Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Funktsionalism arhitektuuris". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, funktsionalism, funktsionalismi, bauhaus, walter, gropius, corbusier, kunstikool, funktsionalistlik, bauhausi, ludwig, mies, laszlo, moholy, nagy, kandinsky, klee, jacobus, loobuda, vältima, koosnevat, vormidest, ennekõike, teened, modernistliku, 1886, kunstnikud, vormiga, soomlane, alvar20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis,
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end
Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vältimine (L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes. Stiili on võimalik tõlgendada moderniseerimise ja progressi sümbolina. (Le Corbusier. ÜRO peakorter. N.Y. WALTER GROPIUS (1883 1969) Oli Saksa arhitekt ja Bauhausi looja Sai arhitektuuri õppejõuks Harvardi ülikoolis. (W.Gropius) Kavandas mitu hoonet oma ülikoolile, Bostoni keskuse ja PanAmi hoone New Yorgis. (W.Gropius. PanAmi hoone. N.Y.) LUDWIG MIES VAN DER ROHE (18861969) Bauhausi viimane direktor Arhitektuuris valitseb range geomeetriline reeglipära "Less is more"
Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier Le Corbusier Ozenfant Villa Savoye Modulor Kitarr ja pudelid Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist.
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon,
kõrge.Uueaegse arhitektuuri tehniliseks eeltingimuseks oli teras- ja betoonkonstruktsioonide kasutamine. Üks peamisi põhimõtted hoonete kasutamine. Üks peamisi põhimõtteid hoonete kavandamisel oli aga lähtumine nende otstarbest, funktsioonist. Siit tuleb ka niisuguse arhitektuuristiili nimetus – funktionalism. Juba ehitise välimuses pidi peegelduma tema otstarve, tema sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus jne. Tihtipeale näib funktsionalistlik hoone koosnevat üksikutest lihtsatest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Funktsionalismi põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju. Pärast esimest maailmasõda tekkis arhitektuuri ühe kõrvalharuna ka veel nn ekspressionistlik suund, mille pooldajad suhtusid hoonesse peaaegu nagu skulptuuri
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad
esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja
esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism
sajandi alguses tekkinud huvi ajaloo, sh oma rahva ajaloo vastu, kergitas esikohale keskaja. Kuni selle ajani oli hinnatud ainult antiiki). Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt (eeskätt Kaug-Ida, sh Hiina). Isikupärase maitse esilekerkimine (nn klassikalistes stiilides oli arhitektide looming reglementeeritud suhteliselt jäikade kaanonitega). Tellimustööde pidev suurenemine, mille juures arhitekt pidi arvestama tellija maitsega. Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, loodi paljud uued pühakojad neogooti stiilis. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask
paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley
....................................................... 14 11.Naivism........................................................................................................................................... 15 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst.................................................................... 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)..................................................................
Gloasgow’ koolkond. 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tuntumaid teoseid, iseloomusta neid. Katalaani arhitekt, Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Sagrada Familia kirik, Güelli park 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: „rütmiline joon“, „meloodiline joonistu“ jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
kindlustunde järele, kunst püüab olla kaosele vastukaal. See korrastamine on võimalik ainutl realismist loobudes (Worringer) 20saj on pingestatud ja vastuoluline. Sellele peab vastama abstraktse kunstiga. Ekspressiivsuse ja spontaansuse hindamine. Üks lähtekoht on ka see, et kunst on kunstniku eneseväljendus./või siis kunstnik on mingi kõrgema universaalsuse kandja (Mondriani rohkem) kujutab üldisemaid printsiipe. Funktsionalism. (teatud mõttes vastand juugendile. Bauhaus. Samas selles suhtes edasiarendus, et pretendeeris uue ühtse stiili loomisele mis ühendaks kõik arhitektuur, disain, maal jne) PAUL KLEE Käis Põhja-Aafrikas, Marokos ja sai inspiratsiooni. Puhtad värvid. Omapärane mängumaailm, veelgi rohkem teistsuguse mõtlemisega laste ja vaimse puudega inimeste maailm kui kõige puhtam ja siiram.Mõningate psühhiaatrite arvates silmade asetamine eri tasanditel märk mingist häirest vms. AUGUST MACKE FRANZ MARC FRANTISEK KUPKA
Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto: Viiburi raamatukogu
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese
(lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot
annaabi.ee 
