata objektide kaugust. Mäestike jurues on asi nii, et õhu puhtus kiirgab valgust kiiremini, ning meie silmale tundub, et mäestik või mägi on meile üsna lähedal. Tehgelikult on mägi palju kaugemal kui me seda ette kujutasime. Kehade nägemiseks vajav valgus Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt. Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus
paigutada arvutitöökohast võimalikult kaugele. Kontoris tekitavad müra põhiliselt server, printer, koopiamasin ja arvuti. Server on soovitatav paigutada mürasummutatava barjääri taha või kappi. • Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik valgus. Valgustingimuste reguleerimiseks peavad akendel olema heledavärvilised läbipaistmatud pikilamellkardinad. • Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning kohtvalgustit arvutitöökohal. • Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. • Valgus ei tohiks tulla kuvari tagant. Valgusallikas, aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti. • Üld-ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötajate nägemisteravust.
energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool, ergastamine- aatomitele energ andmise teel nende viimine kõrgemasse energia olekusse, ergastamise viisid: soojendamine, elektriväljas kiirendatud elkt, eksotermiselt, fotoluminestsents- valgusega erg. Kiirgamise iseloom: spontaanne- iseeneslik kiirgus, stimuleeritud- sunnitud kiirgus
rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad. Elektritoide arvutite juurde juhitakse nõnda, et oleks tagatud elektriohutus. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 1823C ja suhteline õhuniiskus 4070%. Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Üldvalgustus peab tagama piisava tööpinna valguse. Loomulik valguse reguleerimise jaoks peavad akendel olema valgust reguleerivad katted. Nõuded kuvariga töötamise kohale on selleks, et ei tekiks pingeid kätes, õlavöötmes, seljas ega reites ja säärtes. Nõuded arvutile ja kuvarile on eelkõige selleks, et ei väsiks silmad. Nõuded töökeskkonnale on selleks, et päike
Spekter tekib sellepärast, et pikem laine paindub rohkem tõkke taha kui lühike. Neid spektreid kasutatakse ainete kindlakstegemisel, tähe pinnatemp. määramiseks, tähtede kauguse ja kiiruse määramiseks. Difraktsiooninähtus näitab, et valguse puhul on tegemist lainetusega. 5. Geomeetrilise optika mõisted. Valguse peegeldumise seadus ja kujutis tasapeeglis. Geomeetriline optika on optika osa, mis uurib valguskiirte liikumist. Selle aluseks on mitmed mõisted: valguspunkt- valgusallikas, mille mõõtmeid me ei arvesta. Valguskiir- joon, mis näitab valguse energia levimise suunda. Ka selle mõõtmeid me ei arvesta. Geomeetrilises optika üks oluline seadus: valguse peegeldumise seadus- langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal, asuvad ühes tasapinnas ja langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Kujutis tasapeeglis: tasapeeglis tekib kujutis teiselpool peeglit sama kaugel kui oli peegel ise. See kujutis on sama suur ja näiv. 6
Lisaks sellele, et silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm, ei tohi ekraan võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema. Ekraan peab olema puhas. Milline peaks olema kontoritöötaja töökeskkond · Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik valgustus. Valgustingimuste reguleerimiseks peavad akendel olema heledavärvilised läbipaistmatud pikilamellkardinad. · Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning kohtvalgustit arvutitöökohal. · Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. · Valgus ei tohiks tulla kuvari tagant (näiteks on kuvar asetatud nii, et aknavalgus on töötaja vaateväljas). Valgusallikas, aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti. · Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja
"Kohumine ehk tervist härra Courbet " VEEL TUNNUSEID · Maaliti seda, mida nähti · Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati · Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone · Toone ei asendatud erksamate või harmoonilisematega · Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas ILJA REPIN "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile" REALISTID · Prantsusmaal: Gustave Courbet, Jean-François Millet, Honoré Daumier, Camille Corot, Henri Fantin-Latour, Rosa Bonheur · Hollandis: Jozef Israëls, Jacob Maris · Venemaal: Ilja Repin, Ivan Kramskoi, Vassili Surikov, Vassili Perov, Nikolai Ge, Viktor Vasnetsov · Saksamaal: Rudolf Epp, Wilhelm Leibl, Adolph Menzel · Poolas: Józef Chelmoski, Aleksander Gierymski
joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus: välise elekromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Laser: stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. Light amplification of stimulated emission of radiation.
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus
teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus. Vastandlikkus: Jumalikkuse rõhutamine: taeva kullases tules, taevani tõustes, taeva müristamine (jumala võimsus), selge, sinine taevas, pilvede sülesta (jumala silme all, jumal
Optika jaguneb: Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Geomeetriline optika- uurib valguse levimise seadusi. Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurga eeldusel, et valgusallikas on küllalt punktikujuline ja väike võrreldes kaugusega vaatlejast või valgustatavast pinnast Mida iseloomustab pinna valgustatus? (tähis ja ühik ka) E (lx) (luks) Pinnavalgustatus iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga. Millest sõltub pinna valgustatus?(valem ja tähiste selgitused ka) E= Icos / r E- pinna valgustatus I- valgustugevus cos - valguse langevus nurk r- kõrgus, kus valgusti asub
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSA...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
