Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Lumehelveste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus.
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappega
Madalamates kohtades ja mägede jalamil on õhukiht paksem,see kaalub rohkem ja avaldab suuremat rõhku. Kõrgete mägede kohal on õhukihi paksus väike ja seetõttu on seal õhurõhk madalam. Peale kõrguse sõltub õhurõhk veel paljudest teguritest. Näiteks,mida niiskem on õhk,seda madalam on õhurõhk. Kui veeaur õhku juurde tuleb,muutub õhk kergemaks. Õhurõhk sõltub ka kellaajast,sest päike soojendab maapinda hommikul ja õhtul vähem kui keskpäeval. Erinev on rõhk ka mere ja maismaa kohal,sest viimane soojeneb tunduvalt kiiremini. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Üheks vanemaks ja täpsemaks õhurõhu mõõtmise vahendiks on elavhõbebaromeeter.(1,lk 38) Tuul Liikuv õhk on tuul. Erinevatest ilmakaartest puhuvad tuuled muudavad meie ilma. Põhjatuul toob tavaliselt külma, lõunatuulega saabuv õhk teeb ilma soojaks.Idatuul on kuiv ja toob kaasa selge taeva,suvel on siis palav,
Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. o Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, jõuab otse maapinnani. Hajuskiirgus pilves ilmaga, hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. o ALBEEDO e. tagasipeegeldunud kiirgus on kõige suurem värske lume pinnal. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Kõige väiksem albeedo esineb
voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest.
4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab
teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnale ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et
Äikese ajal ei või puude all varju otsida Äikese ajal ei tohi viibida jõe või tiigi kaldal, ei tohi sõita paadiga ega supelda. Välk lööb sageli vette või kõrgematesse kohtadesse kaldal ja inimene võibki osutuda selleks "kõrgemaks kohaks" Tugeva äikese ajal ei ole soovitav maal telefoniga rääkida. (Kolobkov 1950, lk 24 - 25) Äikese ennustamine kohalike tunnuste järgi Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse. Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või Mägesid. Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor, mida pilve tipud hiljem läbistavad Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega kaasneb tavaliselt raju. Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud või õhuke kõrge kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved. Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud
Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise takistavad pilvede ja sademete teket. Meil on ebastabiilne ilm, sest kõik tsüklonid ei jõua meile. iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on
3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi
2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri
* pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust
asetatud ühe ruutmeetri suurust pinda 1 minutis (eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel 149 600 000 km) 3)Päikese otsekiirgus - levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb enim selgel päikesepaistelisel päeval ja puudub üldse öisel ajal. Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist:
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m�
................................... 6 2. MIKS ON VAJA TEADA KESKONNA MÕJUST KÄITUMISELE?..........................7 3.1 Kuumuse mõju käitumisele............................................................. 8 3.2 Külm temperatuur ja käitumine....................................................... 9 3.3 Tuul ja käitumine............................................................................. 9 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? ......10 3.5 Päikesepaiste mõju meile............................................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS
Puhub loode ja Päev -1..+4 °C põhjatuul 39, saartel ja rannikul puhanguti 1215 m/s. Õhutemperatuur on 1..+4°C. Teisipäev 26.11 Öö Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. -7..0 °C Kohati on udu. Puhub loode ja põhjatuul 49, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 2..7, saarte rannikul kuni 0°C. Pilves selgimistega olulise sajuta ilm.
Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul. Iseloomustab tema intensiivus ( D ), mis tähendab minuti jooksul cm2 langenud hajukiirgust. D sõltub pilvisusest, Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost ( pinna peegeldamise võime ). Summaarne kiirgus otsekiirgus + hajukiirgus Aurumine vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse. Aurumist mõjutavad õhuniiskus, tuule kiirus, õhurõhk. Aurumine jaguneb potensiaalseks aurumiseks - vee pideva olemasolu korral kindlustatud aurumine, mis on
moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel (paljas maa, maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur
· Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp., seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maa jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimustes on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus- õhk soojendab maapinda. · Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis
Kõige suuremad erinevused õhutemperatuuris talvel (rannikualadel soojem kui sisemaal), kõige ühtlasemad temperatuurid on suvel. Sademeid rannikul vähem. Eesti kliimat iseloomustavad näitajad: • Aasta keskmine õhutemperatuur umbes 5-6 kraadi (kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem kuu juuli) • Kõige rohkem sajab augustis, kõige vähem märtsis või aprillis • Aastane sademete hulk Eestis 550-800mm. • Summaarse kiirguse hulk aastas umbes 3500 MJ/m2. • Päikesepaiste kestus 1600-1900h. • Lumikatte kestus 130 päeva (Haanja ja Pandivere kõrgustikul) kuni 80 päeva (Lääne- Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER Normaalrõhk: 1013,25 hPa või mb või 760 mm/Hg Õhurõhu erinevuste tekkimise põhjus
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon
paarikümnekilomeetrises rannikuvööndis, luues võrdlemisi suure ilmade varieerumise suhteliselt lähedaste paikade vahel (Raukas 1995: 189). Sademete analüüs näitab, et suurenev turbulents õhu voolamisel merelt maale mõjub sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Spetsiifiline mere mõju ülekandemehhanism merebriisid ulatuvad sisemaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Ainult mõni km keskmisest rannajoonest on mere vahetu mõjutsoon, kus väheneb näiteks järsult öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad (Raukas 1995: 189). Joonis 1. Sademete summa Eestis 24.-25. juulini 2009. Jooniselt on näha, et 2009. aasta suvi on olnud väga sademeterohke. 2009. aasta suvi ja ka 1998. aasta suvi jäävad klimatoloogidele meelde kui ühed märjemad üle sajandi kestnud vaatluste reas (Kallis 2009). 3
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera p
antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb
ning ta näitab seda suunda, kus muutus on maksimaalne. Antud juhul on vertikaalses suunas. Sellega me iseloomustame, kuidas temperatuur kõrgusega muutub. Inversioon tõusev õhuvool peatatakse selles kihis. Näiteks talvel korstnatest tulev suits läheb algusel ülesse kui sammas ja siis järsku vajub nagu vastu mingi kihti laiali, see kiht ongi inversioonikiht. Hommikune temperatuuri inversioon näitab, et päeval tuleb ilus ilm. Et kui hommikul udu jääb mingisesse kihti nagu, siis tuleb ilus ilm päeval. Gaaside olekut määravad kolm suurust ruumala, rõhk ja temperatuur. On rida protsesse, mille käigus olekuparameetrid muutuvad. Kui meil on mingi gaasikogus ja sellega toimuvad parameetrite muutused nii, et sellel gaasil puudub ümbrusega soojusvahetus siis seda protsessi nimetatakse adiabaatiliseks protsessiks. Selgub, et paljud atmosfäärid toimuvad protsessid ongi just sellised
maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur jamadalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus(maapinna poole suunatudatmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus) Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Efektiivseks kiirguseks nimetatakse maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet Tavaliselt on see positiivne, st maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus . 10
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
laulis talu taga. Munast tulid kenad pojad, tillu-tibikesed. Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulsid pisikesed. Siis läks lahti laulupidu, laulis kogu pesa: Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! nii et rõkkas kesa. Kägu On vaevalt päike tõusmas seal üle kuusiku, kui kägu juba laulmas: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Pilv taevaserval tukub, tuul puhkab hommikul, kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial,
Tavaliselt mõõdetakse 2 m kõrgusel sellega tuult välismõõdistamisel ja ekspeditsioonidel. Anemorumbomeetri töö põhineb tuule suuna ja kiiruse näitude muutumisel elektrilisteks suurusteks, mida mõõdetakse ruumis. Andurid asuvad 10-12 m kõrgusel, mõõteriist ruumis. 4. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Tuule kiiruse ööpäevane rütm on seotud õhutemperatuuri ööpäevase rütmiga. Kiirus on maksimaalne keskpäeva paiku, minimaalne öösel või hommikul vara. See on seotud aluspinna soojenemisega, mille tõttu muutuvad konvektsioonivoolud ja õhu vertikaalne turbulentne segunemine kõige intensiivsemaks. Püstvoolud kannavad väiksema kiirusega õhuosakesi üles, nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on maismaa või merepind ehk aluspind, ülemist piiri on aga raske hinnata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
