Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika definatsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõtühik, voolutugevus, maailmapilt, ettekujutus, loodusteadused, geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, matemaatika, vaatlus, hüpotees, oletus, andmetöötlus, uurime, valgustugevus, ainehulk, igat, meelt, nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel, kompimismeel, mikromaailm, mikroskoobiga, makromaailm, megamaailm• elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest?
· elektromagnetiline (laetud kehad)............... -"- 10-2 · tugev (prooton ja neutron)........................ -"- 1 · nõrk (elementaarosakesed)....................... -"- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus?
sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum
Mudeliteks nim. objekti või nähtuse koopiat, mis asendab orininaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelites kopeeritakse vaid originaali kõige olulisemaid tunniseid ja omadusi. Looduslike objektide ja nähtuste lihtsustatud mudelid, mida kasutatakse füüsikas maailma kirjeldamisel- füüsikalised mudelid. 7.Kuidas tuleb viia läbi mõõtmisi, et saada üldaktsepteeritav mõõtmistulemus. Mõõtmisi viiakse läbi leppides kokku ühesugused mõõtühikud. Mõõtühik on kokkuleppeline suurus. Mõõtühikut on võimalik kokku leppida vaid siis, kui kõik mõõtjad saavad oma mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus?
mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. • Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. • Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet universum. Pole midagi füüsikaliselt uuritavat, mis jääks väljapoole universumit. Loodus ja loodusteadused • Füüsika ei uuri inimese mõttemaailma. Mõttemaailm eksisteerib vaid inimese teadvuses ega ole reaalne. • Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist ja valguse murdumist. Füüsika uurib seda, mis eksisteerib inimese teadvusest sõltumatult. • Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene kui bioloogiline objekt. • Looduses esineb tasemeline struktureeritus. • Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel
Sissejuhatus füüsikasse 1. Mis on maailm? Maailm on kõik, mis inimest ümbritseb 2. Mis on loodus? Inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond 3. Mis on loodusnähtused? Looduses toimuvad muudatused 4. Mis on loodusteadused? Teadusharud, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi(Füüsika, Bioloogia, Geograafia, Keemia) 5. Mis on füüsika peamised erinevused teistest loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7
...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust
kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika?
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest
teepikkus (tähis s – lad.k. spatium – ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline,
teepikkus (tähis s lad.k. spatium ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline,
erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada.
kliendi rahulolu mõõtmine. Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise, samanimelise, suurusega. Seda võrdluseks vajalikku teist suurust nimetakse mõõtühikuks. Mõõdetava suuruse väärtuse võib esitada kujul Y = y [Y], (*) kus [Y] on mõõtühik, ja y kujutab endast arvu, mitu korda mõõdetav suurus erineb ühikust. Võrrandit (*) nimetatakse mõõtmiste põhivõrrandiks. 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid Mõõtmiste juures on väga oluline mõõtühiku valik. Põhimõtteliselt võiks ühikuks valida ükskõik millise sama liiki füüsikalise suuruse väärtuse ja seejärel mõõta, mitu korda on mõõdetav objekt meie ühikust suurem või väiksem. Vanasti seda ka tehti.
Füüsikalised suurused jagunevad põhisuurusteks suurusteks, mille abil saab arvutada ka kõiki teisi suurusi. Mehaanika põhisuurused on 1. mass 2. aeg 3. pikkus. Põhisuurused ning nende mõõtmiseks kasutatavad põhiühikud ja nendest tuletatud ühikud on koondatud spetsiaalsetesse süsteemidesse. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (Si), mis koosneb seitsmest põhiühikust ja kahest täiendühikust 1. Pikkus (meeter 2. Mass (kilogramm) 3. Aeg (sekund) 4. Voolutugevus (amper) 5. Temperatuur (kelvin) 6. Valgustugevus (kandela) 7. Aine hulk (mool, mol) 1. Nurk (radiaan) 2. Ruumi nurk (sterad). Mehaanika Mehaanika on õpetus mateeria liikumise lihtsaimast vormist, mis seisneb kehade ümber paiknemises üksteise suhtes. Mehaanika õpetus liikumisest. Mehaanika kui teadus arenes välja 17, 18 sajandil. Ja põhines Newtoni õpetustel klassikaline mehaanika. Käesoleval sajandi alul selgus, et klassikalise mehaanika seadused on täpsed
.......................................................................................27 5.1.7 Magnetism.....................................................................................................................27 1.1. Füüsika * Füüsika teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. -) Füüsika on loodusteadus. LOODUSTEADUS Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ...... 1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused. * Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi. -) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused. * Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid. *Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil. -) Vaatlus on füüsikalise nähtuse jälgimine ilma omapoolse vahele segamiseta.
argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille
Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel. Näiteks kui mõõdetud on voolutugevus ja pinge, arvutatakse nende kaudu võimsus või takistus. 3. Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid 4. Mis on usaldusnivoo?
atoms, molecules, ions, electrons, other particles, or specified groups of such particles. Kandela - the candela is the luminous intensity in a given direction of a source that emits monochromatic radiation of frequency 540 x 1012 hertz and has a radiant intensity in that direction of 1/683 watts per steradian SI tuletatud ühikud - tuletatud SI ühikud on saadud SI põhiühikutest ühendades suuruste füüsikalisi omadusi. Kordühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku korrutamisel ühest suurema täisarvuga (N: kilomeeter on meetri detsimaalne kordühik, tund on sekundi mittedetsimaalne kordühik). Osaühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku jagamisel ühest suurema täisarvuga. Suuruse väärtus - Arv ja mõõtühik, mis koos väljendavad suurust kvantitatiivselt. Vastavalt mõõtühiku liigile on suuruse väärtus kas: - arvu ja mõõtühiku korrutis (N: 5,34 m)
Milline on täppisteaduslik meetod? See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; 1 · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste kirjeldamiseks matemaatika abi. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.:
ajavahemikul pöörduvad punktide raadiused ühesuguse nurga võrra: seda nurka nimetatakse keha pöördenurgaks ja tähistatakse kreeka tähega [fii]. Punkti pöörlemise kiirust võib iseloomustada pöördenurga ja aja t suhtega: seda suurust nimetatakse pöörlemise nurkkiiruseks ja tähistatakse tähega [oomega]: Nurkkiirus on ajaühikus läbitud nurk, sest kui t = 1 s, siis = . Pöördenurka mõõdetakse radiaanides (tähistus: rad), nurkkiiruse mõõtühik on 1 radiaan sekundis (rad/s). 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne ringjoone raadiusega. Ringjoone pikkus on 2 A, kus A on ringjoone raadius. 6 Kui ringjoone raadius on A=1, siis on ringjoone kogupikkus 2 . Nurgale 360º vastab seega 2 radiaani, siit: 1 rad = 360º / 2 360º / 6.28 57º 17' 45"
Elektron omab negatiivse elementaarlaengu. Matemaatiliselt võib eelpool toodud Coulombi (kuloo) seadust väljendada järgmiselt: F = k q 1q2 / r2 F ( N ) - laengute vahel mõjuv jõud ; q1 ja q2 ( C ) - laengute suurused r ( m ) - laengute vaheline kaugus, 1 kulon (C) on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 A (amper). - suhteline (seepärast mõõtühik puudub) dielektriline läbitavus (konstant), mis näitab mitu korda väheneb antud keskonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga. Antakse dielektrikute tabelis teadmeteostes (ülesannete kogudes). Mõnede ainete dielektrilised läbitavused eboniit 3 paber 2 vilgukivi 6 klaas 7 parafiin 2,1 õli 2,5
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
teised elementaarosakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas kui kvantmehhaanikas. 20.1 siivert, Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. 20.2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata (näiteks ei arvestata hõõrdejõude). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA........................................................
valemiga palju üldisem mõiste. Nii võib eri suurustel olla üks ja sama dim, millel on eri omadused ja erinevad suurustevahelised seosed. Näitkes jõu F poolt tehtud tööl A (A= F*l) ja liikuva keha kineetilisel energial E (E=mv2/2) on ühesugused dim, kuigi nende suuruste olemused ja arvutusvalemid on erinevad. Dim. võib teha matemaatilisi tehteid, korrutamine jagamine, astendamine.Dim liitmisel ja lahutamise ei ole mõtet. Suuruse dim on ka ühtlasi selle suuruse mõõtühik. Dim astmenäitajad on tuletatud suuruse X astmenitajad. Põhisuuruse dim. astmenäitaja on enda suhtes võrdne ühega. Põhi- ja tuletatud suuruste kogum moodustab dim.süsteemi, mille baasiks on põhisuuruste dim-d. Näiteks SI baasiks on Dim. L, M, T, I, O, N, J. Suurus võib olla nii dim kui ka ilma. Kui suuruse dim.avaldises on kas või 1 põhisuurus, mille astmenäitaja ei ole 0, siis see suurus on dim-iga. N: süsteemis LMTIONJ on jõud F dim suurus: F=LMT -2. Kui suuruse dim
see 768°C). 5 Katsed näitavad, et magnetväli on ka vooluga juhtme ümber, ehk teisiti öelduna: elektrilaengute liikumine tekitab magnetvälja. Ja esineb ka vastupidine efekt, st. magnetväli mõjub liikuvale laengule mingi jõuga. See avaldub selles, et kui vooluga juht asetada magnetvälja, siis hakkab ka sellel mõjuma jõud, mis on seda suurem, mida suurem on voolutugevus juhtmes ja mida pikem osa juhtmest asub magnetväljas. Selle jõu abil on määratud ka magnetvälja tugevus, mida nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kuna pole magnetlaenguid, ei saa välja tugevust kirjeldada sarnaselt gravitatsiooni- või elektriväljaga (F/m; F/q). Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomi
vooluallika tagasi lähtekohta. Vooluallika elektromotoorjõuks nimetatakse vooluallika poolt tehtud kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Elektromotoorjõu ühikuks on seetõttu üks dzaul kuloni kohta ehk üks volt. [] = 1V Vooluallika elektromotoorjõud on üks volt siis, kui ühekulonilise laengu ümberpaigutamisel tema ühelt klemmilt teisele teevad vooluallikas mõjuvad mitteelelktrilised jõud tööd ühe dzauli. 41. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised: 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Kasut: hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Lahusesse erineva
· Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge U (V) · Elektromotoorjõud (V) · Takistus R ( ) · Eritakistus ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega
annaabi.ee 
