JAAPAN Jaapani kultuur välistab samuti tervitamisel puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste pärast viisakalt kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Jaapani külastajad peaksid teadma, et kohalikud võivad üllatuda, kui neile tervituseks käsi sirutada nad eelistavad üksteist tervitada sõbraliku naeratusega. Kummardus 45kraadise nurga all. Formaalsetes olukordades on peaga kummardamine lugupidamise väljendus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või niinimetatud. ühiskondlikes hoonetes. Kui teid peaks jaapani koju kutsutama, siis pidage meeles, et esikus tuleb kingad vahetada tuhvlite vastu, millega kõnnitakse puitpõrandatel. Kui astute tatamile, tuleb ka tuhvlid jalast ära võtta ja astuda tatamile sokkides
• Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad) • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)? • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele • Tugevneb sümbolite kasutamine loomingus 11. Mis iseloomustab täiskasvanuikka jõudnud inimest mõtlemises ja sotsiaalses arengus? Täiskasvanud on võimelised mõtlema paindlikumalt, dünaamilisemalt ja kontekstist
Õppiva organisatsiooni idee toob päevakorrale organisatsiooni võime reageerida muutustele, õppida senistest kogemustest, luua uusi teadmisi kogu organisatsiooni arendamiseks. Õppimist mõistetakse kui kogemuste refleksiooni, analüüsi ja tõlgendamist, mille tulemusena on muutunud käitumine, mõtlemine, hoiakud ja väärtused. Seega ei ole õppimine pelgalt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine traditsioonilises koolituses ja teistes formaalsetes õppimissituatsioonides, vaid igapäevatöös aset leidev loomulik protsess, mis sageli on teadvustamata ja intuitiivne. Chris Argyrise (1990) arvates takistab organisatsiooni kujunemist õppivaks organisatsiooniks inimeste oskamatus õppida. Paljud organisatsioonid ei tea, et selline probleem eksisteerib, sest õppimist nähakse traditsiooniliselt kui teadmiste ja oskuste omandamist. Siit tulenebki õppiva organisatsiooni
Kvantitatiivne- Psühhomeetriline lähenemine IQ mõõtmine intelligentsuse testidega. Kui stabiilsed on IQ punktid noorukieas? Enamasti noorukieas mõõdetud punktid ennustavad ette IQ punkte hilisemas eas. Infoprotsessides- muutused kognitiivsete protsesside oragniseerimises. Mälu-lühimälu paraneb, mäluprotsessid paranevad. Mõtlemine- tavamõistetelt teadusmõistetele, probleemi lahendamine. Noorukiieas on olemas potensiaal formaalsetes operatsioonides mõtlemiseks. Kvalitatiivne- teoreetilise ja empiirilise eristamine, kombinatsioonide kasutamine, loogika reeglite kasutamine, abstraktne mõtlemine, kriitiline mõtlemine. Nooruk mõtleb nagu filosoof- lihtsatel probleemidel ei ole lihtsaid lahendusi, on vaid keerulised. 4 Kas noorukiiga on kriis? Noorukiiga on küll raske ning sel ajahetkel tekivad erinevad küsimused ning mured
See tähendab, et läbi tihedama integratsiooni loodetakse saada Euroopas soositum positsioon ja seeläbi rohkem sõnaõigust. Olles liitlaseks tihedat integratsiooni toetavatele Saksamaale ja Prantsusmaale, loodetakse, et selle vastu õnnestub saada nendepoolne toetus Soome huvidele. Rootsi ei ole sellist poliitikat rakendanud ning siinkohal võib erinevuse põhjuseks olla ka asjaolu, et Rootsi on Soomest suurem riik. Tänu sellele on Rootsil Euroopa Liidu formaalsetes otsustusmehhanismides, näiteks Europarlamendis, rohkem mõjuvõimu. Soome tunneb aga ennast rohkem väikse riigina ja otsib seetõttu alternatiivseid võimalusi oma sõnaõiguse suurendamiseks. Mõlemale riigiline on iseloomulik sõjaline neutraliteet. Külma sõja ajal ei kuulnud nad kumbagi leeri ning kumbki nendest riikidest ei ole liitunud NATOga. (Ojanen 2000: 3) Rootsi neutraliteedipoliitika on kahtlemata olnud pikaajalisemate traditsioonidega. Tegemist on
teatamaks, mida ta on otsustanud ja milliseid ülesandeid otsuse täitmine teistele kaasa toob. Produtseerija tüüpi juhiga on soovitav olla napisõnaline, täpne ja konkreetne, alati alustada eesmärgi nimetamisest ning rõhutada ettepaneku konkreetseid tagajärgi ja tulemusi. Administraatorit iseloomustab süsteemsus ja Projekti meeskond hoolsus. See juhitüüp armastab selgeid reegleid ja protseduure. Ta on hästi kodus Administraator seadusandluses ja formaalsetes nõuetes ning järgib neid täpselt. Talle meeldib ka ise + hästi organiseeritud, täpne, hoolas reeglistikku luua ja selle täitmist jälgida. Ta ei + süstemaatiline ja järjekindel jäta kunagi antud ülesande täitmist + reegleid ja protseduure järgiv kontrollimata. Administraatori töökoht on + detailidele keskenduv hästi korrastatud ja dokumendid aeglastel otsustav
moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA teiste arvates on tegemist lihvitud keelega, mida kasutatakse eelkõige formaalsetes situatsioonides (nii kirjalikus kui ka suulises kõnes). SIISKI Sellise keele kasutajaskond on suhteliselt väike. AGA Samas pole see üllatav, sest enamik inimesi on lugejad ning ainult 5-10% on aktiivsed kirjutajad. Võrreldes lugemisega on normitud kirjakeeles kirjutamine vaevanõudev tegevus, mis eeldab igapäevast tööd sõnaraamatute, grammatikate ja käsiraamatutega.
teatamaks, mida ta on otsustanud ja milliseid ülesandeid otsuse täitmine teistele kaasa toob. Produtseerija tüüpi juhiga on soovitav olla napisõnaline, täpne ja konkreetne, alati alustada eesmärgi nimetamisest ning rõhutada ettepaneku konkreetseid tagajärgi ja tulemusi. Administraatorit iseloomustab süsteemsus ja Projekti meeskond hoolsus. See juhitüüp armastab selgeid reegleid ja protseduure. Ta on hästi kodus Administraator seadusandluses ja formaalsetes nõuetes ning järgib neid täpselt. Talle meeldib ka ise + hästi organiseeritud, täpne, hoolas reeglistikku luua ja selle täitmist jälgida. Ta ei + süstemaatiline ja järjekindel jäta kunagi antud ülesande täitmist + reegleid ja protseduure järgiv kontrollimata. Administraatori töökoht on hästi + detailidele keskenduv korrastatud ja dokumendid süstematiseeritud.
väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik. 17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed. Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F. de Saussure) Nende seoste uurimine on olnud üks strukturalistide juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused
Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi 3 dimensiooni: Süntaktika (kuidas?) – märgi ehitus , suhe märkide vahel formaalsetes struktuurides Semantika (mida see tähendab?) suhe märgi ja tema tähenduse vahel Pragmaatika (Kuidas funktsioneerib) suhe märgi ja selle kasutaja vahel Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla
personal, välissuhted jms). Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 19. Struktuur toodete järgi. Sellise struktuuri korral võib näiteks arvutifirma üks osakond tegeleda tarkvara müügiga ja teine personaalarvutite müügiga, mis annab parema orienteerituse toodetele. Eelised: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum;
3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 6. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 7. Grupi ühtsus- group unity Grupi ühtsus on juhtimist mõjutav aspekt. Grupi ühtsust peetakse grupimõtlemise kõige olulisemaks tekitajaks. Kõrgel tasemel valitsev grupi ühtsus piirab teisitimõtlemist sedavõrd, et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse
3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida. Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus. Kognitiivne areng Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960
osa. Selle eesmärk on välja selgitada, kes peab infosüsteemi kasutades saama mida teha ja millistes olukordades süsteemi kasutatakse. Teisisõnu on eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Kasutusjuhtumi kirjeldus sisaldab üldiseid märkusi ja selgitusi süsteemi kasutamise osas. Samuti nõudeid, mida süsteem peab lõppkasutajale pakkuma ning piirangud, mis seisnevad formaalsetes reeglites, määratledes, kes saab ja kes ei saa midagi teha. Kasutusjuhtumi diagramm on joonis, mis tõlgendab visuaalselt loodava infosüsteemi sõnalise kirjelduse ehk kasutusjuhtumi. Kasutusjuhtum peaks olema arusaadavalt eristatav teistest juhtumistest, olema terviklik ning tema kasu peaks olema kas mõõdetav või tajutav Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka
elanikud teineteist kontrollida erineval määral. Lisaks desorganisatsiooni faktoritele lisavad nad analüüsi linnastumise ja perekonna lagunemise. Toovad välja kolm kogukonna sotsiaalse kontrolli komponenti: • Kogukonna võime vaadata järele ja kontrollida alaealiste gruppe (jõugud); • Kohalike sõprusvõrgustike tugevus; • Kuivõrd aktiivselt osalevad elanikud formaalsetes ja vabatahtlikes organisatsioonides. Durkheimi anoomiateooria Ühiskonnad läbivad kaks põhilist arengustaadiumi, mida ta nimetas vastavalt • mehaaniliseks (originaalis: society of mechanicalsolidarity) ja • orgaaniliseks (originaalis: society of organicsolidarity). Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. •
NAISSUGUHORMOONID: östrogeen jt. MEESSUGUHORMOONID testosteroon jt. SIGMUND FREUD (1856-1939) · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood · Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime · Abstraheerimise võime · Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule Emotsionaalne areng · Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega · Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15
"Küsides" (suhet, armastust) paneb laps (inimene) mängu oma identsuse, püüdes haarata need objektid a kui enda tunnistamise faktid eluliselt vajaliku teise poolt. Koos Sümboolsega siseneb finaalne traumatism. Soov, iha, erinevalt vajadusest ei saa kunagi rahuldatud. Võtmeterminiks on keeld. Isa nimi. Objekt a on siin puudumine, puudujääk ise. "Subjekti soov on Teise soov." "Mitteteadvus on struktureeritud kui keel", st, soov realiseerub keele formaalsetes katkestustes, nihetes ja kuhjumistes, mitte "tähistatavas" või "referendis". Oidipuse kompleks kui keele ja mitteteadvuse omandamine: keeld omada ema loob tühjuse, mille täidab "sümbolismi värelev rakuke", millest kasvavad välja tähistajate read. Laps asendab ema puudumise teiste objektidega ("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel
vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1
isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine
rohkem. Üleminek täisikka Küsitakse, kas see on eraldi periood. Omaette elamine, laste saamine, iseseisva perekonna loomine jne. Kaua see kestab? 18.-20-ndate eluaastate keskpaik või lõpp? Murdeiga on konfliktne aeg samas mitte ainult vanematega. Kognitiivne areng 38 Selle perioodi juures toimub olulisi muutusi just psüühilistes protsessides. Piaget' formaalsetes operatsioonides on see mõtlemise periood. Mõtlemisest mõtlemine ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime. Abstraheerimise võime.Kognitiivne areng ei vasta alati emotsionaalsele arengule. Nt ka iseenda identiteedi leidmine. Reflektiivsus ehk iseenda psüühiliste protsesside jälgimine areneb olulisel määral sellel perioodil. Omandatakse põhiline 11., 12, 13.-14.eluaasta vahel. Emotsionaalne areng Meeleolu tugev kõikumine - vahel sellest tullakse välja vahel ei tulda
ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (Igavene edikt, u 130 pKr). Seda koostades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist (Serviuselt) pärineva õigusmõtlemise formaalsetes instituutides ning ühendas selle sabiniaanide loomuõiguslike põhimõtetega. See võimaldas hiljem, Gaiusel Institutsioonides esitada õigust vabana tegelikest, faktilistest normidest, vormelitest ja kehtiva õiguse allikate süsteemidest (ius civile - ius honorarium). Kuigi peamiselt olid koolkondade erinevused ühtlustatud juba 2. sajandi keskpaigaks, võib ka hilisemate juristide puhul (Gaius, Ulpianus, Paulus, Modestinus) eristada nende kuuluvust pigem ühte või teise koolkonda
menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni 10 Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1
garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele. Subjektiivsete avalike õiguste praktiline väärtus seisneb asjaolus, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Avalik haldus koosnebki peamiselt subjektiivsetest avaliku õiguse normidest. Subjektiivse avaliku õiguse doktriin on vajalik sest see konstitueerib isiku õigussubjektiks suhetes riigiga. Isikul on nõudeõigus avaliku õiguse vastu formaalsetes sätetes pole subjektiivset avalikku õigust, kuid pöörduda tuleb PS'i poole. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: 1. kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus). 2. kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? Subjektiivse avaliku õiguse subjektideks on: füüsilised isikud erinevusi võib olla välismaalaste ja kodanike vahel (eelkõige poliitiliste õiguste suhtes)
formaalseteks ja informaalseteks organisatsioonideks. Formaalsed organisatsioonid on ametlikult vormistatud (registreeritud) inimkooslused, mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel. Meie kursuses on juttu peamiselt formaalsetest organisatsioonidest, kuid mõningatel juhtudel juhitakse tähelepanu ka informaalsetele allorganisatsioonidele kui formaalsete organisatsioonide koostisosale. Tuleb tõdeda, et igasugustes formaalsetes organisatsioonides leidub nii- või teistsuguseid informaalseid allorganisatsioone, kuid enesestmõistetavalt võidakse neid luua ka väljaspool formaalseid organisatsioone. Informaalsed organisatsioonid on ilma mingi ettekirjutuseta loodud mitteametlikud inimkooslused (huvigrupid, sõpruskonnad jne). Formaalse organisatsiooni sees asuvad informaalsed grupid on juhtimises väga tähtis teema, sest nendega tuleb tihti arvestada. Miks tekivad informaalsed organisatsioonid
annaabi.ee 
