Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: 1. perekonnapead (patres/matres familias) või perelapsed (filii/filiae familias), 2. isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all (personae sui iuris) või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all (personae alieni iuris). Status' te kaotamine või muutumine 1. Capitis deminutio minima isiku perekondliku seisundi muutumine. 2. Capitis deminutio media status civitatis' e kaotamine. 3. Capitis deminutio maxima status
militaarne, religioosne kui juriidiline. Etruskide ajal hakkasid välja joonistuma tüüpilised rooma institutsioonid. Civitas’e (kodanikkond) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad ühise esivanemaga kodanikud. See esivanem andis gens’ile nime: nomen gentile. Kliendid: Gens’i kuulusid ka kliendid, pidid alluma patroonile, ise said abi ja kaitset vajadusel. Gens: Gens jaguneb familia’ks, mille keskseks isikuks on pater familias. Patriitsid: Kõige mõjukamate gentes’te liikmed moodustavad patritsiaadi(patriitsid, patiitsiseisus). Al. a. -433, patritsiaat suletud. a. -400 hakkas tekkima uus aristokraatia. -455 abielu partneriga väljaspoolt patritsiaati lubatud. Plebeid: Plebs elab algul väljaspool gens’e: neil puudub ühine esivanem ja kultus. Siia kuulusid algselt endised kliendid ja välismaalased, keda
- Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist. Perekonnaisa geeniust austasid kõik majakondsed. Selle geniuse nimel anti vanne. See oli genius familias ehk genius domus. Ka perekonnaemal oli oma geenius, keda kutsuti mõnikord Junoks. Oli ka inimühenduse ja riigi saatja ning kaitsevaim: genius populi Romani. Ka paikkondadel olid oma geniused (genius loci). Geniuse tähtsaim pidustus oli tema kaitsealuse sünnipäev. - Iga asi oli hingestatud, igas oli jõud, mida nimetati nuumeniks.
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all;
Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed. Kui naistel oli eesnimi, siis see näitas, et neil oli teine positsioon ühiskonnas. gentsi kuulus perekonnapea ehk päris kodanik, pater familias, tema perekond ja kliendid-isikud, kes toetusid pater familiale. Kliendi seisus ja olek- clientela- klienteel. Võib olla etruski päritolu. Kõige mõjukamad ja tähtsamad gentsid nim. patritsiaat. Nende seast on pärit kõige varasemad ja kõige tähtsamad magistraadid(kõrgem riigiametnik). Kõige tähtsamaid gentse oli 43. vanemaid oli 31 ja nooremaid 21. 433 ekr pandi kinni. Hiljem tekkis juurde aadlikke selle järgi, kes pääsesid senatisse, aga ei kuulunud kõige vanemate hulka
II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND 1. Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara, piirasid teda siiski kombed ja tavad, pole teada juhtumeid kus isa võimu oleks sellisel täiel määral rakendatud 2. Mater familias, in manu mariti mehe käe, st võimu all, sotsiaalselt kõrgemal tasemel, pidasid majapidamist, õiguslikult tegid seda mehe nimel, omandasid vara mehele, müüsid vara mehe nimel 3. Filius/filia familiae- olid isavõimu (patria potestas) all , kellelel kuulus ka ius
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all.
Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3) PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr al vanusest 12/14 Aastast 190 eKr MINORES – alla 25-aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel
äravõtmine usucapio igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses) tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus) capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsus staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse)
9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik
3.1. Perekonna mõistest Sõna ,,familia", mis tähendab ladina keeles perekonda, võib mõista väga mitmeti. Tavaliselt mõistetakse perekonna all ühes majapidamises elavaid inimesi, kuhu kuuluvad vanemad, lapsed ja teised sugulased, kes võivad olla selle sama maja alalised elanikud. Rooma õiguses on sellel sõnal aga oluliselt laiem tähendus. Seal hõlmab familia elava esivanema kõiki järeltulijad ning ka adopteeritud isikiud, teenijaid ja orjasid, kes on tema ehk pater familias'e seadusliku võimu (potestas) all. Tavapärases keelekasutuses nimetataks neid eraldi perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige
peamisi nimetusi. Keiser, mida augustus enda puhul samuti kasutas, tulenes Caesarist, kelle lapsendatud poeg ta oli. Alguses ei olnud keisrivõim päritav ja järgmine keiser võltus senatist. Praktikas soovis aga iga keiser pärandada võimu oma pärijale ja senat ei saanud vastu hakata. Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond Oli põhiliseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks üksuseks. Perekonda kuulus pater ja mater familias, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik mud kuni orjadeni välja. 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Pater familiasel on võim kõigi familia liikmete üle, kellele domus on eratempliks. Isand on esivanem ja tema poeg järgneb talle sel võimupositsioonil alles pärast tema surma, ükskõik milline poleks vanus. Tal on oma kodurahva üls kohtumõistja võim, isegi kui tema abielus poeg otsustab oma naise ja lastega mujale elama minna
uxorem non statim dimiserit, reum ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens maritum poena statua, qui de adulterio uxoris praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris suae suae quid ceperit, item in eum, qui in fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter adulterio deprehensam retinuerit. punitur. Lex Iulia’s on sätestatud kupeldamine kui Igaüks, kes teadlikult annab kasutada oma maja kuritegu, mis on suunatud sellise mehe vastu, selleks, et võimaldada seal toime panna kõlvatust
2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr alates vanusest 12/14 Aastast 190 eKr MINORES alla 25. aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20. aastaselt ja naistel 18. aastaselt JURIIDILISED ISIKUD
Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus. · Õiguse tundjateks preestrid, õigusvõimeline vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater familias). Maa omandiõigus perekonnal. Protsess formalistlik ja eratoimetus. Magistraat vaid rahu tagajana. Preetorite (ka rahvaste) õigus · Õigus on ilmalik. Riik arendas eraõigust, eelõige välismaalaste suhtes. Iga-aastane määrus (edictum) rakendas ja täiendas vana õigust, juhindudes õiglusest (aequitas) ja teiste Vahemere rahvaste õigusest. · Pereliikmete iseseisvus suureneb, omandiõigust piiratakse. Lepingute süsteem ja laenutagatiste süsteem.
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr
Status - seisund Status libertatis – vabaduse seisund Status civitatis – kodakondsuse seisund Status familiae – perekondlik seisund Capitis deminutio – staatuse muutus Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed Persona sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all Persona alieni iuris – isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all Puberes – suguküpsed isikud Impuberes – mittesuguküpsed isikud Infantes – lapsed kuni 7 a. vanused Infantiae maiores – lapsed 7-14 a. vanused Koloon – sõltuv maarahvastik Ius commercii – õigustehingute sõlmimise õigus Ius connubii – õigust sõlmida abielu
"vangi võetud", mille all nad mõtlesid vaenulike maade tsiviilelanikkonda, kes orjusesse aeti; teist tähistasid nad sõnaga "appantes", "kinni võetud", mille all mõeldi lahinguväljal vangistatud sõdalasi. Hiljem sulandusid need grupid üheks. 7. Hetiidi ülikud jahil.850-830 a. e.m.a Hetiidi perekonnast Oma majas ja oma perekonnas oli hetiit selline isand nagu rooma pater familias (siinkohal ma imestan, miks viidates hetiidile on mõeldud tingimata meest; ilmselt siiski patriarhaalse korra tõttu). Abikaasa (nii esimene kui järgmised, ta võis endale nii palju naisi võtta, kui tahtis) allus talle, kuid, erinevalt idamaistest tavadest, mitte absoluutselt. Hetiit võis endale naise saada ostu teel, see tähendab makstes lunaraha naise perekonnale; seadustekogu tunnistas aga, et pruudi vanematel on
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8
9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik
avalik-õiguslik akiivne õigusvõime passiivne õigusvõime ius suffragii hääleõigus ius commercii võime sõlmida õigustehinguid ius honorarium õigus pidada ameteid ius connubii - õigus sõlmida abielu · status familiae. Puudutas Rooma kodaniku perekondlikku seisundit.Isikud jagati selle järgi: esiteks: - patres (matres) familias perekonna pead - filii (filiae) familias - perelapsed teiseks: - personae sui iuris isikud, kes pole teise isiku perekondliku võimu all - personae alieni iuris isikud, kes on teise isiku perekondliku võimu all. Isiku status familiae seisundi muutumist nim capitis deminutio minima. Status familiae kaotus ei mõjutanud isiku poliitilisi õigusi. Capitis deminutio minima on isiku perekondliku seisundi muutumine, kus
t huve].) Seda nimetatakse nö huviteooriaks ning tänapäevases kontekstis räägib sellest ka Raul Narits oma õpikus “Õiguse entsüklopeedia”. 2. teema: Rooma isiku- ja perekonnaõigus a) Rooma perekonnaõigus on võrreldes teiste õigusharudega eriti palju muutunud. Vastavalt arhailisele õigusele ei kuulunud õigused mitte üksikisikutele, vaid sugukondadele ning kõige väiksem õiguslik üksus võis olla perekond. Perekond õigusliku ühendusena allus perekonnapeale (pater familias’ele). Ülejäänud perekonnaliikmed – naine (enamikel juhtudel), lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad - kuulusid tema võimu alla. Algselt elas see perekond talus, mille majandamisest nad elatusid. Majajumaluste kummardamine ühendas neid ka usuliselt. Perekonnapeale kuulus praktiliselt täielik võim – potestas või siis manus, mis võis olla isegi elu ja surma üle. Manus ehk käsi oli Roomas sageli kuuluvuse sümboliks (näiteks võõrandamisel – mancipatio)
Roomlased rajasid ka kolooniaid, asulaid, Itaaliasse. Need olid Rooma asulad väljaspool Rooma territooriumit, neil oli täielik kodakondsus. Nad olid kui tugipunktid. Rooma rahvas Kodanikud olid kõik vabad mehed, kellele see õigus oli antud. Jaotatud struktuurüksusteks, tribus ehk suguvõsa 3tk -> 30 curi -> 300 gens ehk suguvõsa -> 3000 familia ehk perekonnaks. Faimilia oli patriarhaarne suurpere, kus eesotsas oli pater familias kelle voli ehk potestase all olid kõik järeltulijad, sh ka täiskasvanud. Ta otsustas ka nende elu ja surma üle. Elasid eraldi. Sealt tuli ka 3 perekonnanime, eesnimi prenomen, siis oli gensi nimi ja siis oli lisanimi cognomen mis oli familia nimi või hüüdnimi. Eesnime valik oli piiratud. Samas võis cognomeneid elu jooksul juurde tulla. Naisel eesnime ei olnud ja oli vaid suguvõsa nimega. Kuidas perekonnasiseselt kutsuti, ei tea. Kõik Juliuse suguvõsa naised Juliad jne
selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena. Rooma riigi kord Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi. 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid 300 suguvõsaks gensi, ja need omakorda 3000 tuhandeks perekonnaks familia. Familia ei olnud paarperekond meie mõistes, vaid patriarhaalne suur pere, mille eesotsas seisis Pater Familias , kelle voli- potestase all, olid kõik tema järeltuljad, täiskasvanud pojad, naised ja nonde pojad. Oli õigus pereliikmete surma üle. Familia ei elanud koos, elas paarperekondadena, aga juriidiliselt olid selle Pater familiase võimu all, pärandas oma võimu esmasündinud pojale. Gens ja familia jaotusest, tuli ka nimete jaotus. Nimi on nomen .Prenomen(eesnimi), nomen- gens, cognomen. Lisa nimi kas familia oma või teatud juhtudel ka familia haru nimi või hüüdnimi.
annaabi.ee 
