Sisukord Sisukord................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................3 Fosforväetis............................................................................4 Fosforväetiste jaotamine..............................................................5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid........................6 Superfosfaat............................................................................8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte ...........................................
kasv lakkab enneaegselt, õitsemine ja viljade valmimine algab tavalisest varem. Liigväetamisel: Võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestiku kasv jääb pealsete kasvule alla, Pikeneb taimede kasvuperiood ja viljad ei valmi, puittaimed ei lõpeta sügisel kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. Fosfori puudumisel: Lehed sinakad, violetsed, väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit
saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati .
· Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu ,,õitsengut" ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks inimtegevuse tagajärjel tiik reostub, siis tiik kui ökosüsteem ei asendu teisega vaid hävib.
Keemilisi Keemiliselt küllaltki Keemiliselt aktiivne, võib väheaktiivne, süttib omadusi toatemperatuuril kuumitamisel (üle iseenesest süttida, helendab pimedas 250º C), ei helenda Füsioloogiline Väga mürgine Ei ole mürgine toime Fosfor looduses Fosforväetis Tähtsamaid keemilisi elemente taimede kasvuks ja arenguks Väga püsivad ega redutseeru Looduslikud mineraalid apetiit ja fosforiit Vees praktiliselt lahustumatu Fosforväetamistega üleväetamise tagajärjed Üleväetamisega kanduvad fosfaadid veekogudesse Fosfaate sisaldavate pesuvee sattumine veekogusse Saastumine, veekogu kinnikasvamine Fosfori ajalugu 1669 Hamburgis Saksa alkeemik Henning Brand Destilleerida "tarkade kivi" oma uriinist
Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine: METALL + HAPE SOOL + VESINIK (H2) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 ALUS + HAPE SOOL + VESI LiOH + HNO3 LiNO3 + H2O ALUSELINE OKSIID + HAPE SOOL + VESI Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O
135 Võru 94 0 0 1 Koostada regressioonimudel. Anda hinnang regressioonijääkidele Koostada diagramm regressioonijääkide sõltuvuse kohta vaatluse järjekorranumbrist. Täiendada mudelit fiktiivsete muutujatega (aasta iseloomustamiseks) (ilmastiku mõju arvestamiseks) Koostada uus regressioonimudel ja diagramm punkti 3 kohaselt. Võrrelda erinevaid mudeleid. Teravilja Teravilja osakaal Fosforväetis teravilja saagikus Hindepunkt kogu põllumaast kg/ha hind kg/ha x1 x2 x3 x4 Y 42 45,6405117019 13,1601290542 1,33 1799 33 14,7855530474 21,8687872763 1,33 1512 42 43,793554007 8,9777005502 1,33 1878 47 43,6018701672 15,4793073354 1,33 2247
samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Liigselt mulda viidud väetised satuvad koos pinnavetega põhjavette ja veekogudesse, tuues seega ümbritsevale keskkonnale kasu asemel kahju. Paljuski tänu põllumajandusele on maapinnale lähim põhjaveekiht väga mitmetes kohtades saastunud nitraatide ja muude joogiks sobimatute lisanditega. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute- ja valgusisaldust, linal parandab aga kiu omadusi. Teine suur probleem on veekogude eutrfeerumine. Eesti järvedest kuulub ligi 40% rohketoitaineliste kilda. Eutofeerumise all mõeldakse toitainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku hulga, seega vee toitainelisuse suurenemist. Eutrofeerumine on oma põhiolemuselt loomulik, looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega
annaabi.ee 
