TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3
...........................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV...........................................................................................................................7 6.FILMIARHIIV..........................................................................................................................7 7.ARHIIVIJÄRELVALVE........................................................................................................8 SISSEJUHATUS Dokumenditele on iseloomulik, et nad luuakse ükshaaval, kuid nad ladestuvad kogumitena. Sellel nähtusel põhineb üks peamistest dokumentide haldamise tehnikatest dokumentide liigitamine
Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes; · osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel;
· Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) · enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist) ·
Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega
Eesti Vabariigi lugu Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeritakse ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Haruldased filmikaadrid, audiovisuaalsed programmid ning interaktiivsed detailid peaksid huvi pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
RAHVASTIKU RÄNNE EESTIS Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Rände põhjused..........................................................................................................................4 Väljaränne Eestis....................................................................................................................... 5 Ränne II Maailmasõja ajal......................................................................................................... 6 Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal......................................................................................... 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ...
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi.
Ühendriikide rahvasaadikute institutsioonile,mittekommunisdikud võeti vastu 15. juunil 1920 jaeestlaste ringkonnad see jõustus 21. asutasid detsembril. (Foto: Eesti 1929. Filmiarhiiv) aastal organisatsiooni, mis hiljem sai tuntuks Eesti Haridusseltsi nime Partei Kohtade arv Häälte osa % Sotsiaaldemokraadid 41 33,3% A S U T A V K O G U J7A M A A R E F Sotsialistide-revolutsionääride ORM 5,8 Partei Tööerakond 30 25,1
Alustas 1998a. Keskus asub Tartus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ( alates 2012), kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega
a sportlasekarjääri lõpetas, korraldati tema auks tänumats, kuhu kogu maailma tippjalgpallurid kogunesid spordisangarit austama. Lenini-nimelisel staadionil 100 000 vaataja silme all peetud mats oli NSV Liidu jalgpalliajaloos unustamatu sündmus. Jasin tegeles spordiga edasi ka pärast jalgpallikarjääri lõppu- mitte treeneri ega koolitajana, vaid NSV Liidu spordiministeeriumi jalgpalliosakonna juhina ning seejärel riikliku jalgpalliliidu asepresidendina. Tema filmiarhiiv, mis koosnes igas maailma nurgas tehtud ülesvõtetest, kujunes üldise imetluse objektiks- niisamuti ka tema dzässiplaatide kollektsioon. Sportlasekarjääri lõpuaastail premeeris NSV Liidu valitsus Jasinit kõrgeima riikliku autasu, Lenini ordeniga. Viimastel aastatel on Lenini maine küll rängalt kannatanud, kuid kindlasti ei saa sama öelda Lev Jasini kohta. . 5 Viited ja kasutatud materjalid: 1) Keir Lineker: täielik entsüklopeedia ,,Jalgpall" 2) http://et
valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet Nimistu - arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. Objektiivne info- kõik mis on meie ümber (meid ümbritsev keskkond) Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee.
valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. 34. Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri? Ajalooarhiiv Digitaalarhiiv Filmiarhiiv Riigiarhiiv 35.Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid? dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine; dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja
Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest. 5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid Kinnistuasustuste fondid Eesti rahva muuseumis:
75.Mis tingimustel loetakse dokument tähtaegselt vastatuks? *vastus on sideettevõtetele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal *või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt kättesaadavaks tehtud või sellest on sikule teatatud *või on sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud toimingud 76.Nimeta 5 Eesti arhiiviasutuse võrgu arhiivi (avalikku arhiivi) ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv, TLN, Haapsalu, Tartu, Valga maa-arhiiv 77.Mida kontrollib arhiivijärelvalve organisatsioon? Arhiivijärelvalve käigus kontrollitakse autuse dok-ja arhiivihalduse vastavust nõuetele, et jagada asutuse dokumentide dokumenteerimine ja arhivaalide säilitamine nende ülekandmiseni arhiivi. 78.Mis dokumentidega üldjuhul asutuses (kehtestatakse-kinnitatakse) asjaajamiskord ja dokumentide loetelu? KÄSKKIRJAGA 79.Nimeta arhivaalide hävitamise viise? sõltub teabekandja tüübist
Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust „Arhitekt Alar Kotli“, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, vestlustest arhitekti pereliikmetega, suheldes Alar Kotli projekteeritud hoonete praeguste omanikega. Jooniseid, projekte ja fotosid saadi nii Anu Kotli arhiivist, Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust kui Vabariigi Presidendi Kantseleist. Lisaks kasutati pildimaterjali internetis leiduvatest allikatest, sh Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt. 2.1.5 Koostamine Kogutud materjali professionaalsel tasemel esitlemiseks oli kaasati näituse kuraatorina kunstiteadlane Karin Paulus. Ühiselt valiti välja pildimaterjal ja koostati tekstid. Slaidiesitluse Alar Kotli kunstiloomingust koostas Mirjam Savisto. Slaidiesitluse isa eluloost läbi tema tööde koostas Anu Kotli. Arvutimängu Alar Kotli hoonete tundmiseks tegi Kairo Pohlak. 2.1.6. Kujundamine
võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. teine nõuandev kogu - teadusnõukogu teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. RA struktuuri kuuluvad arhiivid ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. RA struktuuri ei kuulu Tallinna Linnaarhiiv Narva Linnaarhiiv Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine. ... arhiiv on Rahvusarhiivi põhistruktuuriüksus, mis on moodustatud RA-le pandud ülesannete täitmiseks. Ajaloo arhiiv Põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud
Riigi Infosüsteemiamet (RIA)- koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks IT võimalusi kasutades teenindada rahvast parimal võimalikul moel. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ)- koondab inimesi, keda huvitab dh valdkond ning selle edendamine, eesmärgiga populariseerida ja väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. · Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele koordineerib riigi infosüsteemide arengut MKM ning dokumendihalduse arengut Riigikantselei.
sõjalaevastiku keskarhiiv; siseministeeriumi arhiiv; rahvamajanduse keskarhiiv jne. Ametkondlike arhiivide süsteem oli salajane ja võimas, eriti NLKP arhiiv, s.h Poliitbüroo materjalid. Rohked keelud. Veel Kaitseministeeriumi arhiiv Podolskis, Siseministeeriumi arhiiv (GuLAG), geoloogia arhiiv (geoloogilise sisuga materjalid) jt. 5) Dokumendi valmistamise viisist ja tehnoloogiast lähtuv jaotus tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv, fono- ja filmiarhiiv. 6) kehtis arhiivifondi jagamatuse printsiip .Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu. Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti Ajalooarhiivis aastast 1240.
vastane võitlus, sai Ivan seda langetati talle loosunglikku mõistet täpsemalt(Johannes) Moskvas Käbin. jFoto: Eesti määratlemata, mis Filmiarhiiv) tüüpilineoma lae saavutas kohtuotsus: kümnendi“25 pluss teisel 5”, ehk 25 poolel. aastat vangilaagrit Kodanlikku natsionalismi, ja pärast“formalismi”,
pilt.Kunstifotograafi jaoks negatiiv materjal kunsti jaoks, millest saab luua oma nägemuse. Dokumendina on originaal negatiiv. Johanne Pääsuke, esimene Eesti fotokunstnik. Esimene kasutuskõlblik fototehnika dagerrotüüp (1839) , L.J.M. Daguerre arendas edasi Niepce avastust. Filmikunst kasvas välja fotograafiast, leiutajad au on omistatud vendadele Louis ja Auguste Lumiere`idele. T. A. Edisson 1877 fonograaf (helikunst). Esimene film Eestis ,,Karujaht" 1914. 1970 loodi filmiarhiiv, spetsiaalsed hoidlad vanadele filmidele, mis olid isesüttivad. Ra juhistes nõuded säilitamiseks. 9. Eesti perioodika Ajakirjandusest on kõneldud kui neljandast võimust või seitsmendast suurriigist, mis otsustavalt mõjutab inimeste meeli ja kujundab maailma saatust. Ajakirjandus on niisugune allikas, mis kõige täielikumalt ja operatiivsemalt peegeldab jooksvaid sündmusi ning väljendab kontsentreeritult avalikkuse meeleolusid, hoiakuid ja väärtushinnanguid
Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid. Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN, elulood. Eesti rahva muusem- suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat. Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus,
Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka. 1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31. Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK). detsember 1999 Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud 1. jaanuar arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas). Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise 5. jaanuar maailmakarika üks etappidest. Riigikogu VIII koosseisu viimane istung. Nelja aasta jooksul vormistati 756 25. veebruar õigusakti; volitused valitsuse moodustamiseks anti neljale peaministrikandidaadile; lühim istung oli 19. septembril 1996 (4 minutit). 7
....................................................................................................................... 204 CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum
annaabi.ee 
