tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on hästituntud närvisüsteem, teiseks aga elektrisüsteem, mille toimimine ja väljund on atomaarselt aatomite ja rakkude tasandilt. Viimast on nimetatud auraks ehk väljaks inimese sees ja ümber. Sellele unikaalsele energiale on antud ka teisi nimesid praana, chi, elujõud
lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik, 3) vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni mitte- esilekutsuva voolu tugevus. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustub peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.
Kui äge seisund on lahenenud, siis pikaajaliselt kasutatakse antiarütmikume, et korduvaid episoode püüda ära hoida. Kui on tegemist lisajuhteteega, on võimalus seda katkestada kirurgilise raviga. Prognoos Prognoos oleneb konkreetsest tahhükardia liigist ning alluvusest ravile. Supraventrikulaarsed rütmihäired on ohutumad ning tavaliselt ravile hästi alluvad. Ventrikulaarsete häiretega on oht vatsakeste fibrillatsiooni tekkeks, mis ilma kiire ravita on surmav. Kui on tegemist lisajuhteteega ning seda on võimalik kirurgiliselt katkestada, võib rütmihäire paraneda täielikult. Ennetamine Tahhükardiat ning selle põhjusi ei ole alati võimalik vältida. Oluline on vältida stressi, liigset alkoholi, kohvi ning tubakat, kuna need kiirendavad südametegevust. Samuti tuleb korrektselt tarvitada ettekirjutatud antiarütmilist ravi.
järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; · Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; · See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s
järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s
rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2. Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10...20 mA voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s)
paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600.
paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600.
Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist 1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised krambid loom sipleb 3. Vaikne periood taastub looma hingamine ja hakkab tajuma ümbrust JÄLGITAVAD VOOLU PARAMEETRID PINGE selle tõusuga lühendame uimastamise aega suureneb veretustamise kiirus ja aste TUGEVUS veistel voolutugevus 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini Efektiivseim on täisnurkne või trapetsikujuline voo 2 MEETODIT 1. AINULT PEAD LÄBIV MEETOD Elektrivool 50 60 Hz juhitakse läbi aju Põhjustab kohese teadvuse kao Elektroodideks kas metallist kaheharuline elektrood Või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks 2. SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha uimastus)
lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: kestvalt mõjuva voolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20... 30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellisel voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul on võimalik vooluringist vabaneda; vähem kui 3 s vältel mõjuva voolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus, mis sõltub ajast järgmise tabeli kohaselt: Voolu tugevus mA 250 100 75 65 6 1 Toime aeg s 0,2 0,5 0,7 1 30 Üle 30 Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha
remondi- või veaotsingutöid; paigaldamisega väljapoole puuteküündivust; isoleertöövahenditega (isoleerlülitamiskepid, isoleerredelid ja - platvormid, isoleerkäepidemega haaratsid ja tööriistad, isoleertangid. - kummikindad, -botikud, -kalossid, - matid jms). PIIRKONNAD piirkond 1 – voolu mõju pole tavaliselt tuntav; piirkond piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond piirkond 3 – lihaste krambid, hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla.
0,5...1,5 Vool on tajutav 0,9...3,5 Valutunne, sõrme lihaste tõmblemine 5...10 Valu ja krambid kätes 10...15 Krambid, tugev valu kätes, käte iseseisev lahutamine elektrijuhtmetest on võimalik suurte raskustega 20...25 Käte halvatus, käte iseseisev lahutamine võimatu, hingamise raskenemine. Olukord on talutav kuni 5 sekundit. 50...80 Hingamiselundite halvatus. Südamelihaste fibrillatsiooni algus. 90...100 Voolu toimimisel 3 sekundit või kauem tekib südame halvatus. Elektrivoolu ohtlikkuse ja kahjustuse suuruse määravad organismi läbiva voolu tugevus, voolu teekond organismis, voolu liik ja toimimise kestus, tervislik seisund ning veel mitmed teised tegurid. Organismi läbiva voolu suuruse määrab peamiselt kasutatava pinge ja inimese keha takistus. Normaalsetes tingimustes, kuivas ruumis võib see olla 10000...100000 , kuid naha
tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi); 6 mA voolutugevus ajavahemikus 20 kuni 30 s mittehalvava voolu lävi. Sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, ent omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1. Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast. Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast. Voolu tugevus I 250 100 75 65 6 1 [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s]
4. ASÜSTOOLIA (AS) Asüstoolia e südameseiskumine on vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega (vt joonis 7) (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Joonis 7. Asüstoolia. Sümptomatoloogia: inimene kaotab ootamatult teadvuse ja jalapealt kukub, karotiidarteri pulss puudub ja hingamisseiskus pärast 30-60 sek. Asüstoolia põhjused: tahhüarütmiate ja vatsakeste fibrillatsiooni järgselt, hüpoksia, elektrolüütide tasakaaluhäired (hüper- ja hüpokaleemia), MI, atsidoos, toksiinide- või ravimmürgistus, hüpotermia, kopsuarteri trombemboolia, tamponaad, trauma (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Asüstoolia ravi · ABC, O2 · EKG monitori kontroll · Veenitee, trahhea intubatsioon · Adrenaliin 1 mg iga 3-5 min tagant, · Atropiin 1- 3 mg · S. Natriumi bicarbonati (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010).
tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi); 6 mA voolutugevus ajavahemikus 20 kuni 30 s – mittehalvava voolu lävi. Sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, ent omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1. Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast. Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast. Voolu tugevus I 250 100 75 65 6 1 1 Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine. 5
alla sattunud osa (kaudne kokkupuude), läbib tema keha vool, mille suurus on määratud inimkeha, kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1 k, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2...0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21
tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi); 6 mA voolutugevus ajavahemikus 20 kuni 30 s mittehalvava voolu lävi. Sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, ent omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1. Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast. Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast. Voolu tugevus I 250 100 75 65 6 1 [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30
Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus) Vatsakeste monomorfne tahhükardia VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe
individuaalset tundlikkust; karvkatte olukord, mustus raskendavad voolu läbitungimist kohtades kuhu elektroodid asetatakse. /1,2,3/ Parameetrid, mida elektriga uimastamisel tuleb jälgida, on voolu pinge, tugevus, sagedus, vooluga mõjutamise aeg. Pinge tõusuga lühendame uimastamise aega- suureneb veretustamise kiirus ja aste. Oluliseks kujuneb uimastamisel siiski voolutugevus. Veiste puhul voolutugevus südame piirkonnas 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma. Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini. Sellega seose saavutatakse efekt voolu sageduse muutmisega ning voolu impulsi kujuga. Uurides erineva kujuga vooluimpulsse, on välja selgitatud, et kõige efektiivsem on täisnurkne või trapetsikujuline vool, mitte sinusoidaalne. Ungari teadlaste andmetel ei tekkinud kõrgsagedusvoolu ja täisnurkse või trapetsikujulise impulsi
kontraktsioonijõudu; · blokeerib -retseptoreid, mistõttu laiendab veresooni ning võib langetada vererõhku · Kõrvaltoimetest iiveldus ja kõhulahtisus, mis on ravi lõpetamise põhjuseks 1/3 patsientidest; kuulmis ja nägemishäired, peavalu, pearinglus, palavik, lööbed, maksakahjustus Antiarütmikumid: klass IB (Na+ kanalite blokeerimine AP lühenemisega) Lidokaiin · Müokardi infarkti korral toimuvate ekstrasüstolite, tahhükardia ja fibrillatsiooni korral annus 1,0-1,5mg/kg intravenoosselt, üldine doos 3mg/kg. Kasutatakse ka digoksiini üleannustamise korral Fenütoiin · Raske sümptomaatiline ventrikulaarne tahhükardia · manustatakse 250 mg veeni, manustamiskiirus 15 mg/min, maksimaalselt 750 mg ööpäevas · Teised näidustused: epilepsia Antiarütmikumid: klass IC (ei avalda erilist toimet AP pikkusele) Propafenoon · Näidustused: supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, ventrikulaased
Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude
äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel ja nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada. Töö katkestamisest tuleb teavitada elektripaigaldise käidukorraldajat. Kui nähtavus töökohal on halb, ei tohi töötoimingut alustada ega jätkata. 45. Elektrivoolu toime elusolendeisse. Läbi inimese keha kulgev elektrivool võib põhjustada · lihaste kokkutõmbumist (kontraktsiooni) · südamelihase fibrillatsiooni (laperdust, virvendust) ning südame normaaltalitluse lakkamist · naha ja kudede põletust Voolu ohtlikkus oleneb nii voolu väärtusest kui ka voolukestusest Vahelduvvoolu (sagedusega 15...100 Hz) ohtlikkust inimesele näitab järgmine diagramm, mis on kehtib voolu kulgemisel vasakust käest läbi keha paremasse jalga, muude vooluteekondade puhul on ohu tõenäosus mõnevõrra väiksem. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja keha takistusega
· Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani
5% glükoosiga ja raske südamepuudulikkuse kiiresti süstides. korral. Ventrikulaarse fibrillatsiooni püsimisel võib kasutada lisaannust 150 mg (või 2,5 mg/kg kehakaalu kohta) 112
5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude
rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2. Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10...20 mA voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s)
annaabi.ee 
