ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis. See kajastus viimati eriti tugevalt Joosep Laiksoo juhtumi puhul, kus meedias ,,surmakutsariks" ristitud Joosep Laiksoo põhjustas segastel asjaoludel 17-aastaselt üksi autoroolis olles Tartu-Tallinna maanteel kolme inimese surmaga lõppenud autoavarii. Karistus selle eest oli esialgse otsuse kohaselt kaks aastat tingimisi, mille ringkonnakohus muutis ümber kolmeks kuuks reaalseks vangistuseks ja üheks aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe
Kui Itaalias lahendatakse enamus küsimusi omavahel suhtlemisega ja vajadusel raha kompensatsiooniga, siis Eestis üldiselt ei lahendata ühtegi eksimust ilma kõrgemate võimude sekkumiseta. Silvia Kaugia proovib tähelepanu pöörata seaduses esinevatele lünkadele. Palju on intsidente, kus juhtumi üle mõistetakse juriidiliselt korrektselt kohut, mis reaalsuses ei pruugi olla kooskõlas inimeste õigus-ja õiglustundega. Mainimist väärt on ehk ka palju kõneainet andnud Laiksoo juhtum, kus tunnustatud korvpallikohtunik Hillar Koitla jäi korraga ilma oma emast ja isast, kelle oli surnuks sõitnud 17-aastane Joosep Laiksoo. Seadus aga ei näe ette moraalset hüvitist kui juhtumist traumeeritud isik ei viibinud õnnetuse toimumise ajal koha peal. Nii jäigi Koitla, kes julges kohtult moraalset hüvitist nõuda lisaks veel surmakutsar Laiksoole võlgu, kuna seadusega peab kaotaja pool ka vastaspoole kohtukulud tasuma. Seadus ei pea
seadusevastane. Õiguse mõistmise volitus on vaid selleks ametisse määratud kohtunikul. See aga ei tähenda seda, et omakohut ei eksisteeriks. Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12M MUSTAD AUGUD Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Tõnu Tiit Haapsalu 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Mustad augud...............................................................................4 Mustade aukude uurimine................................................................5 Kokkuvõte
aidanud kedagi probleemide lahendamisel. Hämmastav, aga mulle ei meenu hetkel ühegi heategija nimi. Samas see oligi asi midagi ma tahtsin tõestada. Tihti ongi nii, et head tehes tuntuks saanud inimesed ununevad kiiresti. Ma ei tea miks see nii on. Räägitakse ju, et head peab alati meeles pidama. Kui hakata mõtlema negatiivsetele kuulsustele siis tuleb neid meelde kohe lademetes nagu näiteks Ustimenko, rallisõitja ja kolm inimeste joobes surnuks sõitnud Joosep Laiksoo, pime roolijoodik Kristjan, pedofiil Toomas H. Liiv. Samuti nagu minu jaoks kategooriasse mõtetud kuulsused kuuluvate inimeste loetlemist võiks jätkata päris pikalt võib sama teha ka negatiivsete kuulsustega. Arvan, et need inimesed ei ole valinud endale tuntuse koormat aga on selle siiski saanud. Kuulsusega kaasneb pidevas meedia huviorbiidis viibimine. Arvan, et tuntud inimene peab tihti jätma mõned asjad tegemata. Ei saa ju ennast täis juua teades,
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaigl...
Särgid olid meestel lühemad, kuid vastupidavamad. Meeste särgid olid sageli rohkem kaunistatud, sest nad liikusid suvel rohkem särgi väel kui naised. Kasukas oli külma ilma kehakate, mis õmmeldi nagu naiste kasukaski valgeks pargitud lambanahkadest või nende puudumisel vasikanahkadest. Nii naised kui ka mehed kandsid pastlaid, mille nöörid seoti risti ümber jala. Midagi, mis on ka tänapäeval nii. Gerttel Laiksoo & Elina Heinorg 11M
annaabi.ee 
