fosforlimine) ja fotosntees. Eukarootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga mbritsetud tuuma, tstoplasma sisaldab palju teisi membraaniga mbritsetud organelle. Eukarootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vhem kindlasti varasemate prokarootide jreltulijad, kes on asunud smbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarootsetes rakkudes on ka keerukas eri tpi valgulistest filamentidest koosnev tstoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavrgist. Eu- ja prokarootide philised erinevused on summeeritud tabelis Miks eukarootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende krgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid).
Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga. · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma mikrotuubulitest, erineva suurusega filamentidest ja rakumembraani toese poolt moodustatud võrgustik, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse ning teeb kaasa raku liigutused. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. Nende suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid
Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti. Bemberg Vask-ammoniaakkiu filamentidest valmistatud siidriie. Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline. Bobrik Raske karvane kalev üleriiete jaoks. Kanga parem pool on kaetud madalaks pöetud püstkarvaga. Broderii Riidesse lõigatud või torgatud augud on ääristatud mähkpistetega. Brokaat Tihe raske siidriie rikkaliku kuld-, hõbe- või värvilise (sissekootud) mustriga
sisekeskkonna püsimise tagamine) 9. Peroksüsoomid - Kehakesed, mis sisaldavad peroksiidi. Nende abil vabaneb rakk (maksa-, neerurakk) etanoolist (muutes selle atseetaldehüüdiks), formaldehüüdist, fenoolist. Leidub maksa- ja neerurakkudes. Neis taandatakse substraat ensüümide toimel, kusjuures oksüdatsioonil tekib toksiline vesinikperoksiid. 10. Tsütoskelett (FILAMENDID) Paikneb tsütoplasmas ja tuumas, koosneb peenetest filamentidest. Säilitab raku väliskuju ja aitab tagada organellide paigutuse raku sees. Ta tagab ka raku liikumise ja struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete, mikrohattude liikumise. 11. Mikrotuubul ehk ripse Tema ülesandeks on rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine). Ripsmete ja viburite liikumine. Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal
· Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude Iseloomulik sellele on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes e kiududes olevaist aktiini ja müosiini filamentidest. Jaguneb tavaliselt vastavalt ehitusele ja paiknemisele: · Sile-, · Vööt-, · Südamelihaskude. Silelihaskude: väikesed käävjad ühetuumsed rakud. Lapikud ja lamedad, enamasti paiknevad kihtidena, aga vöödilised ei ole. Paiknevad vaheliti, st kokkutõmbed on lühemad ja aeglasemad (vaid 1/3 kuni ¼ rakust), kuid seega on nad ka vastupidavamad ei väsi. Ei allu tahtele, enamik neist töötaba automaatselt ja ilma närviimpulsita (pigem hormoonide poolt reguleerituna)
reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees · endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks membraanikomponentide lõplik valmimine · mitokondrid tsitraaditsükkel, rasvhapete oksüdatsioon, aminohapete katabolism
tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis. Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest. Eristatakse: A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite B
Elu päritolu ja areng Maal sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga ümbritsetud tuuma, tsütoplasma sisaldab palju teisi membraaniga ümbritsetud organelle. Eukarüootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vähem kindlasti varasemate prokarüootide järeltulijad, kes on asunud sümbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarüootsetes rakkudes on ka keerukas eri tüüpi valgulistest filamentidest koosnev tsütoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavärgist. Miks eukarüootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende kõrgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid). Seetõttu raku välismembraan pole enam koormatud
rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP
ning organellide ja kudede stabiliseerimine. Lisaks moodustab tsütoskelett rakujätkeid, osaleb raku migratsioonis, signaaliülekandes ning ainete transpordis. Tüübid, koosneb: 1) mikrofilamentidest ehk aktiinifilamentidest (läbimõõt 6–7 nm), ül: Aktiinifilamentide pikenemine polümeriseerumisel võimaldab deformeerida rakumembraani, moodusada jätkeid ja raku liiteid. 2) intermediaarsetest filamentidest (läbimõõt 8–10 nm), ül: olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel. 3) mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm). Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19
Osavõtt rakumembraani formeerumisel, taimerakkudes ka rakukesta.Lüsosoomide teke 7. tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees 8. Plastiidid- kloroplast:fotosüntees, leikoplastid:toitainete varu, kromoplastid: ergas värv meelitab tolmeldajaid . 9. lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. 10. tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. 11. peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist
kleepliited e.ankurliidused (rakkude vahele jääb kontakti pilu) -vööt – aktiin mikrofilamendid -täht- intermediaalsed filamendid -hemidesmosoom -ühendus ainult basaalmembraaniga Aukliidused – väikeste molekulide liikumine ühest rakust teise(konneksoonid). Moodustub väike kanal. Jätked (haralised epiteelrakud) -näärmete korvrakud, varbapulbi rakud ja tüümuse epiteliaalset päritolu stroomarakud. Tonofibrillid – peened kiud epiteelis,koosnevad keratiinintermediaalsetest filamentidest, sarnased desmosoomide ja hemidesmosoomidega. Epiteelrakkudes olevad olulised komponendid *Adhesioonimolekulid: peamised: - Ca2+ - sõltuvad molekulid(kadheriinid ja selektiinid)
dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM 129. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. (Ioonide kontsentratsioonist lahuses), vabade subühikute kontsentratsioonist, polümeriseerumise kiiruskonstandist, aktiini polümeriseerumist reguleerivad valgud. 130. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. Aktiiniseoselised valgud e ARP, tekib võrgustik nukleatsiooniseoselised valgud, tekivad mikrohatud, filopoodid, lamellipoodid või fagotsüteerijatel tassisarnased moodustised Struktuurid: 1) kimbud-filamendid paralleelselt (fibriin, villiin, müosiin) 2) võrgustik-filamendid ristuvad (a-aktiniin, filamiin, spektriin) 131. Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur
epothilone, nocodazole, vincristine, colchicine, eribulin. 9. Kirjelda tuuma lamiine niitjas valk, millel on strukturaalne funktsioon, aga ka transkriptsiooni reguleerimisvõime rakutuumas. Interakteeruvad membraanseotud valkudega tuuma sisemuses, on seotud tuumaümbrise lagundamise ja tekitamisega mitoosi ajal ja tuumapooride paigutusega. Mille poolest erinevad tuuma lamiinid teistest intermediaarsetest filamentidest? Omavad funktsiooni rakutuumas, on teistest filamentidest pikemad. Kuidas mõjutab fosforüleermine tuuma lamiinide assotsatsiooni? Need ja tuumaümbris lagundatakse. 10. Rakkude integreerimine kudedeks: rakkudevaheline adhesioon ja ekstratsellulaarne maatriks. ECM talitleb: rakke toetava voodrina; ECM omadused mõjutavad rakkude liikumist, polaarsust, adhesiooni, agregatsiooni ja rakkude jagunemist; arengus suunab rakkude migratsiooni ja diferentseerumist; esineb reservuaarina mitmetele hormoonidele,
ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin
Meioosi tagajärjel seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed." TÕENE 24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26.Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes? Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 27."Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise
Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. SIID(SE) - silkki, natursilke, silk, Seide, soie, seta, zijde. Erinevad siidist või keemilistest kiududest õhukesed kangad: ORGANZA on läbipaistev siidkangas. Valmistatakse keemilistest filamentidest, mida on viimistlemise käigus töödeldud väävelhappega. Kangas on vähekortsuv. VUAAL on õhuke, läbipaistev, tugeva keeruga, väga kerge puuvillane või sünteetiline labase sidusega kardinaks kasutatav kangas. TÜLL Võrgutaoline, korrapäraste aukudega puuvill- või keemilisest kiust kangas. KREPPKANGAD on mati, krobelise pealispinnaga. Krepiefekt saavutatakse erinevate siduste, lõngade või
rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel Palju organelle nt golgi kompleks Tsütoskelett on mikrotuubulitest ja filamentidest kompleks 5. Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele või siseneda rakku seonduda tsütoplasmas asuvatele retseptoritele või isegi liikuda rakutuuma ja seonduda seal asuvatele retseptoritele Retseptorvalgud Retseptorensüümid Oligomeersed ioonkanalid Tuumaretseptorid
Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP
- Aktiini ristseoselised valgud – vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude – müosiinide - struktuur - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa-heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud (koos hoiavad perioodiliselt esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt
orienteeritud küljel. Iga subühik rõngas nukleoplasma poolsel küljel on seotud 100 nm pika filamendiga, millede otsad on ühendatud terminaalse ringiga, nii et moodustub korvirõnga sarnane struktuur. NPC kompleksi pikkus on ~200 nm. Erinevate pooride kompleksid on omavahel seotud tuuma lamiinidega, mis muutuvad nähtavaks kui tuuma välis ja sisemembraan eemaldada detergentidega töötlemisel. Lamiinid koosnevad intermediaarsetest filamentidest, mis paiknevad tuuma sisemembraanil. Kahe tuuma membraani vahelist ala nim perinukleaarseks ruumiks. NPC funktsioonid: Teostada valikulist transporti tsütoplasma ja rakutuuma vahel. Tuumas sünteesitud erinevad RNAd peavad liikuma tsütoplasmasse ribosoomidele ja ribosoomidel sünteesitud valgud peavad liikuma tuuma et seal saaks toimuda mRNA, tRNA ja rRNA süntees. Seega NPC funktsioneerib kui väravaga varustatud kanal. Ioonid, madalmolekulaarsed ühendid ja valgud
lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine). · tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. · peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad
nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur 24 - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa-
7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid.
ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees ENERGIA Oksüdatiivsed ensüümid Oksüdatiivsed ensüümid METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos, LIIKUMINE vesiikulite transport · Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteem · Tuum DNA replikatsioon, RNA transkiptsioon, tuumavalkude süntees · ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine
(üld) Haversi kanaleid ümbritsevad Volkmanni e. perforeerivad kanalid. Kanalites asuvad veresoooned, närvid Luukoe erivormid. Hambadentiin, hambatsement Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele Silelihaskude Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega Vöötlihaskude Vöötlihaskiud on varieeruva pikkuse ja läbimõõduga. Alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud
Toksiin falloidiin (seenest Amanita phalloides) seostub F aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk. Seetõttu kasutatakse fluorestsentsvärvidega ühendatud falloidiini aktiini filamentide värvimiseks valgusmikroskoopia jaoks. 4.)Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. : Aktiini filamendid moodustavad kahesuguseid struktuure:*kimbud (filamendid paiknevad paralleelselt kimpudes) *võrgustik (filamendid ristuvad) (18-4 lk 755). Mõlemi struktuuri ülesandeks on toetada rakumembraani. Nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks on vajalikud aktiini ristseoselised valgud. Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud. Fimbriin esineb filopoodides, villiin mikrohattudes
annaabi.ee 
