Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lä...
neid siin ei soovi ja väljaränne võib hoogustuda veelgi. Segarahvuselises ühiskonnas on sagedased ka erirahvustevahelised kokkupõrked ning erimeelsused. Arvan, et enne võõraste sissetoomist tuleks teha kõik, et oma inimesed saaks õiglaselt tasustatud töökoha ning muud Euroopa ühiskonnale omased hüved. Teisiti talitades kaovad meie noored Eestist ning koos nendega ka meie väikerahavale nii tähtis identiteet ja sellega ka jätkusuutlikkus. Fossiilsetest kütustest sõltumine sai inimestele omaseks tööstusrevolutsiooni ajal. Nii ka Eestis, kus enamus elektrienergiast saadakse põlevkivist. Energeetika vallas on palju ära teha ning uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine peaks olema meie esmaseks huviks. Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame fakti ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast
Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level murenemine Third level Veekogudes muutub Fourth level Fifth level vesi happeliseks Mullad muutuvad happelisemaks Tervisehäired Võimalikud lahendused Energia kokkuhoid, sest enamik elektrist ja muudest energiatest saadakse fossiilsetest kütustest, mis eraldavad põlemisel õhusaastet Alternatiivne liiklemisviis auto asemel Õhukonditsioneeri mõõdukas kasutamine, sest see suurendab kütusekulu ja süsihappegaasi eraldumist umbes 5% võrra Aias prügi mittepõletamine ja võimalikult harv lõkke tegemine, sest lahtisest tulest pärit suits saastab õhku Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õhusaastus http://www.nip.ee/page/346/12/213 http://uudised.err.ee/failid/238970_01.jpg 11
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA
(1) Vesinikuauto BMW H2R (6) 2 Mudelid On olemas palju erinevaid vesinikuauto mudeleid. Kõige tuntumad on Mazda, BMW ja Honda. Samuti on olemas Toyot, Nissan, Mitsubishi Nessie ja paljud teised. (8) Miinused Kahjuks ei oleks uuemad autod ka nii väga loodusesõbralikud kui räägitakse. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammendatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus eraldub süsihappegaasi. Maakeral ei ole aga küllalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale, mis põhjustab Maa temperatuuri aeglast tõusu ja ei enneta, vaid just suurendab globaalset soojenemist. Veel kasutavad vesinikuautod elektriautodega võrreldes kolm korda rohkem energiat, mis
* üle poole haritavast maast on söödakultuuride all * kasvatatakse enam otra, nisu ja suhkrupeeti TÄHTSAMAD MAJANDUSHARUD * tähtsaimad tööstusharud on metsa-, kerge-. toiduaine- ja keemiatööstus * suurimad ekspordiartiklid puit ja puiduproduktid (moodustab 1/3 Läti ekspordist), masinad ja seadmed, metallid, tekstiil, toiduained - peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Leedu ja Eesti * 71% Lätis toodetud elektrienergiast on hüdroelekter, ülejäänud fossiilsetest kütustest. Lisaks vajamoneva energia ostab Läti põhiliselt Leedust ja Eestist * veondus viimasteil aastail arenenud * raudteetransport allutatud peamiselt transiidi vajadustele * Suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Peamised impordipartnerid on Saksamaa, Leedu, Rootsi, Soome ja Eesti. EESTIS TUTTAVAD TOOTED, FIRMAD Laima (maiustused) Krums (kohukesed) Baltic foods (piimatooted) Double Coffee (kohvikud) Brainstorm (bänd) Lauma (pesutööstus)
2% Muutustes maakasutuses 11% Dilämmastikoksiid Fossiilsetest Muu kütteainetest 87% Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60%
kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust, üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri laiali. Kahjude ulatus Maav'rina ja tsunami tõttu jäid mitu tuhat inimest ilma oma elust ja kodust. Fukushima tuumajaama ümbrus 20 kilomeetri raadiuses endiselt saastunud. Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest kütustest on järsult kasvanud kuni 62 protsendilt 2010. eelarveaastal. 88 protsendini 2013. eelarveaastal. Samal perioodil kasvas elektri hind kodutarbijatele 19,4 protsenti ja tööstustarbijatele 28,4 protsenti. Mõju keskkonnale ja inimestele Fukushima katastroofi järel on kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani u 400 tonni üliradioaktiivset vett. Lisaks tekivad ka uued elemendid.
" küsib Rein Reinpõld, Premium Motorsi pressiesindaja (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Islandis, mille ambitsioonikad plaanid taastuvatele energiaallikatele üleminekuks teenisid riigile hüüdnime põhja Bahrein, on nähtavad arengud olnud tagasihoidlikud. Arnasoni sõnul saaks kogu riik hakkama minimaalselt 15 tanklaga (,,Island tahab fossiilsetest kütustest loobuda", autorit polnud kirjas, 21.09.2007, www.delfi.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Pärast aastaid kestnud uurimistöid töötab riigis aga vaid üks vesinikutankla, ringi sõidavad mõned vesinikuautod ning on üks vaalaseirelaev, millel lisaenergiaallikana pardal vesiniku kütuseelement. Kolme vesinikubussi katsetused lõppesid 2007. aastal, kaks neist saadeti vanarauaks ning kolmanda omandas transpordimuuseum. Katsed pidid jätkuma, kuid enne
Kahjuks pole see nii lihtne, kuna hapniku ja vesiniku saaduseks on ülimalt tuleohtlik aine, mida oleks keeruline hoiustada ja transportida. Samuti on vesinikukütuselemendi puhul on suur mure selles, et neis kasutatakse katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatinat. Tootes vesinikukütust, tuleks plaatina tootmist mitmekordistada, mis on kahjuks hetkel ebareaalne. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. Selleks, et toota vesinikku puhtalt ning massiliselt tuleb vee elektrolüüsiks kasutada taastuvenergiat, kuid see on kallis ja energiamahukas protsess. Vesiniku kütust ei kasutata ülemaailmselt, kuna selle tootmine on kulukas protsess, mille käigus läheb 75% ainest raisku, kuna ained ei reageeri täielikult, mille tõttu tekib aine jääk.5 4 http://kodu
Rahva hea haridustase aga eeldab, et kvaliteetne haridus oleks kõigile võrdselt kättesaadav ja õpetajad oleksid motiveeritud ning saaksid konkurentsivõimelist palka. Lahendus: Riigi peamine hariduseesmärk peaks olema tasuta õpe ülikoolides, kõikidel erialadel ja tõsta õpetajate palka ja parandada töötingimusi. ( Vähendada töökoormust ja parandada töökeskkonda) 3) Väljakutse: Uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine. Probleemi olemus: Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame probleemi ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Kui riik ei mõtle peatselt tuleviku suunas, siis võib juhtuda, et varsti sõltume kellegist teisest
harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Raskusteta saaks auto läbida paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on vesinikuauto kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki?";Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008 Kahjuks ei oleks uuemad autod ka nii väga loodusesõbralikud kui räägitakse. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammendatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus eraldub süsihappegaasi. Maakeral ei ole aga küllalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale, mis põhjustab Maa temperatuuri aeglast tõusu ja ei enneta, vaid just suurendab globaalset soojenemist. Veel kasutavad vesinikuautod elektriautodega võrreldes kolm korda rohkem energiat, mis
50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde. "Parim tee vesiniku tootmiseks?" ; Siim Sepp; Äripäev; 10.09.2007 IMT Power tõestas, et vesiniku kütusena kasutamine on äärmisel ebaefektiivne. Maailma Loodusefondi jaoks koostatud raportis märgib Gary Kendall, keemik, et vesinikuringes on tegu tohutute kadudegaalates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuselementide madala efektiivsuseni
keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. LÄTI Pindala 64 589 km² Rahvaarv 2 281 000 Tihedus 35,5 in/km² SKT 22,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 191 968 EEK Läti majanduses on ülekaalus toiduaine tööstused. 70,9% lätis toodetud elektrienergiast on hüdro elekter, fossiilsetest kütustest on 29,1. Läti ostab lisaks majamineva elektrienergia Leedust ja Eestist. Suurimad inpordi artiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6.5%, Rootsi 5.6%, Eesti 5.1%, Itaalia 4.2%, Poola 4%. Väljaveo artiklid on puit ja puidu produktid, masinad ja seadmed, metallid,tekstiil, toiduained. Expordi partnerid on Inglismaa 22.1%, Saksamaa 9.9%, USA 8.2%, Rootsi 7.3%, Prantsusmaa 6.6%, Leedu 6
paljudes Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1...
*vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodudes. Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA Tahked kütused: *kivisüsi (ainus millega kaubeldakse maailmaturul) *pruunsüsi *põlevkivi *turvas
Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi kasutatakse
palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alternatiiviga. Selle tootmisviisiga saadud energia ületab kasutegurilt mitmeid kordi fossiilsetest kütustest tuleneva energiahulga. Tingituna suurest kasutegurist, tekib ka loodusele kahjulike toksilisi aineid minimaalselt, kuna väikese koguse uraani lõhustumisel lõpptulemusena saadud energiahulk, on piisavalt suur. Inimkonnale on toonud tuumaenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks suurt kasu; suurtel ja rikastel riikidel ei ole ka probleemiks kaasata suuremahulisi arendustöid tuumajaamade ehituseks. Eesti kui suhteliselt väike riik, ei omaks suuri eeliseid
Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid
atmosfääri koostist, ja ikka samas vaimus edasi. Vastavalt tsivilisatsiooni arengule on tõusnud inimeste elatustase ja muutunud nende elulaad. Eelkõige tähendab see seda, et elu on muutunud mugavamaks. Tänapäeval on arenenud riikides elumajades keskküte; inimesed sõidavad autoga ja söövad seda, mis maitseb; kulutavad palju aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Aga et see kõik oleks võimalik, tuleb iga inimese kohta kulutada järjest rohkem energiat. Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta, maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi. Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja
suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks. Võib isegi öelda et pole asja mida tänapäeval polümeeridest teha ei saa. Neid kasutatakse kõikjal. Nii igapäevaelus, kui ka kõikjal mujal. Kas või meditsiini näiteks tuues me näeme, et seal on polümeerisest valmistatud esemed muutunud asendamatuks. Inimkond kasutab üha rohkem polümeere, kuid ei mõtle siiski tulevikule. Polümeere tehakse fossiilsetest kütustest ja kui need ära visata siis nad ei lagune looduses ja kui lagunevad siis väga pika aja jooksul. Mina näen ajutist lahendust taaskasutamises, sest osasid polümeere saab taaskasutada. Taaskasutamine toimib juba praegugi aga enamus polümeeridest valmistatud tooteid rändab ikkagi prügimäele. Polümeerid on meile väga vajalikud ja me ei kujta elu ilma nendeta ettegi, aga kindlasti peaks rohkem rõhku panema nende ümberkäitlemisele.
eiramine tekitaks ülemaailmse probleemi. Selle tagajärjel on võimalik, et maailm, nagu me seda täna tunneme, lõpetab eksisteerimise. Kuid miks ei ole antud probleemi püütud lahendada? Iga keskkoolis õppinud nooruk teab, et probleemi püütakse pidevalt lahendada, aga kuna probleem muutub päevast päeva järjest hullemaks, on seda üha raskem ja raskem peatada. Probleemi peamise raskuse taga üeitub väga lihtne vastus. Nimelt sõltume järjest rohkem fossiilsetest kütustest. Väga heaks näiteks on siinkohal meie enese armas elupaik Eesti, kes toodab peaaegu kogu elektrienergia põlevkivist, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul ega ole taastuv maavara. Kuid kas meil on võimalik likvideerida kahjustused, mis on tänase päevani tekitatud meie endi poolt? Ma arvan, et on, kui üsna tõenäoliselt ei suudeta inimesi riigipeade poolt mõtlema panna ja asuda koos maailma päästma. Kui me seda ei suuda, ei pruugi meie lapsed pensioniiga nähagi
eiramine tekitaks ülemaailmse probleemi. Selle tagajärjel on võimalik, et maailm, nagu me seda täna tunneme, lõpetab eksisteerimise. Kuid miks ei ole antud probleemi püütud lahendada? Iga keskkoolis õppinud nooruk teab, et probleemi püütakse pidevalt lahendada, aga kuna probleem muutub päevast päeva järjest hullemaks, on seda üha raskem ja raskem peatada. Probleemi peamise raskuse taga üeitub väga lihtne vastus. Nimelt sõltume järjest rohkem fossiilsetest kütustest. Väga heaks näiteks on siinkohal meie enese armas elupaik Eesti, kes toodab peaaegu kogu elektrienergia põlevkivist, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul ega ole taastuv maavara. Kuid kas meil on võimalik likvideerida kahjustused, mis on tänase päevani tekitatud meie endi poolt? Ma arvan, et on, kui üsna tõenäoliselt ei suudeta inimesi riigipeade poolt mõtlema panna ja asuda koos maailma päästma. Kui me seda ei suuda, ei pruugi meie lapsed pensioniiga nähagi
..15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: · parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides
Kas me oleme piisa- valt targad, et tulla sel- lest välja? Vaja on uusi leiutusi ja alternatiive Naftasaadused : - bensiin - diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi vedada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Tootjad Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi
USA Filipiinid Itaalia Mehhiko Indoneesia Plussid ja miinused : NAFTA : Plussid : 1) Väga kõrge kütuse väärtus . 2) Mitmekülgne toore 3) Võimalus transportida väga suuri koguseid 4) Pealmine mootor jõudude allikas Miinused: 1) Mageda ja puhta vee reostus 2) Merevee reostamine 3) Taastumatu 4) Raske puurida 5) Suured kaod ja menetlused Maagaas plussid : 1) fossiilsetest kütustest suurima väärtusega 2) põlemisel tekib väga vähe saastet 3) juhtmeid pidi tõhus transportida 4) saab suunata otse tarbijani Miinused : 1) taastumatu 2) tülikas transportida 3) tehnoloogia on kallis 4) magevee raiskamine veeldamisel Kivisüsi plussid : 1) Pole eriti heade omadustega Miinused : 1) Kaevandamistööd rasked 2) Söe põletamine saastab õhku . Vee plussid : 1) Suures koguses odavat elektrit
üks tuulik teenib 2-3 kuuga tasa kogu energia, mis kulub tema valmistamisele. Juba sel aastal võttis Vabariigi valitsus vastu elektrienergia arengukava, mis seab eesmärgiks kasvatada tuuleenergia osa võrreldes praegusega kümne kordseks. Kuna aga puhtalt päikesevalgusest põhjapoolsemates maades ei piisa, samuti nagu tuuleenergiast tuulevaiksemates kohtades, peaks kaaluma alternatiivina tuumaelektrijaamade loomist. See oleks mitmeid kordi tõhusam kui ükskõik milline fossiilsetest kütustest tootmisviis. Samuti oleks see ka loodussõbralikum. Tuumakütusena kasutatakse küll maapõuest kaevandatavat uraani kuid selle energiaks muundamine ei saasta loodust. Muidugi tekib selle käigus küll radioaktiivseid ühendeid kuid paksud tehase betoonseinad varjestaksid selle. Kokkuvõtteks tasub öelda, et kuigi kõik uus võib tunduda hirmutav ja raske tuleb meil siiski püüda sellega kaasa minna. Kui me ei tegutse praegu siis lõpuks ei ole meil enam valikut
paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: varingu oht, põhjavee reostus, karjäär eelis: odav, kulub vähe tööjõudu, puudus: õhusaaste, maastiku rikkumine, vee reostus, suured varud, kõrgema kütte väärtusega
Taastumatud loodusvarad inmese elus Taastumatute lodusvarade hulka kuuluvad miljonite aastate eest tekkinud kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes kogustes elektrienergia, vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest. 3 , Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud
Kilpkonnalised on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. SÜSTEMAATIKA Kilpkonni eristatakse 26 sugukonda, kellest tänapäevani on elanud üksnes 12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210. Teadaolevatest fossiilsetest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 meetri pikkune Miolania. Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse alamseltsi. Nendeks on kooldkaelalised, merikilpkonnalised, pehmenahalised, pöördkaelalised ja puudukilbulised. Kõige suurem kilpkonnaline oli merikilpkonn Archelon ischyros, kes ulatus umbes 4,6 pikkuseks. Kõige väiksem kilpkonnaline on aga Lõuna- Aafrikast pärit Homopus signatus, kes ulatub 8 sentimeetri pikkuseks ja kaalub umbes 140 grammi.
suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale
kuid väheneb arengumaades. Sellest veidi üle 1000 miljoni tonni kasutatakse inimeste toiduks, ligi 800 miljonit tonni loomade toiduks ning ülejäänud muuks otstarbeks. Eestis toodeti 2011. aastal teravilja kokku ligi 772 000 tonni, millest meie peamine leivavili rukis moodustas üksnes neli protsenti. Huvitav on ehk teada, et Ameerika Ühendriikide toidutootmise süsteem kasutab poolt kogu USA maismaapindalast, 80 protsenti värske vee varudest ning 17 protsenti tarbitavatest fossiilsetest kütustest. Seal kasvatatakse igal aastal üle üheksa miljardi karilooma (loomade arv on kordades suurem kui USA enda rahvastik), et tagada söödava loomse valgu kogus aastas. Toidu kasvatamiseks on vaja suurendada maa pindala, selleks raiutakse maha metsi. Enim on troopiliste metsade pindala vähenenud Aasias ja Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi. Kuigi üheksa kümnendikku kogu toidust
Mullu kattis Soome elektritarbimisest sisetootmise abil 80 protsenti ja 20 protsendi ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist. Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26 protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade hüdroelektrijaamades. 1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest, pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni
Elektri tootmisel kivisüsi põletatakse suurtes tolmpõletus või keevkiht kateldes. Kivisöe kütteväärtus on kõrge ja tema põletamine lihtne. Umbes 37% maailma elektrienergiast on toodetud kivisöest. Näiteks 91% kivisütt kasutatakse USA-s elektrienergia saamiseks ja 51% elektrienergiast USA-s saadakse kivisöest. Kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. See on fossiilsetest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Gaasistumine Tõusvad maagaasi ja nafta hinnad juhivad aina rohkem tähelepanu tehnoloogiatele mis lubavad muuta kivisütt tahkest olekust gaasilisse ja vedelasse olekusse . Kivisöe gaasistumine lagundab kivisütt osakesteks , tihti peale allutades seda suurele temperatuurile ja rõhule, kasutades veeauru ja kindlat kogust hapnikku . Tulemusel tekib süsinik monoksiidi (CO) ja vesiniku segu .
Piirates üleliigset tarbimist , saame vähendada õhusaastet . Võttes arvesse Euroopa Liidu suurust ja rahvaarvu, on tegemist ühe suurema õhusaastajaga maailmas. Euroopa Liit võtab väga tõsiselt oma kohustust piirata kahjulike ainete paiskamist atmosfääri. EL on seadnud mitmeid eesmärke saasteainete heitkoguste vähendamiseks ning selles suunas on tehtud suuri edusamme. Palju teadusuuringuid tehakse taastuvenergia vallas. Hetkel saadakse enamus meie tarbitavast energiast fossiilsetest kütustest (looduslik gaas ja nafta). Alates 1990. aastast on mitme õhusaasteaine hulk Euroopas oluliselt vähenenud, mille tulemusena on õhu kvaliteet kogu piirkonnas paranenud. Tahkete osakeste ja osooni kontsentratsioonis ei ole siiski alates 1997. aastast olulist paranemist täheldatud. Mõned vormid õhusaastest võivad luua globaalprobleeme nagu ülemise atmosfääri osoonikihi kahanemine ja globaalne soojenemine.Need probleemid on väga keerukad ja
temperatuuril 817 kraadi Celsiust. Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud samas lihtainena esineb arseeni harva. Arseeni leidub paljudes metallirohketes geoloogilistes materjalides ning arseeni saadakse vase (Cu), plii (Pb), koobalti (Co) ja kulla (Au) tootmise kõrvalsaadusena. Inimtegevuse tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide kaevandamisele ja sulatamisele ning metallitööstusele kui ka energia tootmisele fossiilsetest kütustest ja väetistest. Kõik vees ja maomahla toimel lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli α arseeni, kollast arseeni ning β-, γ- ja δ- arseeni. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille
aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja- tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Ka säästva arengu üks tähtsamaid põhimõtteid on keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena kaasates sellesse kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust (Eesti 21. Säästev areng). Eelpoolnimetatud arengukavade järgi on taastuvenergia
Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Regioonide naftatööstus Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Ladina-Ameerikas Mehhiko ja Venezuela. Ida- ja Kagu-Aasias Hiina ja Indoneesia. Euroopas Venemaa, Norra ja Suurbritannia. Põhja-Ameerikas USA ja Kanada. Kõige odavam on transportida torujuhtmetes. Maagaasi tootmine Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud. Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Meritsi tülikas transporitda. Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest. Tarbitakse peamiselt kõrgelt arenenud riikides. Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED
Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind, torujuhtmeid pidi ammutamise käigus oht transportida. Suur pinnase (vee) reostuseks. kütteväärtus, erinevad Saadused saastavad kasutusvõimalused. põletamisel. Gaas Fossiilsetest kütustest Meritsi tülikas transportida, suurima kütteväärtusega, põletamine tekitab põletamisel tekib vähim mürkaineid. saasteaineid. Tahked kütused Suured varud, mitmekülgne Madal kütteväärtus, kasutus. põletamine saastab õhku.
Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Sarnaselt naftaga on maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Ent maagaasi veeldamine ja transportimine on kulukas. Samas on torujuhtmeid pidi kõrgsurve all maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamjaolt ainult kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks,
Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. kko Maagaas Elektriene Venemaa,I Venemaa,U Venem Jaapan Fossiilsetest Raske mööda merd 28% rgia,soojus raan,Saudi SA,Kanada,I aa,Kan ,Lääne kütustest transportida,suure taastumat energia,ke - raan,Norra, ada,N - kõige Rõhuga ja madala u emiatööst Araabia,U Alžeeria,Sa orra,Al Euroo suurem Temperatuuriga.Kallis us,kodune SA udi-Araabia žeeria, pa,US kütteväärtus, ja
väljasorteerimist. Euroopas põletatakse aastas üle 500 miljoni tonni jäätmeid rohkem kui 400 põletusseadmes. Sorteerimata olmejäätmete masspõletamise kõige levinumaks, lihtsamaks ja töökindlamaks põletustehnoloogiaks on liikuva restiga tahkekütuse katel (Joonis 4). Joonis 4. Sorteerimata tavajäätmete (olmejäätmete) põletamise blokkskeem restkoldega katlas. Jäätmed kui kütus. Olmejäätmeid tekib kodumajapidamises ning ettevõtetes. Erinevalt teistest fossiilsetest kütustest (maagaas, kivisüsi jne) on olmejäätmed heterogeense ja muutliku koostisega. Olmejäätmete põletamisel tekib võrreldes teiste kütustega suur hulk tuhka: jäätmetealase kirjanduse andmetel 5- 10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust. Olmejäätmete (tavajäätmete) kütteväärtus võib tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite, sh plastpakendite kasutamine. Kütteväärtus võib suurendada ka mittepõlevate materjalide
· Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia · Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul · Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur 31) Millised eelised ja puudused on nafta tootmisel võrreldes maagaasiga. Maagaas versus nafta + · Lihtne toota · Ei vaja erilist töötlemist · Torujuhtmete kaudu on teda odav ja tõhus transportida · Maagaasi põletamisel tekib vähem saasteaineid · Suhteliselt mugav kasutada majapidamises · Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega - · Ei sobi keemiatööstuse tooraineks · Tülikas toimetada üle mere 32) Iseloomusta erinevate regioonide maagaasi varusid. SRÜ-36 %, Lähis-Ida 365, Aasia 8%, Aafrika 7%, Põhja-Ladina Ameerika 5%, Euroopa 3%. Millised riigid toodavad palju maagaasi? USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia. Millised riigid tarbivad palju maagaasi? Millistel riikidel ületab tootmine tarbimise?
Automootoris kulutatav energia on näiteks kütuse poolt vabastatud keemiline energia, ja mootori kasulik töö on kineetiline energia, mis ajab ringi autorattaid. Termodünaamika arvutused näitavad, et sisepõlemismootori maksimaalne kasutegur ei saa olla suurem kui 40 %. Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: mõned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast tööks. Kuid siiski ei muutu rohkem kui 45 % fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Lihtsalt ja tavaliselt on päikeseenergiat ära kasutatud kodumajapidamises (vee soojendamine paagis, kasvuhooned). Kogu otsesest päikeseenergiast kasutab inimkond väga vähe ära. Töö käib sellel alal, et kasutatavat protsenti tõsta, kuid Eestis ei ole päikeseenergiast eriti suurt tulu oodata, sest meil ei ole iga päev päikest. Üheks alternatiivseks energiaallikaks Eesti oludes oleks gaas (maagaas ja vedelgaas). Gaasi ei peeta küll taastuvaks loodusvaraks, kuid ta on fossiilsetest kütustest üks keskkonnasõbralikumaid. Tema põlemisel ei eraldu palju kahjulikke aineid ja tahma. Meie kõige suurem gaasi importija on Venemaa. Kuigi hind võib olla soodne, siis Venemaa stabiilsus on ettearvamatu. Seega tuleks leida ka teisi importijaid, et riske hajutada. 3 Tänaseks on piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm
lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud. Kõige suurem terviklik leitud skelett kuulub 27 meetri pikkusele Diplodocus-ele ja jääb sinivaalade keskmisele pikkusele vaid 3 meetrit alla. Enamik saurusi oli palju väiksemad, kui sauropoodid ja nende keskmine suurus kõigub ajastust ajastusse. Kõige
7 Kokkuvõte Bensiini liigne kasutamine on hetkel probleemiks mida ei saa vältida. See on laialt levinud ja enamused autod ning ka paljud muud tööristad töötavad selle pealt. Lahenduseks oleks kõikide bensiinil töötavate masinate asendamine alternatiivsetega, ometi pole see võimalik, vähemalt mitte kiiresti. Suure tõenäosusega minnakse täielikult üle alternatiivsetele lahendusele siis, kui nafta varud on praktiliselt ammendunud ja hind on niivõrd kallis, et ei jaksata enam fossiilsetest kütustest töötavate masinate suurt vajadust rahuldada. Oluline on ka see, et alternatiivsed variandid oleks piisavalt välja arenenud bensiini ja muude fossiilsete kütuste asendamiseks. 8 Kasutatud kirjandus 1. How stuff works [WWW-materjal] - http://goo.gl/27T0N viimati vaadatud 25.09.11 2. Wikipedia [WWW-materjal] - http://goo.gl/wU4Im viimati vaadatud 02.10.11 3. Wikipedia [WWW-materjal] - http://goo.gl/PxDw1 viimati
energiatarbimisest, 1980 a-l 20%, 2005 a. 28 %. Tarbijad peamiselt Põhja riigid Maagaas versus nafta + - Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse tooraineks Ei vaja erilist töötlemist Tülikas toimetada üle Torujuhtmete kaudu on teda mere odav ja tõhus transportida Maagaasi põletamisel tekib vähem saasteaineid Suhteliselt mugav kasutada majapidamises Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA,
Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Bioenergia võimalused Eestis 1.1 Bioenergia võimalused biomassi erinevatest muundamistehnoloogiatest lähtuvalt Bioenergiat saab toota biomassi muundamisel energiaks. Võimalikud biomassi muundamistehnoloogiad on: · soojuse tootmine
annaabi.ee 
