‘Barret Browning’ – 17000 ‘Dick Wilden’ – 18000 ‘Flower Record’ – 25000 ‘Fortune’ – 16000 ‘Proffesor Einstein’ – 19000 Ajatamise tehnoloogia: Sibulate külmatöötlus kestab 15-18 nädalat, kuivprepareerimine 2-8 nädalat. Ajatamine kastides ja kasvuhoone krundis. Juurutusruumi temperatuur 9 - 7º peale külmaperioodi lõppu 2º. Ajatamine kastides: Substraadina kasutame neutraliseeritud freesturvast, pH 5-6 Kasti põhja katame kile või paberiga Substraadi kiht sibulate all 8-10 cm, sibulate peale freesturvas või jäme liiv (2-3 cm) Ühte kasti mahub 6 kg sibulaid Eelajatamist võib kasutada kasvuhoone pinna ja energia säästmiseks 2 nädala vältel Kasvuhoonesse toomisel vältida külmakahjustusi Opt. temperatuur 18º, niiskus 90% Pimedas ruumis ajatamisel vajatakse lisavalgust 3000 Lux
üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi meditsiin, kosmeetika, keemiatööstuses. Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga etapi tegemiseks on spetsiaalsed
Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Aktiivset turba reservvaru on Eesti turbamaardlates kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase aastakümne jooksul on Eestis turvast kaevandatud umbes üks miljon tonni aastas, seadusega reguleeritud turba maksimum kogumismaht aastas on 2,6 miljonit tonni
Pistikud ei talu otsest päiksekiirgust, seepärast peab kasvuruum paiknema otsese päikese eest varjatud kohas. Kui see pole võimalik, siis saab päikesekiirgust hajutada kasvuhooneklaase valgendades kriidi- või lubjapiimaseguga, samuti saab kasutada spetsiaalset varjutuskangast. Sügisel eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega. Pungpistik Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast
haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm Loodusvarad Iirimaal on turba tööstuslik kasutamine laialt levinud. Lisaks on seal loodud riigifirma Bord na Móna, mis haldab turbatootmist Iirimaal toodetakse peamiselt freesturvast, mida kasutatakse elektrijaamades, ning brikett-turvast, mida kasutatakse kodumajapidamistes kütmiseks. Söök Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus, traditsioonidest kinnipidamine ning kohalikele toiduainetele ülesehitatud toidusedel. Iirlased söövad tugevasti - eriti rammus on nende hommikusöök, kui taldrikule pannakse peekonit, ube, vorstikesi, praetud mune, tomateid, kartuleid ja leiba või kartulikooke. Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt
Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind
Kaitsealal on rikkalik linnustik. Kindlaks on tehtud 40 linnuliigi esinemine, pooled neist kuuluvad haudelindude hulka. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid , suurlaukhanesid ja laululuiki. Kaitsealal võib kohata teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu metsist, väikepistrikku, sarvikpütti. Suurematest loomadest võib kohata põtra, karu, metssiga, metskitse ja hunti. Raba lääneosas toodetakse freesturvast, millest suurem osa moodustab alus- ja aiandusturvas. Praeguseks on turba varumine minimaalne, sest kuivendustööd freesturbaväljal võivad põhjustada soo kuivamise; freesturbaväljaku veetaset on alandatud 1-2 m. Nimelt on Meenikunno tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega n-ö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi, kus imbub vähesel määral vesi läbi, suutmata aga
orhideeväetisega. Õitsvatele toalilledele mõeldud väetist tuleks lahjendada 4 korda. Ümberistutamine Istutamise võib ette võtta 2-3 aasta järel, kui muld on muutunud pudiks ja taim ei õitse. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. Istutatakse kevadel spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavasse mulda, mis koosneb kooresegust. Samas võib mulla ka ise segada võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Enne istutamist niisutada muld, sest peale seda ei kasteta taime nädala jagu, vaid piserdatakse. Niiskus säilib paremini, kui ajutiselt panna läbipaistev kilekott taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse. Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured. Paljundamine Jagamise teel
rutem läbi. Turbaaed ei tohiks asuda päikselises kohas, sobib koht, kuhu langeb vaid paar tundi päikesevalgust. Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja kirdetuulte eest. Turbaaed ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei vaja seisvat ega liigset vett. Turbaaia hooldus ei ole raske, aga turba ost ja kohalevedu on kulukas. Mida vajame turbaaia ehitamiseks? · turbapätse · freesturvast · suuremaid maakive · graniitkillustikku · liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast
Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Rabatüüpidest esineb puis- , lage- ja älveraba. Enamjaolt katavad raba kidurad männid, mis vahelduvad laugastega moodustades nii rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala
.. 2011) 1. orhidee istuta ümber, kui koore kasvusubstraat on muutunud pulbriliseks või kui pott on ilmselgelt liiga kitsaks jäänud; 2. orhideed tuleb kasta nii enne kui pärast ümberistutamist. Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid. Maas kasvavate orhideede istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele mullale pisut lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi. Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädalaega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda. (Substral soovitusi... 2011) Orhideede kärpimine: (Kuidas kasvatada... 2011)
teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm
kuni 4-5 kuud. 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel. Mitte jätta tuuletõmbe kätte. Kuukingale võib mulla ka ise segada, võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Samuti on spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavat mulda, mis koosneb kooresegust. 3.3 Valgusnõuded Kuuking nõuab valget kasvukeskkonda, kuid samas ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud. Seega sobivad hästi lääne- ja idapoolsed ruumid. Talvel tuleks Eesti tingimustes panna taim valgusrikka akna peale ja püüda anda lisavalgust nii, et
Kui võrrelda tavalist vanniprotseduuri turbavanni omaga, siis on selgunud, et turbavanni puhul laienevad veresooned rohkem ja vereringlus on kiirem. Turvast kasutatakse ka näokreemides vananemise vastu, kooriva toime tõttu lisandina vannivahtudes ja dušigeelides. Eestis on väga palju ettevõtteid, mis on kasutusele võtnud turba head omadused ning teinud sellest erinevaid loodustooteid (Turvas ning selle kasutamine, 2018). Lisaks kõigele muule toodetakse freesturvas ja turbabriketti. Freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energeetikas. Turbabrikett on ökoloogiliselt puhas kütus, mida valmistatakse freesturbast (Eesti Turbaliit, s.a.). 5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE) Turba kaevandamisel on aja jooksul kasutuses olnud erinevaid tehnoloogiaid ning ebahariliku ehitusega masinaid, kuid Eestis on tänapäeval kasutusel peamiselt kolm kõige levinumat
vasikalaudas +12. Temperatuuri suhtes tundlikud. Piimatoodang väh. Järsult kui temp tõuseb üle +24'C, tingitud sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temp mõjub soodsalt tervisele ja sigivusele. Söödakulu suureneb 100kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine-Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja kaetud allapanuga, milleks kasutatakse põhku, seapuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Käsitsi puhastamine kammi ja harjaga, karvkatte ja naha puhul täidab massaazi ülesannet. Harjaga algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülevalt alla. Sõnnikused kohad tuleb veega pesta ja siis kuivatada, sõnniku kuivamist karvkatte külge saab vältida selle pügamisega. Sõrgade hooldamine: kasutatakse fikseerimispukki. Kari tuleb iga 3..4 kuu
teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm
(Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) Väo Elektrijaam käivitus täisvõimsusel 2009. aasta märtsis. Väo Elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Toodetud soojus müüakse AS-le Tallinna Küte ning sellega varustatakse Tallinna linna Lasnamäe-Kesklinna kaugküttevõrku. Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis Eestis on suured eeldused, et kasutada biomassi energiat. Eestimaa on kaetud üle 50% metsadega ja praegusel hetkel on metsade juurdekasv suurem kui raiemaht. Veel on Eestis üle 400 000 hektari maad, mis ei ole põllu- või metsamaa ega ka looduskaitse all. Sellest maast
+10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Lehmad on kõrge temperatuuri suhtes väga tundlikud, mis võib põhjustada piimatoodangu vähenemist või söödakulu suurenemist. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Harjaga puhastatakse algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülalt alla. Kui üks pool on puhas, tehakse samasuguses järjekorras puhtaks teine külg. Saba on otstarbekas läbi kammida ja seejärel harjaga pärikarva puhastada. Loomadele tehakse ka karvapügamist. Selleks kasutatakse elektrilisi pügamismasinaid.
ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine - Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb puhastada energiliste liigutustega
3-4 kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 4-5 mandlipuu, sarapuu 5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, saepuru 2 3 cm kihina. Tõusmete ilmumisel riisuda külviridadelt mults ära reavahedesse. Kattelauad eemaldada tõusmete tärkamisel. · Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 50 %. · Kastmine enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid külve tuleks kasta kuiva ja päiksepaistelise ilmakorral 2 3 korda päevas
või turbabriketitööstuse lähedusse. Ladustamise juures on oluline valida selline asukoht, kus suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid. Katlamajade juures üldreeglina suurtes kogustes turvast ei ladustata. Et ladustatud turvas vihma ja lume toimel ei niiskuks, turbaauna pealmine kiht kas tihendatakse või kaetakse kilega. Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval ajal on levinud põhiliselt selline tehnoloogia, mille korral raba pinnasest freesitakse turbamass ketasfreesiga, pressitakse silindrilisteks turbajunnideks ning jäetakse raba pinnale
alustas tööd Sangla briketivabrik (1 tonn briketti võrdub kütteväärtuselt 3-4 tm küttepuudega). Turba varumine oli pikka aega vähe mehhaniseeritud ja nõudis palju inimtööjõudu. Turvast lõigati karjääriviisiliselt (enamasti labidaga) kogu lasundi sügavuse ulatuses. Varumise lõppedes jäid järele vee ja mudaga täidetud süvendid põhjalikult rikutud maal, mille edasiseks mõistlikuks kasutamiseks väljavaateid polnud. 1950. aastatel hakati paralleelselt tükkturbaga tootma ka freesturvast. Kuna freesturba tootmine on tükkturba tootmisest odavam ja turbavarumise alt vabanenud maa-ala on võimalik kergemini uuesti kasutusele võtta, lõpetati Eestis 1980.a. tükkturba tootmine. Tänapäeval toodetakse turvast enamasti freesimenetlusel, kuid uuesti on alustatud ka tükkturba kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse
Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb puhastada energiliste liigutustega. Harjaga puhastatakse
Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb puhastada energiliste liigutustega.
Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 5.2.3. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb puhastada energiliste liigutustega. Harjaga puhastatakse algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni
annaabi.ee 
