Renessanss Prantsusmaal Jean Fouquet` Jean. Fouquet (umbes 1415 kuni umbes 1481) põlvnes Lõuna-Prantsusmaalt Tours`ist, tegutses aga Loire`I aladel. Ta oli käinud Itaalias, ent tundis ka kaasaegseid madalmaalasi. Kõigil kunstialadel, kus ta töötas - portrees, miniatuuris ja tahvelmaalis - , säilitas ta oma loomingulise sõltumatuse. Portrees ei jää Fouquet karakteri tabamise poolest maha madalmaalasest; itaallasest teda ta sügavalt väljakujunenud tundemeel kõige isikupärase vastu. Kuid ta ei huvitanud mitte niivõrd inimese siseelust ja tema muutlikest meeleoludest, kuivõrd modelli iseloomustavais muutumatuist joontest. Ta andis need edasi selges, kergesti arusaadavas vormis. Fouquet`le omistatud teostest on kuulsaim nn. "Meluni diptühhon", mille parempoolne osa on "Madonna lapsega"
– see oleks baroki pulbitsevale ja lõbujanulisele ajastule olnud liialt igav – vaid ka tasakaalus.11 Le Nôtre on loonud Vaux-le-Vicomte, Tuileries’ ja Versailles’ pargid. Tuileries’s töötades hakkas välja arenema noore arhitekti edaspidise loomingu konseptisoon, mis baseerub keskteljel. 12 1.1.2 Vaux-le-Vicomte park Le Nôtre’i üks kõige silmapaistvamaid parke on Vaux-le-Vicomte’i park. Loss ja selle park loodi finantsminister Nicolas Fouquet’ jaoks. Loss ehitati vaid ühe aastaga. Hooneplaani autor on arhitekt Louis le Vau, interjööri disainis Charles le Brun ning aiaplaani loojaks on André le Nôtre, kes Vaux’ pargi projektiga saavutas kuulsuse. Nimetatud kunstnikemeeskond töötas hiljem ka Versailles’ lossis. Vaux’ lossi pargis on esmakordselt maastikuarhitektuuris kasutatud perspektiivi, et luua harukordne avarus ja lõpmatusse mineva kesktelje efekt.13 Le Nôtre saavutas nimetatud efekti uurides
HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed · FRA maalikunstnik gootika ja renessansi vahepeal Jean FOUQUET Touers'i linnas ,,Meluni diptühhon" (?)
Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning
Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2.uhke park 3.Sõja salong, Rahu salong 4.skulptuurid, maalid 5.kristall-lühtrid 7.Kes olid invaliidid (neile ehitati kirik Pariisi)? 8.Iseloomustage lühidalt prantsuse barokk-kunstnikke. De la Tour
aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes.
CHARLES IX (valitses 1560-74), Henri II teine poeg, tema valitsusajal toimus rida ususõdu, mis tipnesid Pärtliöö veresaunaga. HENRI III (valitses 1574-89), Henri II kolmas poeg, tema valitsemisajal jätkusid verised ususõjad, organiseeris Guise`i hertsog mõrvamise. 1589, kui suri Catherine de Medici, põgenes Chartres`isse ja liitus Navarra Henriga. Henri III surmaga lõppes Valois`de dünastia. Minjoonid - õukondlikud homoseksuaalsed partnerid. JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546).
väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. · Erandlikult kuulub siia ka 15 saj kespaigas tegutsenud Jean Fouquet. Teda peetakse nii renessanss kui ka gooti kunstnikuks. Olustiku ja massistseene kuj miniatuurid: "Juudi mälestised". 2osaline altarimaal "Meluni diptühhoni tiivad", kus Madonnana on kuj Charles VII armukest Agnes Soreli. Pr kuninga õueunstnik, Charles VII portree. Prantsuse maalikunstnike kk rajaja.
° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m)
aktsepteerituks kõigi poolt. Seetõttu asutas ta koos Eugène-Samuel Grasset, René Lalique`i, Gallé`i ja Horta`ga Société Internationale de l'Art Populaire`i ning 1898. aastal koos James McNeill Whistler`iga Carmeni Akadeemia. Mucha viljakaim periood oli aastatel 1895-1900. Esikohal olid tema plakatid, aga ta jätkas ka raamatute illustreerimisega ja avaldas mitu seeriat dekoratiivseid paneele. Lisaks sellele disainis ta ka tapeete, mööblit ja ehteid ning ka poe Georges Fouquet`le. Ta võttis endale ka kohustuse dekoreerida Bosnia ja Herzegovina paviljoni, mis äratas ta patriootilise hinge. 1910. aastal naasis ta Bohemiasse ja alustas töötamist oma "Slaavi eepose" kallal. See on 20 üüratust maalist koosnev seeria, mis kajastab slaavi rahvaste ajalugu. 1928. aastal kinkis Mucha seeria Praha linnale. Juba 4
millegi üle hämmastust tunda!" Kuningavõim muutus tugevamaks, kui kunagi varem. On teada Louis XIV kuulus lause: ,,Riik-see olen mina." Tõepoolest tegeles kuningas kõigega ning talle ei jäänud märkamatuks ükski pisiasi. Ta pidas ennast Jumala poolt ametisse seatuks ning andis välja seadusi ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud teha ühtki otsust ilma kuningaga aru pidamata. Kuna riigi rahakassa oli suurtes võlgades, arvas rahanduse peakontrolör Fouquet, et kuningas väsib kiirelt ,,ise" valitsemist. Vastupidiselt aga Louis nautis kuningameti kohutsutsi. Ka võttis ta otsustavalt kontrolli alla riigi rahandusasjad. Rahanduspoliitika ,,Louis teadis, et madalat päritolu, sünge, tusane, ebameeldiv, alati kurvameelne ametnik on tema võimu ideaalne töövahend. Oma raudsest kestast hoolimata kohaneb paindlik Colbert uue isandaga silmapilkselt. Louis XIV teenistuses lõikas ta kasu äraostmatuse, sirgjoone-
Saksamaa karakteriküllus. Gootipärane naturalism, tinglikkus ja kalduvus müstikasse. Oluline Dürer, Grünewald, Cranach, Holbein noorem. on graafika. Erinevad koolkonnad. Peategelased esile tõstetud värvidega. Portreed, tahvelmaalid, Jean Goujon, Jean Fouquet, Jean Clouet, Prantsusmaa miniatuurid. Francois Clouet Vararenessanssi saavutuste edasiarendamine, ideaalse suurejoonelisuse, ühtsuse
pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. 2.1. Peategelased Peategelane d'Artagnan on noor gaskoonlane, vapper, uhke, ambitsioonikas ja intelligentne. Nagu iga teist romantilist tegelast, kihutab ka teda tagant armastus ning ta käitub rüütellikult,
Tegi palju portreesid. · Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim'i altar. · Hans Holbein noorem(1497-1543)- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree? · Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain. · Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal. Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet Francois I portree, poeg Francois Glouet Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree. · Manerism: Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina. Peamiselt Itaalias 16. saj teise kolmandiku alguses. Renessansi suurmeistrite looming oli neile normiks, proovisid jäljendada nende maneeri. Figuurid olid pikemaks venitatud,
JEAN GOUJON (u.1510-1565) Prantsuse skulptuuri tippmeister. Kuulsaim töö ja prantsuse renessansiskulptuuri parim ja tüüplisim meistriteos on nn. ,,Süütute kaevu" reljeefid ilmalik ja elurõõmus, elulised, täis rütmi, elegants ning suur ilmekus. Goujon võttis osa Louvre'i lossi loomisest, kus ta valmistas terve rea skulptuure fassaadi ja siseruumide tarbeks. MAALIKUNST 15. sajandi prantsuse maalikunstis võib eristada mitmeid erinevaid koolkondasid. JEAN FOUQUET (u.1420-u.1481) Miniatuurmaalid võluvas laadis, jääb siiski gootipäraseks. Töid säilinud vähe, mõned tahvelmaalid, enamuses portreed. Stiililt huvitavad ja omapärased käsitlus on pinnaline, lai, kuiv ja rahulikult suurejooneline. Peategelased on esile tõstetud just värvidega. ,,Etienne Chevalier Püha Stphanusega", ,,Madonna inglitega". 16. sajandi prantsuse maalikunst on väga tugevate itaalia maali mõjudega. Iseseisvamad kunstnikud on isa ja poeg Clouet'd.
1510-1578) liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, Skulptuur: nurkades ümartornid, keskel tornlinnus Jean Goujon ( u.1510-1565) Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad Maalikunst: hilisgooti laadis Jean Fouquet ( u.1420-u.1481) Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult Jean Clouet (u.1485-1541) suurejooneline, kuiv, peategelased on esile Francois Clouet ( u.1505-1572) tõstetud värvidega, täpsus, peened kostüümid, maalilisus, sügavus, selge stiil, 17
,,Saksi Katariina ja Frohmi hertsog", ,,Aadam ja Eeva ,,. Mütoloogilistel ainetel ,,Parise otsus". Teinud ka graafikat ,,Marthin Luther mungana", Hans Lutheri portree (Marthini isa). Tuntumad Saksamaa kunstnikud: Baldung, Grien, Altdorfer, Burgermaier. Prantsusmaa maalikunstist halb ülevaade, kuna enamus hävinenud. Iseloomustab lihtsus, sageli piltidel loodusvaade (kunstnikud maalisid oma kodupaika). Eristatakse erinevaid koolkondi. Tuntumad meistrid Jean FOUQUET, kes oli miniatuurmaalija, Etienne Chevalier palveraamat. Perekond Clouet, Jean CLOUET (1485-1541), Francois I, Charles IX portree.
Luuka evangeeliumis on Maarja külaskäigust kirjas nii: Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!..." Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul (Giotto, Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre'is paiknev Ghirlandaio (14491494) maal, mis seal kannab pealkirja "Visitation". Kõigist ilmekam on ehk Madalmaade kunstniku Rogier van den Weydeni (u. 14001464) maal "Maarja külaskäik", mille originaal asub Leipzigis. Kaks naist, üks väga noor, teine väga vana, puudutavad käega teineteise kõhtu, rõõmustades tulevaste suurmeeste peatse ilmaletuleku üle. Ühe- või kaheaastast Ristija Johannest ennast kohtame sageli renessansiajastu
Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu Fouquet röövis riigiraha Dartagnan arreteeris Fouquet' Ületab Versailles' lossi Selle projekteerinud enamasti Jules Hardouin-Mansart Invaliidide kodu (ja kirik) Kirik tuletab meelde panteoni Sinna on paigutatud ka Napoleoni maised jäänused Invaliidide kodus oli võimalik majutada kuni 4000 sõjas olnut Nicolas Poussin Loomingus on näha omapärast teemat - ideaalmaastikku Kujundab selle omaette zanriks Suured maalid, mis koosnevad fantastilistest maastikest
(Vaga 2004: 482) 9 Ka maalikunst suudab XV sajandil säilitada peaaegu täielikult iseseisvuse ja on omanäoliselt realistlik. XV saj prantsuse meistrid kujutavad inimesi rahulikes poosides ja žestides, andes inimestele tagasihoidliku pilgu. Välditakse kuhjatust ja ülepakkumist. Esemeid ei kujutata kunagi liigselt materiaalselt. Oluline on Loire’i koolkond, mida esindavad miniaturist Jean Fouquet (1420-1481) ja Jean Hey (Moulins’i meister). (Vaga 2004: 484) Teiseks huvitavaks koolkonnaks on Amiens’i koolkond, mida esindab Simon Marmion (1425- 1489). Põnevat pakkus ka Provence’i koolkond, mis eelnevatest veelgi vähesemate Itaalia kunsti mõjude ja täiesti uudse realismi poolest. Sealsed kuulsaimad meistrid olid Enguerrand Charonton (1410-1466) ja Nicolas Froment (1430-1483) (Vaga 2004: 487).
M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured konfliktid M loomingu pärast. Louvre'is esietendub ,,Naiste kool". Pensionit 3000 liivrit aastas. 1664 mol perre sünnib poeg. Tema ristiisaks saab Louis XIV, ristiemaks kuninga vennanaine
«Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest
elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime. Sellesse ringkonda kuulusid luuletajad Corneille, Moliére ja LaFontaine, arhitekt Louis Le Vau ning kunstnik Charles Le Brun. Viimase kutsel liitus seltskonnaga ka André Le Nôtre. ISELOOMULIK PRANTSUSE BAROKKAEDADELE. Barokkajal sai Prantsusmaast aiakunstis juhtiv maa; barokkaia sünnile aitasid kaasa
aadlipere-kondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mi-leediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' areteerimi-sest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid ») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas kasutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures 676
annaabi.ee 
