Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"filosoofis" - 7 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Elukutse referaat Filosoof!

on kaduv nagu kogu looming, mis vajab meediumiks mingitlaadi kehalisust või ka ihulisust (laste sünnitamine kui looming). Dialoogis "Phaidros" täiendab Platon "Pidusöögis" antud filosoofi kirjeldust ja veenab, et filosoof on oma armuiha suunanud kehade ilu asemel hingelisele ilule (vt platooniline armastus). Filosoofi püüdlus hingelise, st tõelise ilu poole põhjendatakse müüdiga hingede taassündimisest. Kehaline ilu tekitab Platoni järgi filosoofis küll rõõmu, aga see pole suunatud mitte konkreetsele kehale, vaid keha ilu tekitab filosoofis igatsuse tõelise ilu järgi, mille suhtes on keha ilu ainult osaline ja puudulik. Selle igatsusega tegelejaid võib nimetada filosoofideks. Platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees, st filosoofid peavad oma surematut tarkust ära kasutades püüdma olla kasulikud riigile

Kategooriata →
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusika

3) Hellenismi ajajärk. 2) Klassikaline ajajärk 4) Rooma võimu ajajärk. Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega. Erinevatel aegadel ja eri paigus on olnud inimesed , väga erinevad , kuid üks asi mis on kõigil sarnane , on see et kõigi rahvaste igapäeva elus , üheks lahutamatuks osaks on kindlasti muusika.Paljud filosoofis ja õpetlased on arutlenud muusika tekke kohta, arvatakse et muusika pärineb kõnest , samuti et muusika kujunes töö protsessil. Kuid vaatamata sellele kuidas muusika tekkis , ühendab see meid kõikki.

Muusika → Muusikaajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid-valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama

Ajalugu → Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tuumafüüsika

Kiirgus mõjutab ka pärilikkust ebasoovitavas suunas. 1945 a USA poolt heidetud aatompommid Jaapani linnadele on avaldanud mõju kiiritust saanud inimeste järglastele. Kiirgust väikestes doosides kasutatakse meditsiinis nt pahaloomuliste kasvajate kahjustamiseks. Vähkkasvajaid kiiritatakse gamma kiirgusega. Kasutatakse ka põllumajanduses, kuna kiiritus võib põhjustada omaduste muutusi soovitud suundades nii taimedes kui ka loomade organismides ELEMENTAAROSAKESED Kreeka filosoofis nimetasid jagamatuid osakesi aatomiteks. 19 sajandi lõpus avastati aatomite keerukas ehitus. Tehti kindlaks, et aatomid koosnevad elektronidest, prootonitest ja neutronitest. Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks

Füüsika → Füüsika
92 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Filosoofia kodutöö küsimused

Inimesed ei püüdle samuti tarkuse poole, kuna nad ei leia, et neil oleks veel midagi puudu. Nad on rahul sellega, et koguvad teadmisi. Võib siis öelda, et nad peavad teadmiste omandamist tarkuseks. Võhik seevastu arvab, et tarkust peetakse omandatavaks. Seetõttu ei saa öelda, et filosoof oleks tark, kuid erinevus on selles, et filosoofid teavad et neil on tarkusest puudu ning püüavad seepärast targaks saada. Filosoof on tarkuse armastaja. Nagu ma ise aru saan siis filosoofis on ühendatud kõik need omadused, mida kannavad endas Jumalad, inimesed ja võhikud. Filosoofid tunnetavad uusi ideid, mis viivad rahvast edasi. Selle juures tähtid on see, et filosoofid viivad need ellu, sest nendele on riigi vajadused olulisemad kui enda rahulolu. Teine põhjus miks filosoofid on parimad polise valitsejad on see, et filosoofid ei ihka võimu. Kui valitseja võimujanu on suur siis takistab see polise heaolu. Olen ise nende väidetega küllaldki nõus

Filosoofia → Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
31
docx

ESTEETIKA

· Palju spetsiifilisi arusaamu ilust (nt esteistide, sürrealistide, kubistide, juugendstiili- kunstnike vastandlikud positsioonid), kuid ühine on kõigile traditsioonilise ilu- ja kunsti eitus · Au sisse tõsteti masinate/tööstuse ilu, kits, maitselageud, nonsense · Tähelepanu suunati materjalile · 3) filosoofias ­ eksentsialistis ühendasid ilu, tõe ja kunsti mõidtes; fenomenoloogid- hermeneudid vaatlesid ilu ja kunsti koos; aalüütilised filosoofis tegelesid mõistega ,,ilu" keelekriitiliselt UUSAEG EUROOPAS ­ 20. Sajandi teine pool · Iluteooria küll kujunes välja ja eraldus (ilusa, harmoonilise jne) kunsti teooriast, kuid sattus kohe kriisi ­ nii kunstnikud kui filosoofid hakkasid üha rohkem huvi tundma inetuse fenomeni vastu · Nt Baudelaire looming. · Vt slaide edasi... Benedetto Croce (1866-1952) · Itaalia filosoof, kunstiajaloolane ja kriitik

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Seda mitte!» Gringoire katsus mõne vabandussõna vahele poetada neile järskudele sõnadele, mida viha üha enam katkestas. «Palun vabandust, aulik härra. See pole heebrea, vaid ladina keel.» «Ütlen sulle,» seletas Clopin ägedalt, «ma pole juut, lasen sind, juudinäru, võlla tõmmata ja ühes sinuga ka selle viletsa kaubajuudi, kes sinu kõrval tolgendab. Loodan varsti näha, kuidas teda letilaua külge kinni naelutatakse nagu valeraha, mida ta on!» Kõik on filosoofias, kõik on filosoofis (lad. k.). 84 Seda kõneldes osutas ta sõrmega väikesele habemikust ungari juudile, kes Gringoire'i ennist oli tüüdanud oma facitote caritaiem'ga ja kes nüüd, ühtki muud keelt oskamata, üllatunult santlaagrite kuningale otsa vaatas, kellest ta aru ei saanud, miks ta oma paha tuju tema peale välja valas. Lõpuks jäi aulik härra Clopin rahulikuks. «Niisiis tahad sa, lontrus, santlaagriks saada?» «Muidugi,» vastas poeet. «Tahtmisest pole veel küllalt,» seletas Clopin tusaselt

Kirjandus → Kirjandus
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun