Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid
Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures.
kujunemine talupojad otsisid kaitset isandatelt pidevate sõjakäikude, röövretkede ning majandusliku kitsikuse eest Frangi riigis. Vastutasuks isandale pidid talupojad loovutama kaitsjale oma maa ning sega regulaarselt, isanda käsul, harima. Selline olukord andis feodaalile võimu kohelda talupoegi kui orje, pakkudes küll turvatunnet, kuid isiklikvabadus kui selline oli minimaalne talupojad muudeti sunnismaiseks, feodaalidel oli õigus nende üle kohut mõista ning erinevused talupoja ning orja vahel olid kadunud, ehk siis neist said pärisorjad. Seda ajaperioodi iseloomustab pigem ühiskonna langus igas eluvaldkonnas: feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset, mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu
sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne- Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest.
seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga la hingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Seega kui eestlased oleksid olnud vapramad ja jugemad ning loonud oma riigi koos seadustega. Kui eestlased oleksid teinud koostööd maakondadega oleks olnud suurem tõenäosus, et nad oleksid suutnud vastu hakata vallutajatele. Maakonnad kokku
seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga la hingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Seega kui eestlased oleksid olnud vapramad ja jugemad ning loonud oma riigi koos seadustega. Kui eestlased oleksid teinud koostööd maakondadega oleks olnud suurem tõenäosus, et nad oleksid suutnud vastu hakata vallutajatele. Maakonnad kokku
Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest traditsioonidest ning moest. Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mis tõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid.
vibusid ja odasid. Esialgu puudusid ka moodsamad relvad, millede käsitsemine ja ehitamine hiljem vaenlaste käest selgeks õpiti. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Toimus küll ühiseid rünnaku üritusi nagu 1215. aastal saarlaste retk Riia alla ning samaaegselt lõuna- eestlaste rünnak Põhja-Lätisse, kuid ebaõnnestunult. Eri maakondade vahel puudus aga pikaajalisem koostöö. Ka appikutsutud venelased osutusid tegelikult reeturiteks, kes tulid siia
· Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi
toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suur-feodaalide juhtimise all, kuninga kaitseks. Suur-feodaalidel oli omakorda kohustus kuninga nõudmise peale välja panna teatud arvu sõjamehi, kelle moodustasid vasallid. Siit saabki järeldada seda, et feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel suhetel. Nende eripäraks oli see, et vasall ei andnud end senjööri ehk kuninga piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid omad õigused ja kohustused. Suhe katkes, kui kumbki pool ei täitnud oma kohustusi. Vasall suhteid iseloomustas ka see, et
Rünnakuid alustati piidega pikkade odadega. Teiseks tulid käiku sõjarelvad kirved, mõõgad jne. Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama Alloodid pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel Aadli ehk rüütliseisusesse said näiteks asevalitseja funktsiooni täites. Uusi inimesi eriti juurde ei lastud Peamiseks ülesandeks feodaalidel oli sõjaline funktsioon. Talupoegade ülesandeks oli teiste seisuste ülalpidamine oma töö ja vaevaga. Rüütliks saamise esimene etapp oli Paaziks olemine, see selleks, et nad õpiksid käituma. Selle käigus võeti osa ratsakäikudest, lauldi, tantsiti, neile õpetati muusikat. Peale seda sai rüütlist kannupoiss ja alles siis rüütel. Võitlusviisid : Hukkunuid oli vähe Relvastus koosnes piigist, mõõgavööst, kilbis
· Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid · Pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajaid · Tegelased saavutasid edu mitte
ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Ordurüütlitel olid head relvad ja tugevad soomusrüüd. Paljud neist olid osa võtnud ristisõjast Palestiinas ja saanud seal rohkesti lahingukogemusi. Baltimaade rahvastel niisugust sõjaväge ei olnud. Seetõttu õnnestus saksa feodaalidel liivlased ja lätlased suures osas alistada ning sundida neid ristiusku vastu võtma. Pärast seda algas Eesti alade vallutamine. Kristlaste tagakiusamine Esimene teadaolev kristlaste tagakiusamine toimus vana-roomas, kus Rooma Keiser Nero, süüdistas kristlasi Rooma suures tulekahjus, kes olid teadupärast masside seas ebapopulaarsed keisrivastasuse, elukommete ja salapäraste kogunemiste tõttu. Mitmed
meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud
sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seetõttu andis ta oma vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust sõltumatus. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega
Nende soojendamisega oli tükk tegemist, näiteks põhja pool kasutati selleks õhkkütet. Linnuse keldris aeti suur leiliahi hästi kuumaks, siis visati kividele vett ja avati kõik uksed, et soe õhk kõrgematele korrustele pääseks. Puid kulus küll palju, aga sooja saadi piisavalt. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omadest: kõigepealt olid nad suuremad, seinad olid kivist ja ruume lossis rohkem. Ent õled olid põrandakatteks ka feodaalidel, aknaklaase asendas pärgament või seapõis ning mööblit oli lossiski üsna napilt. Lemmikajaviiteks oli jahipidamine, kust ülikud said liha oma toidulauale. Kõrgelt hinnati küttimist hagijate ja jahikullidega, eriti viimastega, sest lindu oli märksa raskem välja õpetada kui jahikoera. Väga levinud olid turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa.
Istuval tütarlapsel pidi olema pilk maas ja käed kõhul. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning sulgesid. Vööd olid kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe. Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Seega kehtestati piirangud, mis lubasid linnakodanikel kanda kuni 30 cm. Pikkuseid kinganinasid (feodaalidel lubati kuni 70cm) Et hõlbustada liikumist kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. HÜGIEEN, HAIGUSED JA ARSTIABI Ristisõdade mõjul tõusid Euroopas au sisse saunad. Nagu Rooma impeeriumi ajal nii ka keskajal, ei olnud saun üksnes pesemiskoht. Seal veeti aega, kohtuti äriasjus aga ka armsamaga. Keskaegses saunas olid meeste ja naiste pesemisruumid ühised. Linlane käis saunas üks kord nädalas
Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks.
Tallinnas tegevust Eesti NSV ainuke juudi sünagoog. 1997. a elas pealinnas 77% Eesti juutkonnast, siin paiknevad tähtsaimad juudi kultuuri- ja haridusasutused (Eesti Juudi Kogukond, juudi kool jne), samuti juudi kalmistu. Üldlevinud arvamuse järgi on juudid väga osavad ärimehed ja asjaajajad ning suudavad leida raha ja lõigata kasu kõikjalt. Selle arvamuse juured ulatuvad kaugele minevikku. Keskajal oli Euroopas näiteks raha väga vähestel - kuningail, feodaalidel kuid mitte lihtrahval. Rahaasju tuli siiski kellelgi korraldada, ja et juutidel puudus maaharimise õigus, võisid nad tegelda rahavahetamise ja laenuandmisega (nimetatud ka liigkasuvõtmiseks). Pealegi oli neil sugulasi ja sõpru kogu Euroopas ning tänu sellele võis näiteks reisija saada nende kirjaliku korralduse alusel raha ka kodunt kaugel. Hakkas kujunema süsteem, mis on hiljem tuntud panga nime all. Pagulastena elavatel juutidel polnud oma aristokraatiat ega talu-
Rahvusvaheline taust Läänemere vänades valitses Taani, Rootsi proovis laiendada oma võimu ida suunas, Poola jõudis oma piiridega läänemereni, ta oli ühendatud Leeduga. Kuna Liivimaa oli tol ajal väga nõrk, sai ta nende kõigi, k.a. Venemaa alaliste taotluste objektiks. Nõuti Tartu piiskopkonna maksu tasumist Vene tsaarile, põhjuseks mõeldi välja ettekääne, et kuna Liivimaa on Vene võimu alune maa ja aastasadu tagasi lubasid vürstid saksa feodaalidel sinna elama asuda vaid siis, kui nad korralikult oma makse maksavad. Sõja vältimiseks otsustati nõudmine vastu võtta, vaherahu sõlmiti 15. aastaks. ,,Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1556.- 1557. a. pidas ordu sõja Riia piiskopi ning Poolaga võitlused lõpesid Posvoli rahuga ja Venemaa-vastase liiduga, mis havvas kehtima alles 5 aasta pärast, sest siis lõppes Vene-Poola vaherahu Sõja algus 22. jaanuaril 1558. a. tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda
kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus. Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa- ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal inimesel võiks olla oma isiklik ruum , keskajal lihtsalt ei tuldud. Suvel soojendas päike ja talvel kamin. Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult. 2) Saja- aastane sõda ( 28 ) 14. 15. sajandil toimus saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast.
Anjou krahvi Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa (lad planta genista) oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele (common law) ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry palgasõdurite
tuhat ajakirja- ja ajaleheartiklit. Ta oli esimesi utopiste, kes püüdis ka töölisi kaasa tõmmata ühiskonna ümberkujundamisse. Ometigi ei pooldanud Owen revolutsioonilist võitlust. Sotsialistid-utopistid esmajoones kritiseerisid kapitalismi ja tegid katseid esitada uue ühiskonnakorra mudeleid. Prantsuse utopistid ei nõudnud eraomanduse kaotamist, uues ühiskonnas pidid säilima nii vabrikandid, kaupmehed, pankurid kui ka talupojad. Vaid feodaalidel ja tegevuseta inimestel ei olnud nende arvates uues ühiskonnas kohta. Seevastu inglise sotsialist-utopist Owen ei tunnistanud eraomandit ning tema kujutlus uuest ühiskonnast oli selline, kus kapitalistide klass puudus. Sotsialistidel utopistidel kujunesid omad koolkonnad, kes põhiliselt propageerisid oma vaimsete isade vaateid. 26. Karl Marxi majandusvaatete kujunemine ja edasiareng. 27. F. Engels ja dialektiline meetod ning tema käsitlused tööstusrevolutsioonist. Koostöö Marxiga. 28
Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry
annaabi.ee 
