vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide mitte küünaldega ja kuna teda segas ta õe klaverimäng, viidi klaver majast välja. Karjäärivalik ei tulnud Freudile kergelt. Isikuteoreetikuna alustas ta alles 30-35.aastaselt. Kogu keskooliaja mõtles ta juurakarjäärile. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ja tema vanematele mõju avaldas; ja kindlasti ka fakt, et esimest korda said riigivalitsuse liikmeteks ka mõned üksikud juudid. (Praktilistel põhjustel kehtisid Freudile kui
Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ja tema vanematele mõju avaldas; ja kindlasti ka fakt, et esimest korda said riigivalitsuse liikmeteks ka mõned üksikud juudid. (Praktilistel põhjustel kehtisid Freudile kui juudile piirangud karjääri tegemiseks äri, juura või meditsiini alal) Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Praegu me ütleks, et ta spetsialiseerus bioloogiale ja tal läks lõpetamiseks aega 7,5 a, mis on vähemalt kolm korda normaalajast pikem aeg. Osaliselt oli selle viivituse
Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Kui Sigmund oli 4 aastane, kolis tema villakaupmehest isa paremate turgude otsinguil perega Viini. Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse
Levib 1916-1924.Absoluutset vabadust taotlev vool, igaüksteeb mida tahab.Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd. Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks. Sürrealism (ülirealism). 1924.a. ilmub sürrealistide manifest A. Bretonilt:Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis väljendab mõtte tõelisi käike ilma mõistuse kontrollita, arvestamata religioosseid, eetilisi, esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S. Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaz "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks!"GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis (popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja Inglismaal läbi tarbimiskultuuri
seltskonnas hüüti Galaks või Galutskaks. Umbes 1940. aastaks loob Dalí endale sümbolite, motiivide ja vormide repertuaari, mida ta arvukates kirjatöödes kommenteerib ning mille kohta ta annab osalt vasturääkivaid seletusi. Pärast "Wilhelm Telli mõistatuse" näitamist nõuab Bretoni (edutult) Dalí väljaheitmist sürrealistide ühendusest; samal aastal korraldatakse üliedukas näitus New Yorgis. Londonis eksiilis olevale Sigmund Freudile näitab ja seletab Dalí 1938. aastal "Narkissose metamorfoosi". Ta eemaldub järjest enam sürrealismist. Dalí veedab sõja esimesed sõjajärgsed aastad New Yorgis, kus ta eliidist ülistatuna hakkab instseneerima oma ekstsentrilist elustiili ja paneb aluse oma varandusele. 1948. aastal tuleb Dalí tagasi Euroopasse. Tema loomingusse ilmub religioossus. Kuigi ülimalt produktiivne ja populaarne, ei ole ta enam kuigi uuenduslik.
sõjaväge ülikooli. Talle pakutakse töökohta ülikoolis, kuid otsustab praktiseeriva arsti ametit. Ta veedab aasta Charchout' psühhiaatrikliinikus. Enne seda keskendus Freud närvisüsteemidele (mida tõestab temalt entsüklopeediate tellimine), kuid pärast kliinikut hakkas tegelema psühhopatoloogiaga. Esimeseks Freudi abistajaks oli Joseph Breuer. Tal polnud praktiseeriva arstina Viinis kerge leida klientuuri. Breuer aga oli Viinis juba tunnustatud arst. Ta oli nagu mentor Freudile. 895 ilmub ,,Etüüdid hüsteeriast", mida peetakse psühhoanalüüsi alguseks. See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid, et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest alateadvusest tuleb kõik teadvusse tuua, mis muudab inimese terveks. Suhted Breueriga lähevad kehvemaks, sest Freud on nüüd majanduslikult kindlustatud. Breuerile ei meeldi Freudi ideed
häbeneb inimest. "Kõikide väärtuste ümberhindamine: see on minu tee inimkonna ülimale eneseks- saamisele" (Ecce Homo) Võimutahe Inimest põhiolemust esilekutsuvad ihad, instinktid jms koonduvad võimutahtena, mis on kogu maailma fundamentaalseks printsiibiks. Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud. Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob
Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont
avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget' teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib,
Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. 20
ununenud Richard Kraft-Ebbingu poolt tema ettekandele Viini psühhiaatrite ja neuroloogide ühingus osaks saanud umbusklik kriitika7 ega koos südamesõbra ja kõlakoja Wilhelm Fliessiga läbi viidud ravieksperiment, mille käigus viimane ,,unustas" Emma Ecksteini ninakoopasse pool meetrit marlit ning mis oleks seetõttu ääre pealt lõppenud patsiendi surmaga. Peamiseks eneseanalüüsi tõuganud põhjuseks sai Freudile siiski isa Jakobi surm, millest kokaiini ja sigarite toel teadusesse süübinud teaduskonkistadoor haaras kui kangist, millest ümber lõigata maailm. Läbi põhjaliku introspektsiooni jõudis ta äratundmisele, et ta oli isa surma tegelikult oodanud ja sisimas soovinudki. Selle vaenu põhjuste leidmise tarbeks unenägusid ja (katte)meenutusi analüüsides jõudis ta tagasi välja varaseima lapsepõlveni, mis säilitas neurooside ilminguis oma määrava tähtsuse
On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. · Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas. Toetub Freudile, uurib hälbeid. SOTSILOOGIA KLASSIKUD- ajatud E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega ,, Ühiskondlikust tööjaotusest", milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed.
On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. • Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas. Toetub Freudile, uurib hälbeid. SOTSILOOGIA KLASSIKUD- ajatud E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega „ Ühiskondlikust tööjaotusest“, milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed.
69.Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud, kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada. Tänu Freudile sai Gradiva nii kuulsaks, et sai moeasjaks selle reljeefi koopia oma seinale riputada. Omakorda Freudist inspireeritud sürrealistid kasutasid samuti Gradivat oma teostes. 70. Nimetada ülekreekalisi spordipidustusi ja iseloomustada nende tähendust. Olympia, Pythia, Nemea ja Isthmose mängud. Spordivõistlused olid enamasti osaks mõnele jumala pühendatud pidustustest, seega oli neil tähtis religioosne roll. Samuti väljendasid
Tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Koos Madis Kõivuga ka biograafiline näidend ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982), mus pöördub traditsiooni ja rahvusliku ajaloo juurde. Vahing kirjutas peamiselt lühiproosat. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Keskendus Freudile. Püüab totaalsusesse, milles eraelu ja looming omavahel kokku sulavad. Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks. ,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel. Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988: dialoogiline romaan. Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja
põlvest. -) Ta lõpetas Viini ülikooli ning huvitus ka poliitikast, kuid kõvasti vähem kui Reich. Enamjaolt pooldas ta sotsialistlikuid ideid. *) Adler pidas kõige tähtsamaks valdkonnaks haridust, väites et see on sfäär, millele tuleks kõige rohkem rõhku panna, sest see arendab välja uusi inimesi. -) Kui Freudi ,,Unenägude tõlgendamine" välja tuli, siis see sai väga palju kriitikat ning Adler oli üks vähestest, kes selle kaitseks välja astus, mis avaldas Freudile väga suurt mõju. -) Hiljem emigreerus ta Ameerikasse, kus tegutses peaaegu surmani, kuigi suri lõpuks südame puudulikuse tõttu oma Euroopa loenguturneel, Sotimaal. * Adleri suurimad mõjutajad olid: -) Darwin ja tema evolutsiooni teooria Adleri psühholoogia tugines arvamusel, et üks põhilisi psühholoogia kujunemise põhjuseid on seotud ühiskonnaga. Hiljem ta taganes Darwini teooria punktist, mis väitis, et tugevam jääb ellu, sest ta leiab, et inimese puhul
Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse.
botaanikaalast monograafiat, millesse olid köidetud herbaariumi lehed.Esimene seos: eelmisel päeval oli Freud raamatukaupluse aknal silmand monograafiat alpikannidest. Alpikannid olid aga Freudi abikaasa lemmiklilled, mida talle ei kingitud nii tihti, kui ta soovis. Lilledega seoses meenub, et kunagi oli ta pooleli jätnud monograafia kokaiini anesteseeriva toime kohta, millega aga juhtis C. Kolleri tähelepanu selle kasutusvõimalustele. Seejärel tuli Freudile meelde, et tema sõber silmaarst dr. Königstein kasutas Freudi isa opereerides kokaiinituimestust. Mõned päevad varem oli Freud jalutanud koos Königsteiniga ja neile tuli vastu professor Gärtner koos oma õitsva abikaasaga. Aedniku nime kandev professor ja meenunud patsient nimega Flora passisid hästi botaanilisse unenäkku. Gärtner toimetas raamatut, milles kõneldi kokaiini kasutuselevõtmisest, kuid vaikiti maha Freudi teened
füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Piaget´ teooria käsitleb eelkõige inetellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ja materiaalsetestruktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selleks et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalsest emotsionaalsest arengust. Imikute uurimine: varased (Piaget’) katsed Väikelaste uurimine • katsed, ülesanded mida peavad lahendama + vaatlus + küsimused kõrvale Piaget` kliiniline intervjuu verbaalsed küsimused ja vastused, st intervjuud
Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on kujunenud välja väga varasest lapsepõlvest teatud suhtumiste, suhete kaudu ja tõttu. Nad kõik rõhutavad
Aastaks 1906 oli ta noore teadlasena saanud juba tuntuks nii Euroopas kui Ameerikas - esmalt kuulsa austria arsti ja süvapsühholoogi, psühhoanalüüsi rajaja ja religioonikriitiku Sigmund Freudi (1856-1939) mõttekaaslasena. (MATSIN 2003:29) Jung oli juba aastal 1900 lugenud Sigmund Freudi tuntuks saanud teost ,,Unenägude tõlgendamine" (Traumdeutung). Teose seoseid omaenda mõtetega märkas ta alles palju hiljem. Olles 30 aastane, saatis ta Freudile oma teose sõnaassotsiatsiooniuuringutest. Nad kohtusid 1907 ning üldtuntud legendi kohaselt kestnud nende esimene jutuajamine kokku 13 tundi. (JUNG 2004:142) See pani alusele tihedale koostööle ning kirjavahetusele, mis kestis ühtekokku kuus aastat. 1909 lahkus ta oma kliinikust ning sai 1910 vastrajatud Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni esimeseks presidendiks. Jung ja Freud mõjutasid üksteist
lähtekoht, kelle tööd põhinevad psühhiaater Laingi mõtteil. Nende arvates on probleemid, millega iga murdeealine kokku puutub, otse ülirasked. Oma niigi agressiivsete tungide kontrollimine valmistab murdeealisele nende arvates erilisi raskusi, nii et agressiivse käitumise ilmingud on selles eas pigemini reegel kus erand. (l) Tavaliselt viitavad nad Anna Freudile, kes on väitnud: "Murdeiga toob kaasa omad psüühilised tundemärgid, mis raskematel juhtudel näivad asotsiaalsetena, psühhootilistena või haigusliku ja normaalse piiril olevama." Mõlemast, nii bioloogilisest kui ka psühholoogilisest murdeea raskuste seletusest järeldub, et vanemad ei saa oma murdeealist last kuigi palju suunata ega aidata
annaabi.ee 
