saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme'i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist alustas saali frankide juht Chlodovech (481- 511) Kirde-Gallia vallutamist, kus valitses rooma suurnik Syagrius, endine Rooma keisri asevalitseja. Chlodovech purustas 486.a. Sygariuse väed Soissons'i lähedal ja vallutas maa kuni Seine'i jõeni, hiljem aga laiendas frankide valdusi kuni Lore'ini. Frankide vallutusi teostasid algul üksikud hõimud aga kui Chlodovech oli suurema osa Galliast vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad algul saali, hiljem ripuaari frankide ja
kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel
Esitasid rändlaulikud, Laulu süzee pidi veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest. peeridest.Klelle kulha kuulus ka Roland
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni
Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. 3.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi sisepoliitikat. Põhjendage oma valikut.
Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rikkust kahandasid kõrged maksud ja halb valitsus. Ilmnes, et impeeriumi ja tugevat keisrivõimu saab säilitada vaid riiki kaheks jaotades. Pööre sai alguse 330. aastal kui Konstantinoopol nimetati uueks pealinnaks. Pärast 370. aastat tungisid Lääne-Roomasse ja rüüstasid seda üksteise järel germaani hõimude gootide, sakside ja frankide lained. 395. aastal pKr jaotas keiser Theodosius riigi lõplikult kaheks: Ida-rooma Keisririik (Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4. sajandist suurenes barbarite sisseränne seoses hunnide läände liikumisega. Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi
a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest) ● Pippin Lühikese tähtsus ajaloos? Vastus: 751.a tappis valitseja ja laskis ennast frankide kuningaks valida Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija). Tema poolt vallutatud alad saavutasid kunagise Lääne- Rooma riigi mõõtmed ja aastal 800 krooniti ta paavsti poolt keisriks. Tema impeeriumil puudus pealinn ja seda hoiti koos sõjaväe abil. Tänapäeva Euroopa riikide eelkäijad tekkisid seoses kodusõjaga Frangi riigis. Ludwig I Vaga, kes oli Karl Suure poeg, sõlmis 843
Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii
docstxt/128617767157847.txt
Oli läänisüsteemile alusepanija 9. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike. (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks. Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille
· Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Hispaania Laul minu Cidist 771. aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine.
511(palju liitlasi, tungimine Galliasse), Karl Martell 714-741 (tugevnes majordoomuste võimutäius), Karl Suur 768-814(Frankide võim haripunktis, kaastas Euroopas keisrivõimu) Chlodovech - frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja; suutis endale leida õiged liitlased, sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a
organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli Karolingide ajaks saanud impeerium, mis hõlmas tohutult suurt maa-ala. Vallutatud aladel oli suur kultuuriline mitmekesisus, kuid impeeriumil puudus seesmine ühtsus, tegu oli vaid
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid
päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp. Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes kindlustada keisririigi positsiooni Euroopas+tiitel võimaldas pretendeerida kogu Eur valitsemisele. Karolingide renessanss-Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata. Verduni leping 843a-Karli Järeltulijad ei suutnud imp koos hoida, riik jaotati 1)Ida-
Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj) Teadlane - loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil – Roger Bacon(13.saj) Rooma paavst, kelle üleskutsest said ristisõjad alguse – Urbanus II (11.saj) Frankide valitsejate dünastia VIII-IX sajand – Karolingid Allahi, islami usu prohvet – Muhamed (6-7 saj) Kukutas viimase Lääne-Rooma keisri, kuulutas ennast Itaalia kuningaks – Odoaker (5.saj) Ühendas frankide hõimud ja rajas V sajandi lõpus Frangi riigi – Chlodovech (5.saj) Frankide majordoomus, võitis araablasi 732.a – Karl Martell (7-8.saj) Inglismaa kuningas, sõdis III ristisõjas – Richard Lõvisüda (12.saj) Viikingite juht, avastas Gröönimaa – Leif Erikson (10.saj) Kuulus Araabia arst, filosoof ja teadlane – Ivn Sina Karl Suur-kuulsaim karolingide valitseja. Geniaalne väejuht (768-814) Aquino Thomas-usutõdede mõistmine loogika abil (13.saj)
Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli
Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Viimane karolingide soost pärijateta kuningas suri 987.a. Merovingide dünastia Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 482-511-Merovingide dünastiast pärit chlodovech I vallutuste tulemusena moodustub Frangi riik Täname kuulamast!
misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris. Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist
6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 7. Millist mõju avaldas Bütsants slaavi maadele?(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1) Saali õigus, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. 10. Millal algas ,,laiskade kuningate ajastu"?(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks
Rooma ümbruskonna paavstidele valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus paavstile kuulus nii kiriklik võim kui ka ilmalik võim. 23. Arutle mis oli Karl Suure vallutuspoliitika tulemuseks. (saksid, Gallia, Itaalia , Saksamaa, kroonimine, keisrivõimu taastamine)- Ta oli sõdades nii edukas, et valitses paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi
üles vestfaalid, ostfaalid või nordalbingid. Saksi hõimudes oli kolm seisust: aethelid (ülikud), vabad inimesed ja litenid (poolvabad). Põhiline vastuseis frankidele lähtus vabameeste seas. Frangi armee kogunes 775. aasta juulis Düreni lähedal. Sakside alistamiseks oli mobiliseeritud kogu Frangi riigi jõud ja vägi. Pealetung algas Dürenist ja oli suunatud loodesse. Selle käigus vallutati Sigiburg ja Weseri-äärse Höxteri lägedal asuv Bruniburg. Nähes frankide võite, andsid ostfaalid koos oma juhiga alla. Engerid panid ilma võitluseta relvad maha ja alistusid. Vaid üks Frangi väeosa, mille Karl oli paigutanud Weseri jõe ületuskoha kaitseks, kandis omaenda hooletuse tõttu kaotusi. Oli olemas inimene Widukind, kes oli nii-öelda sakside õhutaja. Teda eriti riigi annaalides ei mainita, aga on teada, et ta varjab end taanlaste juures. Tema õhutustel hakkasid saksid mässama
a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu
loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos- kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos: 11 saj ,,Rolandi laul" rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid:armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti süjaretk poloventside vastu, kaotus ja pgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist
teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid paisutatud. 4)Laul minu Cidist-Hispaania kangelaseepos,12saj;kajastab maa omapärast saatust varajasel keskajal;(Ridriga de Vivar;Kastiila,Cidi).algas sajandi keskel maa tagasi vallutamisega,seloom:relistlik toon,
vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila
Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid
Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav
tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio.
Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav
armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Oli värsivormis ja võeti kasutusele riim. Trubaduurid olid Euroopa
aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest
Põhjapoolses osas hakkasid välja kujunema germaani keeled. Lõunapoolses osas olid Rooma mõjutused suuremad ning hakkasid välja kujunema romaani keeled ja rahvad. Frangi riik 3. sajandil asusid nad elama Maas'i ja Schelde jõe vahelisele alale. Rooma riik lubas nad sinna elama, kuid vastutasuks pidid nad ka Rooma riigi piiri kaitsma. 481. aastal Clodovech alistas kõik oma konkurendid ning temast sai esimene frankide kuningas. Temaga seostub Frangi riigi teke. Clodovechi ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul. C ajal pandi kirja ka frankide õigus ehk "saali õigus". Tüüpiline barbarite riik - valitseja pärandas oma riigi kõikidele poegadele. See tõi endaga kaasa tavaliselt sõjad. Karl Suur (768-814). Tema vanaisa, Frangi riigi kojaülem Karl Martell, suutis kõik Frangi riigid ühendada. Martell'i poeg Pippin Lühike kukutas eelneva dünastia ning temast saab alguse karolingide dünastia
,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline pärimus ,mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Tõsi ,on see,et pärimused on kirja pandud ,sageli loodudki hiljem kui eepos ise . Ja need pärimused on nii hästi tõendiks kangelaslaulude eksisteerimisest . Allikate eristamisel tavatsetakse eristada skandinaavia ja sakslaste pärimusi ,ehkki on teada ,et erinevuste aluseks on vanemad frankide ja gootide laulud ja muistendid. Kõige olulisemaks allikaks nibelungide pärimuse ainestikuga tutvumisega on vana islandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumile XIII sajandist ,,Vanem Edda". Tervelt kuusteist laulu või lugu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud nibelungide ainestikuga. Samuti on mitmeid sündmusi näidatud paralleelseteks ,ent mõnevõrra erinevates lauludes. See veenab ilmekalt kui miski muu ,et
476.aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne-Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476 mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser, loetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Rahvaste rändamisel segunesid rooma kultuur ja Germaanlaste kombed. Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine. 5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist. Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt üle muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased
ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. Nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. MONTE CASSIONI KLOOSTER- Benedictuse rajatud klooster, mille eeskujul loodi läände veel teisi kloostreid. POITERS’I LAHING- kokkupõrge frankide ja araablaste vahel. Hiljem tekkis Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. VERDUNI LEPING- leping Karl Suure poegade vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi 3ks
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
6)Kirjelda Frangi riigi tekkimist! V:Gallia põjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahavas,kes kutsusid ennast frankideks,tunginud üle Reini jõe läände, rajasid seal asundused.Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke usuvahetuseks (enne olid frangid paganad)andis 1 sõjakäik,mil neid ähvardas kaotus.Peale jumala poole pöördumist oli sõjaõnn pöördunud ja peale seda 496. aastal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida. 8)Kes olid Karolingid? V:Karolingid- Frangi kuningate dünastia, kes põlvnes Karl Martellist.
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis
edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli - mingi piirkond selle isiku kontrolli all
Saksamaa, Norra ja Hispaania. Kultuur Prantsuse kultuurist leiab igaüks endale midagi nauditavat, kellele meeldib maalikunst, kellele muusika, mõni huvitub filmikunstist, teine jälle kirjandusest, gurmaan hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva keltide, roomlaste ja frankide segu. Prantsusmaal on iga neljas elanik, kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad omas maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma.
ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu)
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga na...
Mahabharata vanaindia Vjsat, 4. sajand eKr 4. Krishna, Arjuna, Damayanti, Kurukshetra sõda, kauravite ja sajand pKr Nala, Ramayana, Rishyasringa, pandavite saatus. Ganesha, Vyasa, Rolandi Laul prantsuse 12. saj. keskpaik Karl Suur, baskid, frangid, Roland Frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
