/kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje:
- vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed) - taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale
Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine
Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3 26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine. moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu- lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 27.Jala pikivõlvid ja ristivõlv.
47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed:
49. Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia
· Pöid (5 pöialuud) · Varbad (varbalülid varvastel on 3 lüli, suurvarbal 2 lüli) · Joonis lk 49 48. Ülemine hüppeliiges (proksimaalne jalaliiges): · liigenduvad luud sääreluu ja kontsluu · liigese pinnad sääreluude alumised otsad ja kontsluuplok(k) · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised kaaskülgmised sidemed ja lehvikukujuline deltaside (???) · liikumine Liikumine kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. Ümber frontaaltelje toimu päka (varvaste) tõstmine ehk pöia selgmine painutus ja päka langetamine ehk pöia taldmine painutus. 49. Alumine hüppeliiges (distaalne jalaliiges): Koosne kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. · Liigenduvad luud Kontsluu, kandluu Kontsluu, kandluu ja lodiluu · Liigese pinnad
Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 38. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts- kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
paigutuselt(vertikaalselt või vertikaalselt ja horisontaalselt), masti ristlõike kujult(kolmnurkse või ruudukujulise ristlõikega), mastide arvult(ühe või kahe mastiga). Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmmidega seina külge. Tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus kuni 150 meetrit.
Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu- kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 50
vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete
moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed
sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu- lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku) 50.Jala pikivõlvid, rist võlv: Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa
Masttõstuk kasutatakse materjalide, detailide ja tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknavaade. Eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Sahttõstukid kasutatakse puistematerjalide, betooni- ja mördisegude aga ka teraliste ja tükklastide transportimiseks korrustele
helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised.
Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Masttõstukid Selline tõstuk koosneb alusraamist (ka teisaldamiseks rataskäiguosaga) millel paikneb elektrimootoriga käitatav vints ja sõrestikkonstruktsiooniga mast. Masti mööda liigub tõstetrosside abil lastiplatvorm. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Tornkraana 1 - nool; 2 - torn; 3 - pöördplatvorm; 4 - tugi-pöördering; 5 - alusraam; 6 -sõiduvankrid; 7 - vasturaskused; 8 - noolhoidetross; 9 - lastivanker koos tõstekonksug Kraana põhiosad on torn, mis valmistatakse
ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd plica aryepligottica (köbrukesed) - taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-
kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. 9 JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad näonaha kliinilise analüüsina. Suurendatud terav foto võimaldab kujutada inimsilmale tavaliselt märkamatuks jäävaid detaile - nahapoore jms. Just see, üksnes tehnilise trikina mõjuv külg hüperrealismis kiirendas tema moestminekut kõige rohkem. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa ,,objektivabast" kunstist äravaevatud publikust ja kunstikaupmehed, kes said jälle lihtsalt müüdavaid taieseid
näiteks Bobcat masinad. Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale
muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad näonaha kliinilise analüüsina. Suurendatud terav foto võimaldab kujutada inimsilmale tavaliselt märkamatuks jäävaid detaile - nahapoore jms. Just see, üksnes tehnilise trikina mõjuv külg hüperrealismis kiirendas tema moestminekut kõige rohkem. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa ,,objektivabast" kunstist äravaevatud publikust ja kunstikaupmehed, kes said jälle lihtsalt müüdavaid taieseid. Teised, eriti kriitikud
aega selle täitmiseks. Teised õpilased teevad samal ajal iseseisvat tööd. Individuaalne küsitlus võimaldab õpetajal kontrollida õpilase teadmisi põhjalikumalt ning arvestada sealjuures tema individuaalseid iseärasusi: ülesanded erinevatele õpilastele võivad olla erineva raskusastmega. Tänu sellele, et klassid on suhteliselt väiksed (kuni 12 inimest), on õpetajal võimalik tunni jooksul küsitleda (kas individuaalselt või frontaalselt) praktiliselt kõiki õpilasi ning saada pidevalt küllaltki hea ülevaade sellest, kuidas lapsed omandavad matemaatika-alaseid teadmisi ja vajaduse korral osutada õigeaegselt abi. Teadmiste kirjalikku kontrollimist matemaatikatundides saab organiseerida kas iseseisva töö või kontrolltööna. Individuaalse tööna antakse tavaliselt suhteliselt väiksemahuline töö, mis sõltuvalt kontrollimise eesmärgist võib sisaldada tulpülesandeid ja ülesandeid mõõtmisele või kujundite
Käitumisaktide mustri teaduslikku üleskirjutust nimetatakse etogrammiks. Isasogaliku kevadises käitumises saab eristada järgmisi elemente: pesa ehitamine siksak-tants (all joonisel a) pesasuudme emasele näitamine (joonisel b) emase kudema stimuleerimine (joonisel c) pesast läbi pugemine marja viljastamine pesa õhutamine (joonisel d) pea-alaspidi ähvardamine (joonisel e). Tuttpüttide kosimiskäitumine koosneb mitmetest osadest: frontaalselt teineteisele lähenemine kordamööda kaela sirutamine kordamööda pea raputamine Etoloogia üks rajajatest N. Tinbergen väitis, et kõik küsimused, mida iganes küsitakse käitumise kohta, võib jagada nelja kategooriasse: küsimused käitumise väljakujunemise kohta isendeil – puudutavad mingi konkreetse käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul ehk käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi.
muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad näonaha kliinilise analüüsina. Suurendatud terav foto võimaldab kujutada inimsilmale tavaliselt märkamatuks jäävaid detaile - nahapoore jms. Just see, üksnes tehnilise trikina mõjuv külg hüperrealismis kiirendas tema moestminekut kõige rohkem. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa ,,objektivabast" kunstist äravaevatud publikust ja kunstikaupmehed, kes said jälle lihtsalt müüdavaid taieseid.
muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad näonaha kliinilise analüüsina. Suurendatud terav foto võimaldab kujutada inimsilmale tavaliselt märkamatuks jäävaid detaile - nahapoore jms. Just see, üksnes tehnilise trikina mõjuv külg hüperrealismis kiirendas tema moestminekut kõige rohkem. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa ,,objektivabast" kunstist äravaevatud publikust ja kunstikaupmehed, kes said jälle lihtsalt müüdavaid taieseid. Teised, eriti kriitikud