Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks). sin = n 21 langemisnurk, murdumisnurk sin Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks. n2 v1 c
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks). sin = n 21 langemisnurk, murdumisnurk sin Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks. n2 v1 c
FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus
Murdumine Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka murdub ehk muudab oma liikumissuunda. Murdumisseadus Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. v sin ns = 1 = v2 sin - murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja ns näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimesse keskkonda (selle, kust laine tuleb). n2 ns = n1 Absoluutne murdumisnäitaja na antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. c c valguskiirus vaakumis na = v v valguse kiirus aines Dispersioon aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest (või sagedusest). Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi
. 3.Valguse peegeldumise seadus langev, peegelduv kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asetsevad ühel tasandil, kusjuures = 4.Valguse murdumise seadus langev, murduv kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asetsevad ühel tasandil, kusjuures langemis()- ja murdumisnurga() siinuste suhe on jääv suurus. Sin/sin = n( ) 4.Valguse murdumine Murdumisnäitaja iseloomustab elektromagnetlaine levimiskiiruste ja lainepikkuste suhet. 5.Valguse dispersioon murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (sagedusest). Dispersiooni tottu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Spektroskoop aparaat spektrite tekitamiseks ja uurimiseks. 6.Valguse kiirgumine ja neeldumine, joonspekter, pidevspekter 7.Footon on valguskvant. Keha kiirgab ja neelab energiat kvantide kaupa. Footoni energia hf=E f kiirguva voi neelduva elektromagnetlaine sagedus, h - Plancki konstant Footoni energia uhik on 1eV.
näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumise nurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Suhteline murdumisnäitaja n21 Absoluutne murdumisnäitaja n1 sin sin n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas
Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis I, ühik A. Valem: I=U/R ; I=q/t Takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool. Tähis R, ühik 1=1 V/A. 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu tugevusega 1A. Valem: R=(l/S) (l takistuse pikkus, S ristlõikepindala, aine eritakistus) Eritakistuse ühik 1m Jadaühendus: Vool ei hargne, voolutugevus on kõikides juhtides sama (I=I =I ), kogupinge võrdub osapingete summaga (U=U +U ), kogutakistus võrdub osatakistuste summaga (R=R +R ). Rööpühendus: Vool hargneb, voolutugevus põhijuhis võrdub harude voolutugevuste summaga (I=I +I ), pinge kõikide juhtide otstel on sama (U=U =U ), kogutakistuse pöördväärtus võrdub osatakistuste pöördväärtuste summaga R=R +R Elektrivoolu töö on töö, mida teeb voolu kulgemisel juhis elektrijõud laengukandjate liikumist
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda
Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge on ühes tasandis. 2. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. sin / sin = n ; n=n2/n1 Absoluutne murdumisnäitaja = Murdumisnäitaja on suhteline füsikaline suurus, mis näitab mitu korda on valgus kiirus aines väiksem kui vaakumis. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna murdumisnäitajasse. Dispersioon on keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest Spekter on valguse intensiivsuse jaotus lainepikkuste järgi. Näiv kujutis on kujutis, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid mida on silmaga võimalik näha.
magnetvoo muutumise kiirusega. . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Thompsoni valem kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Einsteini valem fotoefekti kohta hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. Bohri aatomimudel järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast, milles asetsevad laengud. Punktlaeng on tinglik mõiste. Punktlaengu korral võetakse arvesse ainult laengu suurus, jättes arvestamata keha mõõtmed ja massi, mis kannab laengut. Elementaarlaengul on positiivne või negatiivne elektrilaeng, 1,6021 x10-19 C. Mistahes elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne. Elektron omab negatiivse elementaarlaengu. Matemaatiliselt võib eelpool toodud Coulombi (kuloo) seadust väljendada järgmiselt: F = k q 1q2 / r2 F ( N ) - laengute vahel mõjuv jõud ; q1 ja q2 ( C ) - laengute suurused r ( m ) - laengute vaheline kaugus, 1 kulon (C) on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 A (amper). - suhteline (seepärast mõõtühik puudub) dielektriline läbitavus (konstant), mis
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela
Q = I2 . R . t (J) Elektrostaatika 8 Keha elektriseerimine seisneb temale laengu andmises kas hôôrumise teel vôi puudutades keha laetud kehaga. Hôôrudes laaduvad môlemad kehad vôrdselt, kuid vastandmärgiliselt. Puudutusel laaduvad vôrdselt, kuid samamärgiliselt. Laengu pôhjustab kehale kas elektronide üle- vôi puudujääk. Elementaarlaenguks nim. väikseimat laengut, mida keha vôib omada. Selle laengu kandjaks on elektron. e = _1,6 . 10-19C Coulomb`i seadus : Kaks punktlaengut môjuvad teine teisele jôuga, mis on vôrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvôrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F = k . |q1 | . |q2 | / r2 k = 1/ 40 = 9 . 109 Nm2/C2 See konstant näitab, kui tugevasti tôukavad teineteist kaks 1C suurust laengut olles teineteisest 1m kaugusel vaakumis. Siin 0= 8,85 . 10-12 C2/Nm2 on elektriline konstant.
540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel.
Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga. F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N G-gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg² m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg R-kehadevaheline kaugus 1m Raskusjõud - on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg) Keha kaal - kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Elektrivool on võimalik sellistes ainetes, kus leidub vabu laengukandjaid. Sellepärast jagatakse ained vabade laengukandjate seisukohast kahte suurde klassi. Dielektrikuks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet, milles vabade laengukandjate arv on molekulide arvuga võrreldes normaaltingimustel kaduvväike. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles vabade laengukandjate arv on samas suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omandavad selle dielektriku molekulid. Kui tegu on
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
57.Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Coulombi seadus: Fe = k , kus k- võrdetegur = 9 * 109 Nm2/C2 Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. Elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel mõõda mis tahes suletud trajektori võrdub nulliga. Selliste omadustega välju nimetatakse potensiaalväljadeks e. elektrostaatilisteks väljadeks. Väljatugevuse suund välja igas puntis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele perioodilaengule mõjuva jõu suunaga. 58.Ekvipotensiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune
amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 8. Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada – oletame et meil on kaks keha, mille massid ja kiirused on teada. Kehad põrkuvad absoluutselt elastselt ning me mõõdame ühe keha kiiruse pärast põrget. Nüüd oleme võimelised arvutama teise keha kiiruse impulsi jäävuse seadusest ilma energia jäävuse seadust rakendamata, seega on küsimus valesti sõnastatud. See, kas meil tuleb või ei tule energia jäävuse seadust kasutada, sõltub olukorrast ja ülesandest. Meil on lihtsalt võimalik seda kasutada. 9
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluutne temperatuur.) (2 p.) T
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Valemid Kiirus v=s/t v kiirus (m/s) s teepikkus (m) t aeg (s) Kiirendus a=v-v0/t t aeg (s) v lõppkiirus (m/s) v0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s2) Kiirendus a=F/m F jõud (N) m mass (kg) Raskusjõud F=m*g F jõud (N) m mass (kg) g raskuskiirendus 10 N/kg Töö A=F*s A töö (J) F jõud (N) s teepikkus (m) Võimsus N=A/t N võimsus (W) A töö (J) t aeg (s) Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % Gaasi rõhk ja ruumala
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti
lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt. Valguse sirgjoonelise levimise seadus- homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine- tekib kahe läbipaistva pinna kihil, kus valguse suund ja kiirus muutub. Murumisnurk- on pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Murdumisseadus- langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub nende keskkondade suhtelise murdumisnäitajaga. Langenud kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Suhteline murdumisnäitaja- on kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhe.
266. Mille poolest erineb üldrelatiivsusteooria erirelatiivsusteooriast? Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni vastastikuseid seoseid, kuid erirelatiivsusteooria käsitleb ühtlast ja sirgjoonelist liikumist. 267. Kuidas kõlab ekvivalentsuse printsiip üldrelatiivsusteoorias? Gravitatsiooninähtused on võrdväärsed kiirendusega liikumisest tulenevate nähtustega 268. Mis on tuuma seoseenergia? Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks 269. Mis on massidefekt? eraldiseisvate nukleonide summaarne mass on suurem kui samadest nukleonidest moodustatud tuuma mass 270. Kas kergete tuumade sünteesil keskmisteks energia vabaneb või neeldub? Vabaneb 271. Kas suurte tuumade lagunemisel energia vabaneb või neeldub? Vabaneb 272
.. tõuseb kuni Tsulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Soojusmasina kasutegur: Q1=U2-U1+A1 -Q2=U1-U2+A2 Q1-Q2=A1+A2 A=Q1-Q2 (kreeka n)=A/Q1 Kreeka n=(Q1-Q2)/Q1 Laengute vastastikune toime: Elementaarosakesed – Elektron (-) prooton (+) neutron (0) Tavaliselt -+ laneguid võrdselt ja keha on neutraalne. Kui mingil viisil aga luua kehas elementaarosakeste ülejääk, osutub keha laetuks. Elektrilaengud on mateeria primaarseks omaduseks, elementaarosakeste lahutamatuks osaks. Elektriliselt isoleeritud süsteemi (vool ei saa läbida seda piiravat pinda) summaarne laen ei saa muutuda so. Elektrilaengu jäävuse seadus. Vastavalt sellele jaotatakse kõik ained 3. Rühma – dielektrikud, juhid ja pooljuhid
Laengu jäävuse seadus- Laengu jäävus väljendab maailma üldist elektrilist neutraalsust. Ühe keha laadumisel positiivselt laadub teine negatiivselt. Seega elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Punktlaeng- Punktlaenguks nimetame laetud keha, mille mõõtmed on väikesed võrreldes laengute vahelise vahekaugusega. Keha võib käsitleda punktlaenguna, siis kui laengu jaotuse kehal võib arvestamata jätta. Coulomb ´i seadus- Charles Augustin Coulomb uuris 1784 aastal väändkaalude abil laengute vahelist vastastikmõju ja leidis katseliselt, et punktlaengute vahel mõjuv jõud on järgmine F=k q(1)q(2)/r² ,kus k on konstant q(1) ja q(2) on punktlaengute arväärtused ning r punktlaengute vaheline kaugus. Coulombi jõud mõjub laetud kehi ühendava sirge sihis. Eelnev valem kehtib ainult vaakumis asetsevate laengute korral. Coulombi seadus sellisel kujul kehtib ainult punktlaengute korral.
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektron
DifraktsioonValguse paendumine tõkete taha. Valguse suunamuutus valguslaine pikkusest oluliselt suuremalt tõkkelt. Eristatakse korrapärast ja difuusset peegeldumist Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = Nurgad on samal tasapinnal, Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus Murdumisseadusn = sin / sin Nurgad on samal tasapinnal, Absoluutne murdumisnäitaja näitab murdumist vaakumi suhtes n = c/v = v/k ja Suhteline murdumisnäitaja n21= sin / sin = v1/v2 = n2/n1 Murdumisnäitaja (valguse kiiruse ) sõltuvust sagedusest nim. dispersiooniks. FootonNähtava valguse algosake. Omab energiat mis on võrdeline sagedusega, E = hf kus h on Planci konstant Fotoefekt Negatiivse laengu kadumine footonite toimel. Footoni energia > väljumistööst Einsteini võrrandhf = A + mv2/2