ressursid on täielikult kasutatud. Positivistlik analüüs-Põhiküsimus on:Kuidas majandus toimib?.Pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärk on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid.Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs-on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti.Põhiküsimus on, et kuidas majandus peaks toimima. Induktsioonimeetod-Liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule. Deduktsioonimeetod-Algab hüpoteesi püstitamisest.Liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele, tervikult osadele. Endogeensed muutujad-majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad(sisemised muutujad). Eksogeensed muutujad-Nad on muudetavad ainult väljastpoolt mudelit.(välimised muutujad). Voog-koguse muutus mingi ajaperioodi jooksul. Varu-kogus,mis eksisteerib teatud ajamomendil.
ja protsesside mudelid ja prognoosid. · On võimalik kontrollida vaatluse teel · Põhineb faktilisel materjalil Missuguse hüvise nõutava koguse Kas hinnamuutus on hea või halb? Nt muutuse toob endaga kaasa hinna muutus? Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest, seejärel valitakse uurimismeetod. On kaks lähenemisviisi uuritavale probleemile: 1) Induktsioonimeetodi kasutamine liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule. 2) Deduktsioonimeetodi kasutamine üldistelt faktidelt liigutakse üksikule, tervikult osale. Seejärel asutakse faktilise materjali kogumisele ja eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse siseliselt majanduslike muutujaid, mis on inimese majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Kodumajapidamiste
vargaid, kellel polnud võimalusi uhketeks hilpudeks. Vajus kamp ümber ja tõmmati jõuga uued firmateksad jalast ning visati mingid vanad sääretorud asemele. Mõeldes loole tagantjärele saan ma alles nüüd aru milline see aeg oli. Kui vaadata, siis meie ,,tänapäeva noored" elame täitsa kuldajastul, kus kõik on saada ja piirid lahti. On ikka imede ime küll see Nõukogude aeg! Üldkokkuvõttes oli raamat väga põnevalt kirjutatud. Lähtudes inimeste tõsielu faktidelt. Kirjastiil oli väga lihtne ja mõte arusaadav. Jäin raamatuga väga rahule!
3) Valitakse vahendid uuritavate nähtuste peamiste iseärasuste edasiandmiseks ja muutujate seoste kogumi loomiseks 7) Formuleeritakse teooria ning jätkatakse andmete kogumist 5) Kontrollitakse prognoose, hüpoteese ja väiteid, võrreldes neid tegeliku majanduseluga 22 9. Täitke lüngad, valides õige variandi 1) Kui majandusanalüüsil liigutakse üksikult faktidelt üldisele ehk üksikosalt tervikule, kasutatakse ............ (deduktiivset/induktiivset) 2) Teaduslikku, kuid tõestamata oletust mingi nähtuse, seaduspärasuse või muutujate seoste kohta nimetatakse ......... 3) Majandusteooria on väidete kogum ..........................seoste kohta majanduses 4) Teooria üldistusaste on .....................kui mudelil 5) Mudeli kontrollimisel peetakse esitatud seoste kehtivuse piisavaks tõestuseks ka asjaolu, et neid ei ole võimalik
mõned kindlad ja evidentsed põhjendid. Kui ma mõtlen sellele kuidas lahendadakse geomeetrias hulknurga pindala siis mõistan hästi kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades. Deduktiivne meetod liigub üldiselt tuntud faktidelt konkreetsetele järeldusteni ehk liikumine on üldiselt üksikutele. Siin ma loon seose Descartese meetodite deduktiivse meetodi vahel. Et meil on alguses palju ebakindlusi siis tuleb hakata neid analüüsima - ebavajalik elimineerida ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige.
· Koopaiidolid -- tulenevad üksikute inimeste eksimustest. · Turuiidolid -- põhinevad keele võimul inimeste üle. Usutakse määratlemata, mitmetähenduslikke sõnu. · Teatri-iidolid -- sõltuvad ajastu vaimust, sh filosoofide teooriatest. Usutakse autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7 RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]
füüsika. Nii mõnigi teadlane ütleb, et teadmine on siis, kui piisavalt palju inimesi seda usub, ometi on rahvahulgad olnud kinni absurdsete veendumuste küljes. Teadusliku käitumise tunnuseks on teatud skeptitsism isegi kõige südamelähedasemate teooriate suhtes. Seega saab väide olla pseudoteaduslik ka siis, kui ta on kõrgel määral usaldustäratav. Teooria teaduslik väärtus sõltub asjaolust, millist objektiivset toetust teoorias leiduvad oletused leiavad faktidelt. teooriad peavad toetuma faktidele – teadusliku mõtlemise alus. Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti pseudoteaduseks teadusmaailmas. Alles newtoni teooria langemine tõi teadlased arusaamale, et nende aususe standardid olid olnud utoopilised.
väidetakse. Mõtlemisoperatsioonid: Analüüs Süntees Võrdlemine Üldistamine Abstraheerimine Mõtlemisvormid - mõiste (üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus (tõene ,väär), otsustus ( induktiivne,deduktiivne, tõene, vale) Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind. Piisab ootamatult musta luige kohtamisest,et see teadmine kõrvale heita. Seega liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele. Deduktsioon - alustame teada-tuntud tõdedest ja teeme järelduse üksikjuhu kohta. Ntx valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika. See isik seisab selgitusi andes maassekaevanud jalgadega. Järelikult see isik võib valetada. Mõtlemisliigid: Esemeline - elementaarseim alaliik, mis on omane mõtlemise arengu esimesele perioodile. Mõtlemisülesande lahendamine eeldab siin vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. 2-5a lapsed
Moore intuitsionismi programm: just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama. Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 1) Naturalismi kriitika. See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb”
Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt determineeritud, st sõltub kultuuriareaali eripärast ja selles valdavast haridussüsteemist. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine. Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik). - deduktiivne – alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta. Mõtlemisliigid: mõtlemisprotsessi elementide alusel: esemeline – eeldab vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. Valdav lastel ca 2-5 eluaastani ja kõrgematel loomadel.
milline on tööjõu voolavuse näitaja? milline on ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega? Esimese astme juht (line manager) Vastutab organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi. Ta koordineerib ja kontrollib tema vastutuses olevat tööprotsessi olles otseses kontaktis töötegijatega. Tema teenistuses olev informatsioon põhineb töödeldud kujul faktidelt, mis iseloomustavad tööprotsessi teostust. Selliste andmete alusel loodav informatsioon omab pikemaajalist väärtust võrreldes töötegijate kasutuses oleva informatsiooniga mõõdetuna nädalates või kuudes ja seetõttu on ka tehtava otsuse mõju pikaajalisem. Informatsiooni jaoks vajalike andmete näiteid: müügimahud erinevate perioodide lõikes tellimuste täitmisele kuluv aeg ja selle muutused protsessi tõrgete sagedus ja põhjused
Täpsemalt: · millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale · milline on ajavahemik, mil peetakse andmeid ja infot kõlbulikuks otsuste tegemisel · milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju) Traditsiooniline juhtimishierarhia Esimese astme juhid Vastutavad organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi. Nende teenistuses olev info on saadav töötlemata kujul faktidelt. Need faktid laekuvad tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni piire (n: tellimuse andmed klientidelt) Selliselt saadud info omab väärtust ainult suhteliselt lühikest aega mõõdetuna tundides või päevades ning tehtava otsuse mõju on lühiajaline. Infovajaduste näiteid: · tellimuse sisu, täitmata tellimused · väljakutse sündmuskohale · konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid Keskastme juhid
magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse, et ,,luik on valge lind". Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada)
,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse, et ,,luik on valge lind". Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada)
MEETOD SISU 1. TEADUSLIK Analüüsist(majandus) mitte asjakohaste nii majanduslike kui ka ABSTRAKTSIOON mittemajanduslike faktorite kõrvalejätmine ANALÜÜS Terviku üksikosade eraldi uurimine 3. SÜNTEES Vaadeldava nähtuse üksikosade ühtseks tervikuks ühendamine 4. INDUKTSIOON Teaduslik järeldus, mis kujutab endast faktidelt üldistustele liikumist 5. DEDUKTSIOON Järeldus, mis kujutab endast üldiselt üksikutele reaalsetele faktidele liikumist 6. VÕRDLUS Vaadeldavate nähtuste sarnasuse ja erisuse määramine 7. ANALOOGIA Ühe või rea tuntud nähtuse omaduste ülekandmine tundmatule 8. «CETERIS PARIBUS» Kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a. uuritav muutuja) on konstantsed 9
Tulemuseni püüdlemine sarnaneb labürindis ekslemisega: mida sügavamat ja keerulisemat järeldust me teha püüame, seda rohkem on teel võimalikke eksiradu, mis tulemuseni ei vii, aega aga raiskavad küll. Erinevalt induktsioonist garanteerib õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele alati ka õige tulemuse. Takistuseks on ainult elnevalt mainitud suur ajakulu, ning probleem, et kas meie reeglid ja faktid ise õiged on, samuti, kas neid reegleid ja fakte on piisavalt palju. Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi. Suur osa loogikat ongi seetõttu pühendatud kindlasti õigete reeglite otsimisele. 1.3 Mõtlemise paratamatud aspektid Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise. Enamik meie vaimsest tegevusest ilmselt ei ole paratamatu, vaid sõltub tujust, ilmast, haridusest ja muudest taolistest pooljuhuslikest teguritest
– Objektiivne väärtus vs subjektiivne kasulikkus Oodatud kasulikkus = (teatud tulemuse tõenäosus) x (tulemuse kasulikkus) Järeldamine • Deduktiivne – deduktsioon on loogiline operatsioon, mille käigus liigutakse üldiselt üksikule. Deduktiivne järeldamine on niisugune mõtlemise liik, kus järeldus tuleneb loogilistest eeldustest. Kui eeldused on õiged, siis on ka järeldus tingimata õige. • Induktiivne – üksikvaatlustelt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele, mis ei pruugi tõesed olla. 1. Tingitud järeldamine - Kas inimeste mõtlemine on loogiline? Eeldus: - Kui sajab saab Fred märjaks. Sajab Järeldus: Fred saab märjaks Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks Järeldus: Ei saja VALED JÄRELDUSED – *Järgneva kinnitamine. Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Fred saab märjaks. Järeldus: Seega sajab *Eelneva eitamine. Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Ei saja
Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti, põhiküsimuseks on kuidas majandus peaks toimima. Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest. Kui probleem, mida tahetakse uurida, on võimalikult täpselt sõnastatud, siis valitakse uurimismeetod. Põhimõtteliselt on uuritavale probleemile kaks erinevat lähenemisviisi. Induktiivse meetodi puhul liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele e osalt tervikule. Deduktiivne meetod algab hüpoteesi püstitamisest., liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele e tervikult osale. Kui uuritav probleem on formuleeritud ja lähenemisviis valitud, siis asutakse faktilise materjali kogumisele. Faktilise materjali kogumisel tuleb eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest ehk siis olulised mitteolulistest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste
4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene Väär 2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele Deduktiivne alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksukjuhu kohta. VÕI Tõene Väär 3. Mõtlemisliigid 3.1. Mõtlemisprotsessi elementide (vormi) e representatsiooni tüübi alusel
järeldusele. (Tagasiarutlus) • Ei saa tõestada, et eeldused on tõesed, näidates, et lõppjäreldus on tõene. (Nt arutlus: Kuna kõik eestlased elavad vees ja kõik kalad on eestlased, siis järelikult elavad kõik kalad vees. Arutlus on kehtiv ja tulem tõene, ent eeldused on siiski väärad.) 18 Võib viia ka täpselt kujule Mõni S ei ole P, nt Mõni inimene ei ole iseennast tundev olend. 19 Siin on kerge eksida isegi asjatundjatel, nt Tamme jt, 1997: 5: „Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi“. On küll võimalik teha õigeid järeldusi, ent need ei tulene eeldustest. Ei saa jätta mainimata, et siinse teksti autor kõnealust raamatut lugedes seda viga ei märganud, sellele juhtis tähelepanu J. Eintalu. 22 • Ei saa tõestada, et järeldus on tõene, näidates, et arutlus on kehtiv. (Kui üksainuski eeldus on väär, siis võib järeldus olla kas tõene või väär.)
(Tagasiarutlus) · Ei saa tõestada, et eeldused on tõesed, näidates, et lõppjäreldus on tõene. (Nt arutlus: Kuna kõik eestlased elavad vees ja kõik kalad on eestlased, siis järelikult elavad kõik kalad vees. Arutlus on kehtiv ja tulem tõene, ent eeldused on siiski väärad.) 18 Võib viia ka täpselt kujule Mõni S ei ole P, nt Mõni inimene ei ole iseennast tundev olend. 19 Siin on kerge eksida isegi asjatundjatel, nt Tamme jt, 1997: 5: ,,Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi". On küll võimalik teha õigeid järeldusi, ent need ei tulene eeldustest. Ei saa jätta mainimata, et siinse teksti autor kõnealust raamatut lugedes seda viga ei märganud, sellele juhtis tähelepanu J. Eintalu. 22 · Ei saa tõestada, et järeldus on tõene, näidates, et arutlus on kehtiv. (Kui üksainuski
annaabi.ee 
