Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fenoplast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fenoplast, fenoolide, soojapidavus, õhul, soojusjuhtivustegur, tavalistes, muudes, niisketes, keskkondades, soojustusmaterjal, imabTALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus.
Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus,
Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused: Suurem osa (2/3) tekstiilkiuks. Ekstrudeeritud orienteeritud kiled- isolatsioonikiled, pakkekiled, küpsetuskotid, filmirullid jm. Ekstrudeeritud survevalul puhumine pudeliteks ja anumateks (eriti karastusjookide pudelid). Vormitooted ka klaaskiuga (kuni 60%) armeeritud PET-st Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. Fenoplast (PF)
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik
t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) tiheduse järgi
b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) · vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) · toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline)
Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Polümeerbetoonid Sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid tahkesteid (kõvendajaid). Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Kasutusalad: korrodeeruvates keskkondades (keemia, metallurgia, naftatöötlemis ja toiduainetööstuses), keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 27. Isetihenevbetoon, teebetoon Isetihenevbetoon Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga. Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus.
krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks Eelised: Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Puudused : Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 23. Tsemendi eriliigid- aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement, räbutsement Aluminaattsement - valmistatakse boksiitidest ja alumiiniumitööstuse jääkidest . Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias.
ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi
valguskindlad ning nende värv aja jooksul tuhmub ja kulub. Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse, heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi. Nad segunevad veel lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisesse kuuluvate vedelikega. Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID
Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. Messing ehk valgevask on vase ja <40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Korrosioonipüsivus. Oleneb keskkonnatingimustest: · Väliskeskkonnas. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad merekliimas ja tööstuskliimas. Alla 80% Cu sisaldavatest sulamitest külmvormitud tooted võivad pingeseisundis neis tingimustes korrodeeruda. · Vees ja muudes lahustes. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni. Alla 80% Cu sisaldavad messingid ei ole vastupidavad merevees ja kuumas seisvas vees. · Maa sees. Vask on püsiv maa sees kui seal ei leidu tuhka. Niiske rooste, söetolm ja koks ning räbu korrodeerivad vaske. Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale
• Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained. Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45% Betoonist tooted
Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis)
niiskusesisaldus umbes pool töötlemata puidu omaga võrrelduna. Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni. · Põlemisomadustelt ei erine termotöödeldud puit kuigi palju tavalisest puidust. Selle tulekindlusklass on D-s2, d21, nagu puidul ikka. · Termotöötlus vähendab puidu soojajuhtivust 20...25%. Vähenenud soojajuhtivus tuleb eriti esile niisketes oludes, sest termotöödeldud puidu niiskusesisaldus on väiksem kui töötlemata puidul. Termotöödeldud puidu keskmine soojajuhtivus (10) on 0,099 W/(mK). · Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb. Selle lõhna kõrvaldab pinnatöötlus. Termotöödeldud puidust pihkuvaid orgaanilisi ühendeid on märgatavalt vähem kui töötlemata puidul, ning pole tõdetud nende kahjulikkust.
Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. · Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Negatiivseks küljeks tuleb lugeda ka asjaolu, et koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask. Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi. Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polümeerid: polüetüleen, polüetüleenteraftalaat, polüformaldehüüd, polüvinüülkloriid, polüester, polüakrülaat, polümetüülmetakrülaad, uretaankautsuk, fenoplast. Polüetüleen on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil
PLASTSUSED: Telliskivimüürimört 90 130 mm, paekivi mördil 4060 mm, krohvimördil 80130 mm. Võib lisada plastifikaatorit plastsuse suurendamiseks. Kivistunud mördi puhul on oluline tugevus, nake kividega. Margid: 5, 10, 25, 50, 100, ... NAKE KIVIDEGA: seda parem, mida ebatasasem on kivi. Mört mida plastsem, seda parem. MÜÜRIMÖRDID: · Tsementmüürimört: tsement, vesi, liiv. Plastsus kõrgem. Kasutatakse niisketes kohtades. · Lubimört:väiksema tugevusega, hea veehoidvusega, suht. Plastne. 1/3le 1/6le. · Savimört : kasutatakse pottsepatöödel, kuumakindel, savimört kuivab,teised kivistuvad. · Segamört: tsement(tugevus), lubi(plastsus) sideained. Puudub jämetäitematerjal, vesi. Kui kasutatakse krohvimördina 1/le 1/3le.
• Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained. Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45%
soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U- arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja 340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on 0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime. 33 ... Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv) piirdekonstruktsioonidel? Selle annab näiteks standard EVS 837-1:2003, millega on kehtestatud välispiirete maksimaalne soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuse arvudele seab omakorda piirangud "Energiatõhususe miinimumnõuded" (vt.järgnev)
pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 10C võrra. 2 Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Tavalistes tingimustes sellist reaktsiooni ei toimu. 69) EHITUSLIKUD NÄITAJAD 70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C, paindetugevus 4- 5N/mm2, külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. 71) KASUTUSKOHAD 1. Vääriktelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). 2
Murdekoht on toodetel krobeline ja veeimavus >5%. Veei.mavust on võimalik vähendada glasuurimisega (glasuurplaat). Peenkeraamika toodetel on väiksem veeimavus <5% (klinkrtellis, torud, plaadid). Täistellis- jämekeraamika, kasutatakse kandvates seintes, postides, ahjude ehitamiseks. Töötemp ei tohi ületada põletamise temp. Harilik tellis ei ole tulekindel, väike soojapidavus. Õõnestellis- survetugevus 7,5- 25 Mpa, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutatada väga niisketes ruumides. Kergtellis valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust, ja standardiseeritud mõõtudega. Tihedus on madal, paremad soojaisolatsiooniomadused, survetugevus madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Normaalse niiskusega ruumides vaheseinte ladumiseks. Hariliktellis- survetugevus sõltub põletustemp ja ajast. Kui põletustemp on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus ja survetugevus. Kõrgel temp põletatud kivil on
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
· Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates.
Polüamiid (PA) lähteained on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Polüamiid on väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett- tõrjuv. Polüamiidkiudude soojapidavus ja niiskusimamisvõime on väike, seepärast tundub külmas ja kuumuse polüamiidkangas külmana. Päikesevalgus kahjustab polüamiide. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. Polüamiidkiududest tekstiile võib pesta õrnapesuprogrammiga, madala temperatuuriga, nad kuivavad kiiresti ja on kergesti hooldatavad. Nad ei kortsu peaaegu. Happeid ja leeliseid taluvad polüamiidkiud hästi
18 2.3 Soojuskadu Elamu normaalseks sisetemperatuuriks loetakse +18°C. Kütteperioodi kestvus Eestis on ligikaudu 200 päeva. Selleks aga kulub väga suur hulk küttematerjali, mis omakorda nõuab raha. Et säästa küttekulu pealt, tuleks elamu seinad ja lagi ehitada võimalikult soojapidavad. Materjalide soojustatust iseloomustab soojusjuhtivustegur U. Soojusjuhtivustegur U näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või muu pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuuri erinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Tõsiasi on, et gaasid on halvemad soojusjuhid kui tahked ja vedelad ained, kuid soojusenergia säilitamise koha pealt on see ainult hea näitaja. Näiteks on õhu soojusjuhtivustegur 0,026 W/mK ja parematel soojustus
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele? Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
- plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Titaaniga üsna sarnane metall on tsirkoonium Zr. 7.4.4 Väärismetallid Siia kuuluvad hõbe (Ag), kuld (Au), plaatina (Pt) ja pallaadium (Pd). Omadused: - äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; - pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu
Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: väike tihedus - kõrge sulamistemperatuur,suur tugevus ,plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid on eriti tugevad. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temp. keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades Väärismetallid :Ag, Au, plaatina ja pallaadium .Omadused: äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; pehmed ja plastilised; kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega.. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas väi-keste voolude juhtmetena ja kontaktidena jne. Ag õhu käes aeglaselt oksüdeerub . Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid,
perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja
Seega pole omadustelt kuumuspüsiv. Metalli kuumuspüsivus sõltub korrodeerumisel kaitsva oksiidi omadustest. Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub korrosioon. Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on metallide gaaskorrosioonikindluse määramiseks vaja arvestada ka oksiidikihi kaitsvate omaduste säilivust erinevates keskkondades. Joonis 1: enam esinevaid oksiidikihi purunemise näiteid: a) gaasimull oksiidikihi all, b) gaasimull on purustanud oksiidikihi, c) gaase mitteläbilaskvad tühimikud,
annaabi.ee 
