veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille,
Luulamellid · 1) Osteoni lamellid · 2) Interstitsiaalsed e. vahelamellid - fragmendid osaliselt hävinud osteonitest · 3) Välimised ja sisemised üldlamellid katavad luu kompaktollust selle sise ja välispinnal Vahelamellide moodustumine Periost ja endost · Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, mis katab luid (excl. liigeskõhred) · P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist tungivad jämedad ristisuunalised kiud perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht;
Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi,
Sarkolemm moodustab kaveoole rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud
ebanormaalsed rakud. 12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15.Monotsüütide ülesanne: Eriti tõhusad fagotsüteerijad. Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22
Südametöö ja vererõhu regulatsioon Süda paikneb mediastinum’s ning on ümbritsetud 2-kihilise perikardiga – fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud,
Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus)
............................................10 2 Sissejuhatus ja selgitus Joonis. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool), 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone, 4 ja 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja "tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil, 6 - fibroosne anküloos. Kirjutan referaadi enda haigusest, milleks on reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. See on ebaselge etioloogiaga kroonilise progresseeruva kuluga põletikuline süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid. Minul avasti see haigus 2004. aastal, praeguseks olen läbinud mitmeid ravikuure ning võtan igapäevaselt rohte.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidutöötlemis õppetool Keraamilised kiud komposiitmaterjalide sarrusena Kodutöö õppeaines KMP0250 "Orgaanilised komposiitmaterjalid" Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega
Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad,tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus
Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab
Tallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega
9 Joonis 4. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool). 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone 4, 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil 6 - fibroosne anküloos. 10 5. RAVI Haigust ennetada ei ole võimalik, kuid leevendamine on kompleksne: kindel koht on nii erinevatel ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt medikamentoosne ravi. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, mida praegu pole võimalik täiesti välja ravida, on ravi pikaajaline, isegi eluaegne.
o Kõhrekude- koosneb rakkudest, mis paiknevad rakkudevahelise aine kõhreõõnsustes Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente
- Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine) Mandibula lateraaldeviatsioon paremale ja vasakule (libisemine) Liigesekapsel ja olulisemad sidemed: - Fibroosne liigesekapsel on paksem mediaalselt ja lateraalselt, kindlustades seal liigese stabiilsuse. Liigesekapsel on anterioorselt ja posterioorselt üsna lõtv. - Lig. temporomandibulare paikneb lateraalselt (sarnaluumise jätke külge) Liigutused: (teljetud libisemisliigutused) Mandibula depressioon ja elevatsioon temporomandibulaarses liigeses Sagitaaltasapinnas, ümber frontaaltelje
" TÕENE 24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26.Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes? Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 27."Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes
Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed. Skeleti muskulatuur katab ja stabiliseerib selgroogu kui liikuv lihaskorsett. Püsivad lihaspinged võivad tekitada füüsilise ja vaimse stressi, valu, põletiku, külmetuse ja traumad. Ülemäärasest lihaspingest, valest liigutusest ja puudulikust taastumisest häirib ainevahetus, kuhjuvad laguained, tekib hapniku ja toitainete vaegus, mis kokku kutsuvad esile valu. LIHASPINGE
Amorfne põhiaine sisaldab suurel hulgal vett (75%) – sellisel kõrgel veesisaldusel on konkreetne otstarve, sest kõhrkoes puudub verevarustus ning koe toitumine ja gaasivahetus toimuvad difusiooni teel Vett säilitavad võrgustiku moodustavad fibrillaarsed valgud, eeskätt kollageen II Põhiline kõhrkoes sisalduv valk on konromukoid Eristatakse kolme tüüpi kõhrkude: hüaliinne, elastne ja fibroosne – üldiseloomustuse poolest sarnased, kuid leidub erinevusi nii morfoloogilises ehituses kui ka funktsioonis Kõhrkoe rakuvormid on kondroblastid, kondrotsüüdid ja kondroklastid Põhiliseks ülesandeks on organismide toestamine, amortisatsioon jt Hüaliinne kõhrkude Suurema osa areneva embrüo luustikust e primordiaalse skeleti moodustab hüaliinne kõhrkude
piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad, tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Seda piiravad: eest - häbemeliiduse alumine serv, tagant - õndraluu tipp, külgedelt - istmikuluu köbrud. Lahkliha piirkonnas paiknevad välissuguelundid ja pärak ( anus )
vastavalt kondromukoidiga ja kondroitiin-väävelhappega, teises mineraalsooladega, mis tõttu mõlemad koed omavad iseäralikku kõvadust. Kõhrkude *Leidub kõhri omavates organites. Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude Eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat kaltsifitseerunud põhiaine ja selles astsevaid luurakke e. Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium
esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Kõõlustuped – (sõrmelülidel) täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – (põlvekõder) soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 11 5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda LK 66 JOONIS 49 61) Selja lihased LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile
GAG-e. Õuede vahel on interterritoriaalne substants, mis sisaldab korrapäratult paiknevaid kollegeenseid fibrille. Elastne kõhrkude: Esineb elastsust vajavates struktuurides – kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, epiglottise kõhres, väikeste bronhide kõhretükikestes jne. Lisaks kollageensetele kiududele on kolmemõõtmeline võrgustik elastseid kiude. Isogeensed grupid koosnevad peamiselt kõhreõõnte paarilistest kondrotsüütidest (vahel on õõntes üksikud rakud). Fibroosne kõhrkude: Eelmise kahe vahepealne üleminekuvorm, esineb eeskätt liigeseketastes ja – meniskides ning selgroolülide intervertebraaldiskides. Põhiaine sisaldab paralleelselt või läbipõimunult paiknevaid kollageensete kiudude kimpe. Kondrotsüüdid paiknevad tavaliselt kõhreõõntes üksikult, kuid esineb ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga,
toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? aletsitaalsed (rebutud), muna praktiliselt ei sisalda rebuvalke (pärisimetajad) isoletsitaalsed (võrd-rebune), väga väikene rebu hulk on jaotunud ühtlaselt (nt. okasnahksed ja pärisimetajad) mikroletsitaalsed e. oligoletsitaalsed (rebuvaesed), munad sisaldavad
Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1. Hüaliin e. Klaaskõhrkude (trahhea, roidekõhred) 2. Elastne (epiglottis) 3. Fibroosne (intervertebraalsed diskid) Koosneb kollageenkiududest (40% Kol II) ja elastsetes kuidudest ja kondrotsüütidest. Proteoglükaanid, glükoosaminoglükaan, agrekaan Luukude Luud: mineraalained (Ca, P, Mg) orgaanilised ained Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest Luud katavad pealt luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi rakke Koosneb osteotsüütidest, mis paikneavd luuõõnetes e. lakuuunides luukude on lamellaarse struktuuriga.
* elastne kõhrkude – textus cartilagineus elasticus - paikneb piirkondades, kus on vaja taluda painduvust ja vetruvust (kõrvalestad, kõripealise kõhr, väliskuulmekäigu kõhr jt). Samad komponendid, mis hülaiinses kõhrkoes. Lisaks esineb kollageensete kiudude kõrval on ka elastsed kiud, mis moodustavad kõhrerakkude ümber võrgustikke. Kõhrerakke on vähem, kui hüaliinses ja nad paiknevad rohkem üksikult või moodustavad väiksemaid isogeenseid gruppe. * fibroosne kõhrkude – textus cartilagineus fibrosus - koosneb kollageensete I kiudude kimpudest ja nende vahel paiknevatest kondrotsüütidest. Kondrotsüüdid paiknevad peamiselt üksikult. Kõhr- ja sidekoe vaheline vorm. Kondrotsüütide tsütoplasma on tihti vakuoliseerunud. NT: liigeskettad, meniskid, selgroolülide vahekettad. 20. Luukude, iseloomustus. Osteon. Textus osseus. Tugikude, tagab organismi toese ja liikumise. Kõige tugevam kude organismis.
kattevalkudega · Vesiikli moodustumine põhjustab ARF-l GTP hüdrolüüsi · Kuidas sorteeritakse transporditavad valgud? - Sorteerimissignaalid transmembraansetel retseptoritel · Klatriinkaetud vesiiklid transpordivad valke trans-Golgist ja membraanist endosoomidesse · Koosneb kolmest raskest (Mw 180 kDa) ja kolmest kergest 35-40 kDa) ahelast, fibroosne triskelion on 36 korduses, sisekiht sisaldab adaptervalgu komplekse (AP, 350 kDa) · AP valgud on transporditava retseptori spetsiifilised, see on tagatud erineva valgulise koostisega · AP kompleksi teke trasporditava valguga kutsub esile ARF seondumise · GTP hüdrolüüs muudab dünamiini konformatsiooni ja on vajalik klatriin-kaetud vesiiklite eraldumiseks membraanist
tõelised bakterid. Koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI trakti, naise sugutrakti. Normaalselt nahapinna mikroflooras. Madala virulentsuspotentsiaaliga, põhjustavad haigust ainult siis, kui normaalne limaskesta terviklikkus trauma, operatsiooni või infektsiooni tõttu häirub. Põhjustab aktinomükoosi: tekivad kroonilised granulomatoossed kolded, mis muutuvad mädasteks, moodustuvad abstsessid. Kolooniaid nimetatakse väävligraanuliteks. Mädaseid pindu ümbritseb fibroosne granulatsioonikude, pinna konsistents on kõva või puine. Endogeenne infektsioon, inimeselt inimesele või eksogeensest levikust ei teata. Haigusi klassifitseeritakse vastavalt mõjutatavale organile. Põhjustab 5…14% anaeroobsetest infektsioonidest. Tservikofatsiaalsed infektsioonid tulenevad reeglina halvast suuhügieenist, invasiivsetest hambaprotseduuridest, suutraumast. Rindkereinfektsioonide puhul esineb
annaabi.ee 
