Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist
sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekliima tekitaja. Pace ja Faules (1994: 21) määratlevad sisekommunikatsiooni kui info edastamine ja interpreteerimine organisatsiooni liikmete vahel.
- “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria
Esimese katse, neid sõnu kahandada tegi isiksuseuurija Cattell. Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja põhjal 12 primaarset isiksusefaktorit, mis koos nelja lisafaktoriga said kokku isiksuseküsimustiku (16 PF). Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil
Samas väidab Foucault, et teades diskursuse lätteid on võimalik legitiimsus kahtluse alla seada ning sellele vastu astuda. Arvan,et kommunikatsioon omab meie üle väga suurt võimu, kuid kui seda võimu ei eksisteeriks, ei eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3. Denis McQuail "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 4. Raivo Palmaru ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" Akadeemia Nord, 2003 5. Raivo Palmaru ,,Konstruktsionism I" ,,Konstruktsionism III" 6
14. Ei hakanud õppima ladina keelt. Gertrude ja Ruth ei uskunud enam temasse. Jalgrattamatk mägedesse. Martin annab loeb Ruthile enda jutte ette. Ruth pole vaimustunud. Martin annab Ruthile "Merelüürika" lugeda. 15. Martin meenutab kaklusi Juustunäoga üheteistkümne aastaselt. Vahepeal jäi mitu aastat vahele, aga siis kohtab teda uuesti seitsmeteistkümneaastasel teatris. Kaklus, käeluu murd, minestab. Minestab ka tegelikult, sest elas nii läbi seda meenutustes. 16. Fiske lugemine pooleli. Läheb tööd otsima. Kohtab Joe Dawsonit, mingi hotelli pesumajast. Läheb Shelly Hot Springsi. Raske töö. Pärast tööd ei suuda raamatut lugeda. Tavalisest viietunnisest unest enam ei piisa. Töötab ka nädalavahetuseti. Joe käib nädalavahetuseti joomas, et pingeid maha laadida. 17. Ruthi kiri. Plaanis pühapäeval vastata, aga pärast kolme nädalat tööd läheb Martin hoopis kõrtsi. 18. Neljanda (+5. ning 6
ideoloogiline mõiste kui empiiriliselt kehtiv termin, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Populaarkultuur kultuur, mis on populaarne, mida paljud inimesed naudivad. Populaarkultuur on selles mõttes paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg, ja saamaväärselt on see inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida Fiske nimetaks tähendusteks ja naudinguteks. Semiootika on üldise strukturalistliku lähenemisviisi spetsiifilisem versioon. Meedia sisu tarbeks leidub mitmeid klassikalisi strukturalistliku või semiootilise lähenemisviisi selgitusi ja mitmeid kasulikke tutvustusi ja kommentaare. Märk on keeles põhiline füüsiline tähenduse kandja. Me kasutame omavahelises kommunikatsioonis märke, et anda edasi tähendusi oma kogemustemaailma objektide kohta teistele , kes interpreteerivad meie kasutatud
toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.
muutust, kusjuures mõju võib mingit üksikut positsiooni teisendades reguleerida, st seda saab suurendada ja vähendada. Me võime muuta sõnumit või kanalit ning koos sellega muutub ka mõju. Säärasest kujutlusest kumab läbi Laswelli kui propagandauurija taust. Gerbneri mudel George Gerbneri eesmärk oli välja töötada kommunikatsiooni üldmudel. Tulemus on Shannoni ja Weaveri mudelist keerukam, ent mudeli lineaarsus on säilinud. John Fiske sõnul ületab Gerbneri mudel oma eeskuju kahes asjas. Esiteks on Gerbner seostanud sõnumi tegelikkusega ehk sellega, mille kohta see käib. Sellel põhjal võime käsitleda tähenduse ja arusaamise küsimusi. Teiseks mõistab ta suhtlust kui protsessi, millel on kaks dimensiooni: 1) taju, st märkamise ja arusaamisega seotud mõõde; 2) vahendite ja kontrolli mõõde. Kommunikatsioon saab Gerbneri järgi alguse tegelikkuses toimuvast sündmusest S, mida tajub T või fikseerib
Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine, menopaus) või suure tõenäosusega (pere loomine, laste sünd) Idiosünkraatilised sündmused - ootamatud, milleks ei olda valmis (töö kaotus, lähedase kaotus) Jung - pidas perioodi 40
metanarratiivide vastu. St et ei usuta enam selliseid suuri asju nagu kristlus Marksism, kristlus jne. lääne ühiskond jõudnud seisu, kus neid enam ei usaldata. Hetersogeenusus kultuuris asendab homogeense. Kahtluse hermenentika ei usalda pealispinda, pealispinna varjust tahame tuua välja tõe, mis on (kuritegelikult) varjatud. L. tunneb huvi teaduse kui keskse normatiivi vastu. Teaduse roll on hakanud muutuma ning seda on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal. Fiske. Seab esiplaanile selle, mida me kultuuri objektidega selle tarvitajana teeme, kuid ei hooli selle tehnoloogilistest jms aspektidest. Fiske puhul inimesed loovad kultuuri seda tarvitades. Majanduslikku ja kultuurilist sfääri ei saa teineteisele taandada. 22.10.2013 Baudrillard (1929-1987) tuntumaid postmodernismi käsitlejaid. Ta käsitleb teatud ajastu tüüpi. Ühiskonnas pole enam keskne materiaalsete objektide vahetus vaid märkide ja sümbolite vahetus. Suhted on puhtalt märgilised
Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Positiivsus ja negatiivsus Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid (Fiske, 1980). Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust: 1) Selline info on ebatavaline ja eristuv 2) Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu Atraktiivsus Kuna füüsiline välimus mängib esmamuljes suurt rolli, siis on sellel oluline roll ka mulje loomisel teisest. Pakutakse välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta: 1) Esimene on kultuuriline hüpotees, mille järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud
See on nende kõige suurem erinevus. Siiski on kõrgkultuur muutunud võrreldes varasemate sajanditega tavainimesele lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Kui niiviisi levikultuuri ja kõrgkultuuri võrrelda, võib arvata, et selline tendents tekitab probleemi, et kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse, võib muutuda levikultuuriks. Kaasegsed autorid vaatlevad levikultuuri kui dominantsete ja allutatud klasside vahelist ala, samas kui mõned (nt. Fiske, 1987) väidavad, et levikultuur õhutab looma just neid tähendusi, mida seostatakse pigem allutatud klasside huvidega ja mis eliidile ei imponeeri. Levikultuuri eestvedamisel on need ,,kõrg"kultuuri ja ,,madala" kultuuri vahelised piirid siiski kadumas ning eliidi ja tavainimeste maitseerinevused ühtlustumas. 4. Esitage argumente kultuurisõltelisuse teooria poolt või vastu. Iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis
Tooted tehtud meeste .poolt, neile suunatud teemadering .Eliidi maitsest massist on raske eristada Populaarkultuur paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg, ja see samaväärselt on .inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida nimetatakse tähendusteks ja naudinguteks Fiske jaoks on populaarse kultuuri väärtus see, et ta on inimeste oma ja inimeste võimust .sõltuv Popkultuur peab olema oluline ja vastama vajadustele või see kukub läbi, edu turul testib .kõige paremini, kas kultuur täidab mõlemat tingimust :Vastamata küsimused
kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism ― semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm ― me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride Poststrukturalism – hoopis strukturalismi vastane!!!! Struktuuri ei saa luua, aga seda saab teaduvustada, struktuur tingib iseenda olemasolu vms
Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel.
- Genereerimisefekti mõju - mõju, milles enda loodud teavet või tõdemusi mäletatakse paremini kui passiivselt vstu võetut. 18 Võrdlev reklaam on sõnum, mis (Wilkie, Farrise): 1) Võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse üldisesse toote / teenuse klassi kuuluvat marki. 2) Teeb sellise võrdluse ühe või mitme spetsiifilise omaduse alusel. Hinnangumoodused (S. Fiske): 1) «Tükikaupa» hindamine - objekti hinnang tema üksiktunnuste või elementide hinnangute kombinatsioon. 2) Kategoorial põhinev hindamine - liigitatakse objekt mingisse teadaolevasse kategooriasse ja selle kategooria hinnang kantakse üle objektile. Tavaliselt alustavad inimesed kategooriale tugineva hinnanguga ning kui see ei aita või sellest ei piisa, siis lähevad üle osakaupa hindamisele.
Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism. Claude Levi-Strauss (1908).
Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid" 1945 Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid;
individuaalsele eneseloomisele piirid. Kui ma ostan BMW siis ma võibolla tahaks olla mees, kes teab headest autodest nii mõndagi, või saksa disainist, aga saan endale tüpoloogia kui kõrgem keskklass. Ma olen saanud identiteedi väljaspool oma tahet. Kultuuriuuringutes on seda kasutatud subkultuure analüüsides. Subkultuurid tarbivad vastupidiselt sellele, mida surub meedia ja muud institutsioonid. Vastanduv grupiidentiteet. Vastandava isikliku tarbimise teooriad on olemas (Fiske 1987). Kuid kas aktiivne on alat vastuidentiteet? Kes kontrollib tähendust - grupp või inimene? Kas tarbimisühiskond teeb inimese identiteedivõimalusi juurde või kitsenab neid? Kas vabadus on tegelik või väljamõeldud? Georg Herbert Mead ja identiteet Identiteet: analüütilises keeles kirjeldamine. Asukoht kultuurilises/sotsiaalses maailmas. See on korrga subjektiivne ja sotsiaalne (ehk objektiivne). Identiteet on alati erinevate mõjude kohtumispunkt. Kaks võimalust: 1
ning austuse & sugulussidemete näitamisega · Mõne autori arvates pole toidu jagamine teistega midagi enamat kui altruismi või empaatia väljendamine · Toidu jagamine teistega tekitab ühise heaolu & omavahelise usalduse tunded, mis on meile väga tähtsad · Toidu jagamine võib tekitada võlatunde toidu saajatele ning panna aluse hüvede või kaupade vahetusele. Teisalt annab see võimu ning kontrolli tunde teiste üle (Barkow, 1992) · Toidu teistega jagamine on inimsuhete alus (Fiske, 1991), mis pärineb meie minevikust · Meile tundub loomulikuna toidu pakkumine siis, kui soovime ise luua häid inimsuhteid & tundub loomulikuna saada kostitatud, kui teised suhete loomise nimel meie poole pöörduvad 5. KIRG, ARMASTUS & SEKSUAALSUS Inimlik seksuaalne erutus ehk kirg · Ilukirjanduslikult kireks nimetatava seksuaalse erutuse olemuse kohta polnud enne Mastersi & Johnsoni (1966) uurimusi suurt midagi teaduslikku öelda
This time, because someone mistook a '''/,'' for a "2," they bet wrong. In the long run, over all the past and future situations of their lives, betting those shortcut odds may represent the most rational approach possible. In fact, automatic, stereotyped behavior is prevalent in much human action, because in many cases, it is the most efficient form of behaving (Gigerenzer ~ Goldstein, 1996), and in other cases it is simply necessary (Bodenhausen, Macrae, ~ Sherman, 1999; Fiske ~ Neuberg, 1990). You and I exist in an extraordinarily com- plicated environment, easily the most rapidly moving and complex that has ever existed on this planet. To deal with it, we need shortcuts. We can't be expected to recognize and analyze all the aspects in each person, event, and situation we en- counter in even one day. We haven't the time, energy, or capacity for it. Instead, we must very often use our stereotypes, our rules of thumb, to classify things accord-
2.3. DŽÄSS JA POPKULTUUR Kas džäss kuulub mõistete “popkultuur” ja “popmuusika” alla? Mida üldse mõista väljendi “popkultuur” all? Tundub, et siin on tegemist analoogilise probleemiga nagu džässi defineeri- miselgi, ainult et popkultuuriga on oluliselt kauem tegeldud ja on tekkinud terved koolkonnad, kellest mõned võtavad lähenemise aluseks poliitökonoomia (Frankfurdi kool- kond), teised aga semiootika (Barthes, Fiske) või koguni feminismi (Modelski). Nagu väidetakse, oli popkultuuri “leiba ja tsirkust” funktsioon juba Rooma impeeriumis tuntud (Strinati 2001: 21). 46 Sageli viidatakse džässimprovisatsiooni sarnasusele klassikalise variatsioonivormiga. Siin on siiski oluline vahe – klassikalise variatsiooni puhul algavad kõik variatsioonid 0-punktist, olles küll iseseisvad tervikud, kuid omavahel sageli küllaltki lõdvalt seotud
His duties included the carrying of telegrams from the attache's office to the Italian telegraph bureau. In August of 1941 IN LHK E1HKR: II 249 he apparently obtained for the S.I.M. the key or an impression of the key or the combination to an embassy safe. This enabled the Italians surreptitiously to open the safe, remove and photograph the BLACK code and its attendant superencipherment tables, and then replace them. Neither his boss, the military attache, Colonel Norman E. Fiske, nor the ambassador ever suspected a thing. Loris continued on the job.* The BLACK code, so called for the color of its binding, was a relatively new and secret military ATTACHÉ code, with its own superencipherment tables. Ambassadors may also have used it. Thus Ciano gloated in his diary on September 30, 1941, shortly after the theft: "The military intelligence service has come into possession of the American secret code; everything that [U.S. Ambassador William] Phillips telegraphs is
annaabi.ee 
